Külastusi

Pühapäev, 28.september

Täna hommikul olin ma nii ilus. Ei, see pole iroonia. Ärkasin üles, vaatasin peeglisse ja milline üllatus. Tavaliselt ärgates küll ilus ei ole: padi on põse peal kinni, kulm segamini, silmad paistes..aga näe pühapäev on tore päev! Panin rõõmsalt kleidi selga ja läksin sööma, Silvia pidi ahhetusest katki minema – kurjam ma olin ikka pagana ilus! VÄIKE ego ei tee paha eksole :D Sõime kaua ja palju. Hommikul oli Silvia turul puuvilju ostmas käinud, kes oli õnnes? Anu oli õnnes! Toimetasin veits niisama oma asjade kallal. Siis läksin alla vanaema Charole õnne soovima. Ta vihkab sõna vanaema, peab ütlema mammi Charo..aga tema ju ei tea, mida mina siin kirjutan :D Lissette näitas mulle pildialbumeid..paalju pildialbumeid, palju vanu pilte, palju imelikke nägusid, palju sünnipäeva pilte, palju pilte ookeani ääres! Sõime Vanaema Charo hämmastavat suppi. Aitasin Silviat – koristasin ja tõin pesu kuivamast ära :`) Hästi kaua tõin, sest päike paistis palavalt ja tahtsin seda enda peale ka meelitada. Käisin Cabinas, ei saanud oma nunnuga netti, ei mõistnud miks. Nelja paiku läksime hääletama. Täiesti ehtne näide, et mu pere on üliuimane – eelmine aasta oli Silvia viimane inimene, kes Ambatos hääletama läks. Ja see aasta ta ei jõudnud isegi viimane olla. Aga Ivonne mees sai veel hääletada. Läksime siis sinna ja minemetsa kui palju suurte püstolitega ja sõjaväe riietega valvureid seal oli. Ja kuidas nad mulle järgi vilistasid, ma hakkasin kartma ja pugesin kõigi keskele. Inimesed pildistasid mind kui neist mööda läksin..nagu punasel vaibal, aga 10 korda hirmsam. Sinna piirkonda üksi küll minna ei tasu! Lõpuks pääsesime sealt ja läksime sööma. Restoranis tabas mind samasugune ebamugav tähelepanu vanade ättide poolt. Kõik vaatasid lärmakalt kaasaelades telekast presidendi promomist. Näitas ku palju SI ja No igas linnas hääletatud on. Pärast söömist läksime jätsi ostma. Ma pidin oma puperdava südame seisma saama ja valisin likööri jätsi :D Nii hea oli. Mõtlesin, et lähme lõpuks koju. Aga läksime hoopis missale Ambato kõige suuremasse ja ilusamasse kirikusse. Oli tõesti väga ilus! Ja meha, kes seal laulis, oli ka ilus ja mis hääl..vopaa :D Pärast läksime veel kuskile imelikku kohta õmbleja juurest riideid ära tooma ja Malli Ivonnele prille vaatama. Charo hoidis mul kogu aeg käevangust kinni ja ütles, et ma olen nüüd tema laps ja ei tohi tagasi Eestisse minna. Ma oleks hirmust karjuda ja ära joosta tahtnud! Siis ta tahtis, et mu pere ka siia elama tuleks :D Üsna õhtul hilja hakkasime mingisugust veidrat Hiina filmi vaatama, minu arust oli see kole igav ja valisin pigem hea muusika oma nunnust..ja šokolaadi. Vajusin eneseteadmata magama.

Laupäev, 27.september

Täna oli soe ilm! :)
Hommikul kella kuuest hakkasin ärkama, punnisin uuesti une silma..ärkasin, punnisin, ärkasin. Lõpuks enam ei viitsinud punnida ja hakkasin kirjutama. Õine liigne šoksi õgimine andis tunda: kõht oli lahti:D ja valutas terve päeva. Nii et lõunal ma süüa ei tahtnud. Ja tegelikult ei söönudki päev läbi midagi. Lihased on ka veel täitsa valusad. Olen nagu sitahäda:D Lissette on jälle tige mu peale, sest ma ei tahtnud tema ja mingi 13aastase kutiga kinno minna. No halloo :D Käisin Darwiniga kesklinnas jalutamas. Kui koju tagasi tulin käis all korrusel selline trall – vanaema Charo pidas sünnipäeva. Palju vanasid mutikesi oli ja kõik panid hullu tantsu. Charole löödi tort näkku kinni. Hmm, Lissette mainis lõpuks õhtul mulle, et Marenal on täna sünnipäev. Õhtul läksime Silvia sõpra vaatama. Paar nädalat tagasi oli avarii, kus neli noort poissi sai surma ja ainult tema jäi ellu. 22 aastane poiga on. Tal olid mõned sõbrad ka külas, mängisid kitarri ja laulsid kõik koos..väga hästi laulsid! Kaks tüüpi sealt pidavat minuga ühes koolis käima..ei pole näinud. Teda tulid nii paljud inimesed vaatama. Kui ära tulema hakkasime, siis loomulikult aidaa musitamine..ja üks vana onuke tegi mulle sellise ilase musi põsele ja ütles: Ciau, chica vapaa. Tegelikult on see musi ju nii, et paned ainult põsed vastakuti ja teed muah. Aga vaimustuses poisikesed, armunud klassivennad/koolivennad, imestuses vanaätid..teevad mulle kohe mõnuga ilased ja pikaltkestvad musid otse põsele. Öööääh! Pärast õhtul olin sunnitud Arlette, Lissette ja Silvia õe Ivonne lastega mingeid totakaid mänge mängima. Jajaa. Oli mõttetu päev. Mõni nädalavahetus võiks küll eestisse lennata :D

Reede, 26.september

Kõik kohad on nii haiged ja valusad. Trepist üles-alla käimine on üsna suur pingutus :D Ajaloo õpetaja ütleb mulle ja Vittoriale iga päev imeliku naeratusega – Hello! Ja siis ta vuntsid tõmblevad. Isegi hispaania keel ei olnud täna eriti huvitav, sest õpetaja oli koosoleku. Oii, inimesed on siin ikka hullud! Kõige hullemad on nad matemaatika tunnis. Täielikult protestivad mata vastu..sotsiaal klass siiski. Kõik teevad selles tunnis seda, mida ise tahavad. Mm, lapsikus mässab meeletult!! Nad oleks euroopa noortega võrreldes justkui vähemalt kolm aastat arengust maas. Loobivad üksteise pinaleid ja kotte, sodivad üksteise vihikutesse, poisid tirivad tüdrukuid patsist ja siis need kiljuvad meelitatult..väga lärmakad! See on kindlasti üks põhjus, miks ma kogu aeg pärast kooli nii väsinud olen. Siiski kõik sellised ei ole, mõned on täitsa 17-18 aastaste moodi ka :D Ainuke tund, kus on enamvähem kord majas, on hetkel psüholoogia.Geograafia on küll korralage, aga mulle päris meeldib, sest ma saan seal 10neid üsna palju..väga lebode asjade eest loomulikult. Õps kutsub mind Anitaks ja kiidab palju mitte millegi eest :D Kirjandus jäi jälle ära, sest õpetaja läks ülikooli õpetajaks. Millalgi tuleb ehk meile ka keegi uus. Midagi enneolematut - minu klassis on ainult üks tüdruk minust natuke pikem, pisukesed junnid kõik siin :D Kekas alguses jälle marssisime ja üks klassivend näitas soojenduseks harjutusi ette, mis olid kõik suht nilbed liigutused. Edaspidi olin vaataja rollis kuna joosta minu jalad ei taha. Tegin pilte ja irnusin niisama teiste üle. Oiii, te ei kujuta ette. Te ei oska oma kõige hullemas unenäos ka midagi sellist näha. Nägin täna ühe klassiõe jalgu. Apppppiiiiiiiiii kuiiiiiii karrrvased!! Pikad, vähemalt 1cmsed mustad karvad!!! :O :O Niii kohutav! Ta ise nii rahul endaga, tõmbas aga püksid põlvedeni, silitas karvu ja võttis päikest. Ma ei tea, mul olid pisut tüükalised ja ei julgenud nii teha. JA käed on ka neil niii karvased. Kooli bussijuht uurib alati natuke midagi minu ja Eesti kohta :) Ma ei saanud hästi aru, kes, kust ja mis ta on..aga räägib vist ungari keelt. Siis tahtis, et ma vene keeles räägiksin. Ütlesin mõne ülikerge lause, mis pingutades pähe tuli. Rääkisin eesti keeles ka ja siis ta ütles, et on väga ilus keel. Kõik ahhetavad ja ütlevad, et meie keel on nii raske;)
Pärast kooli kirjutasin, olin väsinud ja magasin neli tundi. Nägin unes, et Piibe kõõlus Allani korteris akna peal ja seletas, et ta on see kuu 8300 sõnumit saatnud :D Kaheksa paiku läksime Malli. Vanaema Charol on pühapäeval sünnipäev. Tahtis alkot osta, aga kuna pühapäeval on valimine või midagi, siis alksi ei saanud..Charo oli kurb :D Meie Lissettega kolasime mööda magusa riiuleid!
Hmm, prügiauto vurab õhtuti valju laulu saatel ringi..peatub iga maja ees ja siis kaks meha võtavad naerul sui su prügi vastu.
Arlette ja ta sõber tegid meeletu hulga popcorne. Meie Lissettega õgisime neid :D lakkisime teineteise küüsi, lobisesime ja sõime meeletult hulgal magusa riiulite tulemusi. Kella kolmeni kestis meie sööma orgia, siis hakkas veits paha ja läksime magama ära.

Neljapäev, 25.september

Kõigepealt ootasime pool tundi ajaloo õpetajat. Ta ei tulnudki. Pidime mingit tarka juttu kuulama minema. Ootasime poolteist tundi bussi. Mul oli digikas kaasas koolis, kõik olid nii ähmi täis ja tahtsid muudkui pilti pilti pilti. Päikest oli palju, põsed said punaseks. Rääkisime igasugu huvitavat juttu toredamate klassikaaslastega. Paul ei saa aru, miks me Vittoriaga nii korralikult koolis käime. Ta purustas meie arvamuse, et käime ühes paremas koolis..ütles, et Indoameerika on üks halvemaid/hullemaid/lebomaid! Lõpuks tulid bussid ja läksime. Üks vana onuke istus suure laua taga ja rääkis Ambato ajaloost. Saal oli paksult õpilasi täis. Ma ei saanud midagi aru, ajalooga seoses sõnad on ikkagi rasked, eksole? Mul tuli nii uni peale seal niimoodi istudes. Läksime Belen, Vittoria, Paul ja mina postkontorisse. Vicky ema oli talle paki saatnud. Peaaegu tund aega läks selle kättesaamisega. Mitu paberit tuli ära täita, siis pidi mingeid koopiaid tegema minema kuskile ja mingi paberi sai ka kuskilt :D Siis kisuti pakk lahti. Ma olin hämmingus :O Paul ütles, et alati tehakse see enne kätte andmist lahti. Et vaadatakse mis saadetud on ja selle järgi peab maksma. Vickil olid mõned raamatud ja riided..pidi ainult 0,75centavot maksma. Ma ei tea, väga haige süsteem. Raamatute ja riiete eest vähe..aga siis šokolaad, kommid palju?! Oiii, aga saatke mulle ikkagi eesti nänni PALUN :D Paul tahab ka seda Fazzeri šokolaadi, milles Marianne kommi tükid sees on. Ta ütles, et see on maailma parim šokolaad :) Kaks aastat tagasi elas üks eesti tüdruk tema juures, siis ta sai seda. Läksime tagasi, aga saali ei mahtunud ja siis läksime Pauliga hoopis kunstigaleriisse. Palju indiaanlaste ja looduse pilte oli, hästi huvitav. Siis tagasi kooli kaheks viimaseks arvuti tunniks. Meie Vickiga ässasime oma läpakates ja õpsi täitsa huvitasid meie pildid.
Kodus magasin veits ja kella viiest võimlema. Täna vormisime kõhtu, igate pidi käsi, reisi ja jooksumasina moodi asjaga mässasime ka. Kui mul homme lihased haiged ei ole, siis ma ei oska õigesti trenni teha. Aga peavad olema, sest nibumees kontrollis aeg-ajalt, et me ikka õigesti teeksime. Veits enne seitset hakkasin taksot jahtima. Kaua jahtisin. Täna oli viimane..ma ei teagi täpselt mis see olla tahtis..aga mina sain aru, et põhimõtteliselt presidendi promomise päev :D patriotism on siin kurikuulus. Hästi palju politsei autosid sõitis ringi ja nende taga pikk rodu teisi autosid lippudega lehvitades ja ruuporitesse karjudes midagi et andke kõik oma hääl/öelge-SI. Kodus tuppa ma ikka ei saanud, sest Silvia ja Lissette olid poodi läinud ja Arlette luku taha pannud, et ta koduseid töid teeks :D Läksin vanaema Charo juurde. Ta söötis mulle meeletul hulgal mandariine sisse, õgisin suurima hea meelega! Kunagi sain koju. Pesin, sõin, õppisin, kirjutasin, magasin.

Kolmapäev, 24.september

Ei peaks mainima, aga igaks juhuks ikka – oli pagana raske ärgata. Esimestest tundidest ei mäleta midagi, arvatavasti polnud siis midagi huvitavat ja tegelesin omaette aju pool ärkvel hoidmisega. Hispaania keele tunnis rääkisin ühika elust, Anna ja õpetaja olid vaimustuses ;) Vahetundides olime Victoriaga ülipopid oma läpakatega. Ühtemoodi nunnud meil :D Allan nii kahju et sa mind veebikast ei näinud! Kogu klass kogunes mu selja taha, et sulle lehvitada :D Näitasin pilte, kõigil olid suud lahti..ja vau vau vau. Roberto muudkui tahab iga päev, et ma talle burksi ostaks. Imelik poiss!
Täna olin õnnelik mõtte üle, et saan pärast sööki poolteist tundi magada. Kolmveerand tundi sain, siis helistas Daniela..tal varastati eile mobiil ära ja tahtis et ma temaga uut ostma läheks. Nii toredale tüdrukule kui tema, ei ütleks ka siis ära kui saja aastane uni peal oleks. Pesin kiiresti kaks kraanikausi täit nõusid ära ja lendasin. Tükk aega otsisime ja ekslesime..kõige odavam, mis leidsime, oli sama mis ära varastati. 50$ . Marekil varastati ka täna bussis telefon ära. Hirm tuleb oma kaunikese pärast..olen küll igatepidi ettevaatlik, aga pikanäpu mehed on kuradi kavalad ju. Kaalun ka vaikselt mõtet endale odavamat pilli osta. Käisime riiete ja jalanõude poode uurimas. Burksi isu tuli peale, aga nägime hoopis ahvatlevamat jäätist ja otsustasime seda järada. Mul oli veider tuju, lihtsalt nii tore oli olla ja kogu aeg oli suu kõrvuni. Danielale nakkas ka ja siis me lihtsalt irnusime vahetpidamata. Magusa isu rahuldatud hakkasime võimlema minema. Kuskil tänavanurgas hüüdis keegi kõvasti Anu. Ma ei saanud aru, kes see on, aga igaks juhuks lehvitasin :D Aeroobikas olin jälle lollakas ja otsustasin masinate kasuks.
Ma olen jälle unustanud! Paveli koer Puksi kadus miskitmoodi ära. :(
Kell on 1.11..lõpetasin veits aega tagasi pika vestluse Lissettega. Hea on rääkida temaga, sest ta teab kuidas rääkida, et ma aru saaksin. Mitu mitu aastat vahetusõpilasi on oma töö teinud! Ma ei leia Lissette ja Arlette vahel mitte mingisugust sarnasust. Totaalselt erinevad inimesed. Ei jah, ta oskab täitsa nagu 16/17 aastane olla ja tõsist juttu rääkida :)

Teisipäev, 23.september

Sain end täna vaevu voodist välja aetud ja bussi peale venitatud. Tubli kopeerimisoskuse eest sain geos 10 ! Peaaegu terve esimese hispaania keele tunni rääkisime niisama Annaga toredat juttu. Ta on kurb kuna teine soome tüdruk Kaisla läheb tagasi koju. Sain teada, et Anna on neli aastat cheerleader olnud. Tal oli läpakas koolis kaasas ja näitas videosid, mul pidi suu otsast ära kukkuma! Käib mingi jutt, et meie koolis on ka cheerleading, Anna tahab et ma koos temaga läheks..aga pärast neid videosid..njää :D Kaks kirjandust jäid jälle ära..ei saanudki oma juttu ette vuristada:( Psühloogia toimus õues palava päikese käes, mul vajus silm vägisi kinni. Üks klassivend, kes mind väidetavalt meeletult armastab, ronis täiega külje alla.
Kodus sõin kiiresti, pakkisin koti kokku ja läksin Lorena kontorisse. Jõusin täpselt poole kolmeks ja kartsin, et olen viimane. Aga muhahaa, uks oli lukus alles. Siis tulid Daniela ja Ruthy, jagasime oma rõõme ja muresid. Vahepeal jõudis Jan(saksa), kes mulle esimese asjana eesti keeles ütles – Ma olen lahe poiss! Kuu aega tagasi õpetasin talle :D Kunagi tuli Lorena ise ka ja Marek. Läksime politseisse censot tegema. Anna ja Anita jõudsid ka peaaegu tunni ajalise hilinemisega :D Lorena unustas mainida, et võiks ennast ilusaks teha, sest pilti tehakse. Nii et pilt tuli kohutav, kohutav, kohutav. Ruthy ja Daniela käisid poes ja tulid tagasi suure kilekoti täie magusaga – šokolaadi, igasugu küpsiseid, komme, vahvlit, banaani..kõik olid seitsmendas taevas! :) Peaaegu kolm tundi läks aega, nii et jõudsime kõik kõigile kõigest rääkida. Selline huvitav lugu on, et peale Anna ja tundub et ka Anita, on kõigil probleeme. Mustad lambad. Marekil vast kõige hullem - ta on juba peret vahetanud ja hakkab varsti uuesti vahetama. Ma ei saa aru, kuidas saab nii toredal poisil nii sitasti minna.? Danielale pole ikka peret leitud, elab siiani Lorena juures. Täna käisime Anitaga kahekesi võimlemas, Daniela ei saanud tulla kuna Lorena on kole kuri tema peale ja ei lubanud. Võimlemas võttis mind soojalt vastu nibumees. Sõitsin jalgrattaga ja mingi muu masinaga. Aeroobikat tegin ka. Nii lollakas tunne on kui ees kepsleja hüüab mis järgmisena tuleb ja ma olen ainus, kes ühe koha peale toppama jääb ja teiste jalgu vahib. Pärast läksime linna peale jalutama ja segakeeltes asju selgeks rääkima. Jõudsin koju kaheksa paiku. Toimus põhjalik ülekuulamine, mille käigus mu süda põgeneda oleks tahtnud. Järgnes alati rahustav kakao, soe dušš ja kodutööd. Lasin Lissettel eesti keelt lugeda, piss pidi püksi tulema no :D:D Kirjutasin talle paberi peale mõned laused, siis saab koolis ässata.

Esmaspäev, 22.september

Täna oli siis see tore lipupäev. Kõige toredam oli see, et sain endale kaks Ecuadori lippu. Geograafias oli mingit sorti Ecuadori kaardi peale töö. Oii, veska õpsid läheksid kõik näost siniseks kui nad näeksid, mis siin tööde ajal toimub. Aga siin teeb õpetaja kuidagi näo nagu ta ei näeks, kuigi see on absoluutselt võimatu. Nagu ikka, ei saanud mina aru, et töö tuleb. Seega ei osanud eriti. Selle peale ütles üks klassivend – jaa tantsida sulle meeldib, aga miks sa ei õpi? Ma lihtsalt irnusin talle näkku ja mõtlesin endamisi, et oii mees tahaks näha kuidas sa eesti keele arusaamatuses piinleksid. Vabandust :D Anna tõi mulle enda küpsetatud küpsiseid :) Rääkisime pikalt ja laialt teineteisele oma nädalavahetusest. Kui ma siiani olen end tihti inglise keeles mõtlemast tabanud, siis täna tõdesin, et kokutan rääkides. Vene keelt ei mäleta mitte njetutki, eesti keelt on imelik rääkida(telefonis näiteks, lihtsalt imelik), inglise keel on palju paremaks läinud, aga nüüd hakkab hispaani keel tulema ja inglise keel kokutab :D saite aru eks. Kirjanduses pidin jupikese juttu pähe õppima ja homme vuristan ette. Kaks viimast tundi jäid ära. Läksime paljude klassikaaslastega Choko`sse..peaaegu restorani moodi koht. Avastasin midagi kohutavat: tublid klassivennad ja –õed suitsetavad, öak. Taksoga söögiajaks koju. Aga Silvia ja Lissette olid juba sööma läinud. Arlette on telekahoolik ja ei suutnud ilma selleta minna vist. Tõid meile söögi koju. Olin tubli, pesin nõud ära. Käisin Cabinas, kus mind pommitati mitte meeldivate küsimustega. Kella viieks pidin Lorena kontorisse minema. Kõik Ambato vahetusõpilased olid seal :`) Jälle avastasin: Ruthy(Boston) ja Marek(Saksa) sebistavad ja Lorena on kurikuri sellepärast. Saime mingid paberid, mis vaja censo jaoks ära täita. Homme peame uuesti minema. Siis läksime Danielaga võimlema..koha nimi on Keops. Kõigepealt pool tundi 100% step ja siis tund aega meeletut rumbat. Vahepeal ilmus mingi kuju suure peegli sisse. Kepslesin edasi, aga siis hakkas imelik tunduma see seisev tomp, vaatasin ja kes irnus jälle! Kui koju hakkasin minema, küsis kikkis nibudega meha meela naeratusega ou Anu miks täna nii vara? Mõtlesin et ou mees, ma olen siin poolteist tundi olnud ja pole varem nii hilja ära läinud. Küsis kas homme tulen ja ütles, et ootab mind. Miskipärast kallistas ja tegi aidaa musi, mida varem teinud ei ole. Ma arvan, et kõiges on süüdi minu vapustav uus tumesinine riietus. Taksojuht peaaegu teadis kuhu vaja minna,vau.
Pesin, kiire söök ja välja. Käisime siin lähedal asuvas jõusaal/võimlas, kus D ja ta õde käivad. Ei ole nii ilus ja suur kui Keops, aga muidu üldsiselt samad masinad ja aeroobika värk ka. Sain uue roosi. Vanad olidki juba koledad :D
Õhk on paks.

Pühapäev, 21.september

Täna nii pikka juttu ei tule, kuna päriselt pühapäeval kirjutada ei jõudnud ja enam ei mäleta üksikasjalikke tähelepanekuid. Ärkasin suhteliselt vara, et joggima minna. Aga Daniela oli haigeks jäänud ja ei läinud.Ei viitsinud midagi teha ka ja “magasin” edasi. Siis koristasime, tegin kooliasju, kirjutasin oma kõige tähtsamat kodutööd ja nautisin puhtaks kasimist. Niimoodi kohe nautisin, et soe vesi sai otsa! Mitte hiljem ega varem kui kella kolmeks olin valmis ja läksime Darwiniga välja sööma. Vanaema Charo öökulli pilk saatis meid pikalt. Läksime Hiina restorani. Söök oli meeletult hea. Oii mulle meeldib Darwiniga väljas käija: ta viitsib kõik sõnad mulle lahti seletada, mitte ei ütle et pole oluline! Tüüp on nii otsekohene, avatud, kuum nagu need latiinomehad ikka..pani mu ilgelt punastama restos, ei ole see Võlu kuhugi kadunud!:D Kadri sinu meelehärmiks pean ütlema, et siin tehakse küll tüdrukutele palju välja :D
Darwin üürib koos sõpradega korterit. Läksime sinna. Ilge läbu oli sellest üle käinud, võite ette kujutada Plazat tema hiilgeaegadel:D Et siis väga räpane oli. Fernando, Black, Shrek(päris nimesid ei mäleta) mingi tüüp veel ja kolm koledat tšikki elasid seal oma pohmakat välja. Ei tahaks õel olla, aga mulle nad ei meeldi. Nad oleks justkui selles vanuses – olen nii lahe ää!! Plikad olid suht odava olemisega ja kutid arvasid endast ilmselgelt liiga palju. Kunagi hakkasime koju minema. Mitte hingelistki polnud kodus. Mall`is mitmetunnisel sööma-osturetkel. Pagana külm oli õues, sain Darwini õelt Ruthilt jaki ja läksime ka Malli. Ootasime olematu aiatajuga peret poe uste taga ja tassisime kotte. Lõpuks jõudsime koju. Mul tuli saia isu :D läksime Lissettega ümbernurga poodi. Õnnelik mina!
Üks andestamatu viga on kolmapäevases blogis.! Õde Marena tuli kuskilt tagasi, mitte Andrea(tema on New Yorgis).

Laupäev, 20.september

Tänaseks olen siin kuu aega olnud ja aeg on ikka jube ruttu läinud! Olen meeletul kogusel üllatunud, kohkunud, imestunud, mitte mõistnud ja nüüdseks mõistnud, kultuuri shokk oli ka veidi – suhteliselt teisel nädalal hüppas korraks suure raksuga sisse. Nüüdseks olen kõigega, mida näinud ja kogenud, harjunud. Isegi külm dušš ei tundu enam nii hirmus.
Nii, täna magasin kaheteistkümneni, polegi varem siin nii kaua maganud. Siis tuli Arlette mind hommiku kohvi jooma kutsuma. Ma ei tea miks nad seda kohviks kutsuvad, tegelikult on see ju kakao ja mõnikord puuviljadest tehtud jook. Suhteliselt kohe tuli Silvia ülikoolist, panime pesu hiiglasliku masinaga pesema ja milline surprise – hakkasime niii vara sööma. Nagu ma juba varem maininud olen, on sõnumite saatmine siin popim kui helistamine. Neid tuleb ikka raginal ja mul läheb üsna hulgi aega, et neist sõnaraamatu abiga aru saada ja neile enamvähem õigesti vastata :D Vanaema Charo kontrollib imelikult tihti minu kodus olekut.Imelik on mõelda, et ma varsti siit ära kolin. Olen siin nii ära harjunud. Aga kui kaaluda plusse ja miinuseid, siis plusse on kolimise juures siiski rohkem. Lihtsalt peab uuega harjuma ja kõike uuesti uurima: mida nende kodus võib ja mida mitte, kuidas seal üldse elukorraldus käib. Kuid kui olen siiani kõigega kohanenud, siis edaspidine tundub selle kõrval pisiasjana.Täna oli soe!!! Sain seeliku selga panna :) :) Käisin Cabinas netti külastamas. Koju minnes nägin silma nurgast, et keegi kõnnib minu kõrval. Vaatasin korra ja kõndisin kiiresti edasi, siis mingi lambike hakkas peas põlema ja vaatasin uuesti. Darwin oli ja naeris natuke palju minu üle. Ta ilmub alati nagu maa alt välja, ma ei mõista. Kuna oli juba suhteliselt pime ja pimedas on siin kuradi ohtlik, siis saatis ta mind koju. Kinkis mulle pisikese kutsuga võtmehoidja :D:D ja oli ilgelt kade kui ütlesin, et lähen Factoria kontserdile Javeriga(yfust).
Tegin ennast ilusti korda. Pidin pool kaheksa Javeriga kokku saama, aga Silvia ütles ta tuleb ka ja läheme autoga. Läksime kaheksa paiku, helistasin siis Javerile ja midaaaaaaaaaaa. Kurjam, me saime teineteisest valesti aru ja ta läks teisele kontserdile :D Vot sellised arusaamatused juhtuvad mul siin üsna tihti! Tund aega oli sissepääsuni, tsillisin niisama perega.üsna naljakas oli :D nägin eilseid uusi tuttavaid ja mõnda klassiõde. Siis ilmus jälle kuskilt pärapõrgust maa alune minu kõrvale Ja ütles Silviale, et ma olen tema-novia. Selle peale ütles Silvia mulle – Anu, he has so many girlfriends, be careful :D Tuli väike vestlus nende vahel, mida mina pealt kuulata ei tohtinud.
Igatahes kontserdi koht oli hästi ilus. Poole kümnest poole kaheteistkümneni lasti niisama head mussi, keegi ärples veits lava peal ja inimesed tantsisid. Üks natuke võtune, trullakas ja kole mees kutsus mind tantsima, aga ma ei tahtnud minna..siis ta hakkas mind vägisi tirma. Oi pergela ma sain tigedaks, ütlesin mõne koled sõna, ikka ei jätnud järele..siis panin matsu kirja. Lõpuks poole ühe paiku tuli Factoria lavale. Suhteliselt paksuke tädi, kes oli endale liiga liibuvad riided selga tõmmanud. Kaks naistantsijat ja kaks meestantsijat. Lives pole ta hääl pooltki nii kena kui plaadilt kuulates. Et siis mulle väga ei meeldinud.Veits enne kahte jõudsime koju.

Vabandust kirjavigade ja liiga väheste komade pärast, aga pea unustab paljud asjad, kui nendega ei tegele. Eile näiteks üritasin vene keelt meelde tuletada, ei suuda..mitte midagi!

Reede, 19.september

Esimese ajaloo tunni tegime õues lipupäeva proovi. Mina hoian rõõmsasti ühte miljonist imelikust lipust. Iga nädala reedel peame 1,50$ tooma, siis kooliaasta lõpus läheme reisule kuskile..ma ei tea kuhu :D Teise tunni rääkisime palju. Enam reedeti ajalugu ei ole. Selle asemel teeme süüa ja oleme mõnusad. Minu grupp kokkab järgmine nädal. Hispaania keele tunni ajal käisime inglise keele teise leveli moeshowd vaatamas. Need hakkavad ka iga reede toimuma. Matemaatika tunnika sain 3,5..ajee!:`( Geograafia oli ecuadori teemaline ja kirjandus jäi jälle ära. Kekas marssisime pool tundi, siis “jooksime”, tegime väga mitte kehalise taolisi harjutusi ja lõpuks “mängisime” jalgpalli. Kaks jalka staadionit on. Üks on veidike mäe otsas ja pall lendab kogu aeg mäest alla, nii et mängida põhimõtteliselt ei saagi. Teine on mäe all ja seal saaks normaalselt mängida, kui kõik palli ei kardaks. Täna oli mega ilus ilm, palju päikest ja soe! Diegito ütles mulle, et ta on Victoriasse armunud..aiii ta murdis mu südame.haha.
Kodus sõin ja magasin Jälle oma meeletut und kaks tundi. Ärkasin ja avastasin, et päike siiski maalis mu põsed punaseks. Tahtsin võimlema minna, aga vihma hakkas paljupalju sadama. Läksin katuse/terrassi kaudu kellegi sugulase juurde. Ta tegeleb Avoni sarnase asjaga. Igast nänni uurisin, midagi vaja ei olnud...aga ühe Amburi lõhnaküünla siiski pidasin vajalikuks. Sõime küpsiseid NUSSAGA! =)
Keerasin kraanid lahti, ootasin 5minutit ja hirmuga katsusin vett – soe! Rõõmupäev. Pesin ennast ilusaks ja tegin pärast natuke veel ilusamaks :D Minuti pealt 19.30 oli Darwin all ootamas..ma kahtlustan, et ta ei ole päris ecuadorlane..muidu jääks hiljaks. Silvia tuli ka just koju. Luges meile sõnad peale, mis on väga harjumatult naljakas ja käskis kell 12 tagasi koju tulla :D Läksime taksoga kesklinna. Need tänavad, kus diskodeegid, pubid, baarid asuvad, olid paksult noori täis. Mina igatahes Eestis sellist pilti näinud ei ole. Diskodeegi nime ma jälle ei mäleta. Meeletult palju uusi tuttavaid sain, kellede nimesid ma samuti meelde ei suutnud jätta. See koht oli nii ülerahvastatud, kõik külg külje vastas. Ja minemetsa millised latiinod kõik mehad olid :`D Ja kuidas nad tantsivad, aiikarramba..üksi kui nii ei tantsita kunagi, alati kellegagi koos ja niii!! liibuvalt teineteise vastas. Hullumaja kuidas nad oma puusi hööritavad, seda ma pean veel õppima. Darwin seal üritas õpetada, aga ainus blond majas tõmbab ikka mega palju tähelepanu..nii et oli veits ebamugav. Läksime vahepeal teise kohta. Tee peal sain uusi tuttavaid ja seal sain ka. Igal pool tal sõbrad :D Aga seal polnud nii lahe ja läksime üsna ruttu eelmisse tagasi. Tänaval oli palju politsei autosid ja mootorratastega oli ka üsna hulgi neid. Siis oli suur politsei buss, millega viidi ilma dokumendita noori hulgi ära. Vaatasime justkui filmi :D Tantsisime, tantsisime, tantsisime. Kõik hullult higistasid, näod jummala märjad peas :D mul oli ka. Darwin laenas kelleltki sõrmust, et minuga abielluda. Emme ära karda, ma ütlesin Ei :D Täpselt kell 12.00 olin maja ees. Läksin üles ja poole trepi peal tuleb vastu vanaema Charo, kes seletab et käis katusel ilutulestikku vaatamas. Sittagi, mingit ilutulestikku ei olnud, raudselt lihtsalt luuras meid!

Neljapäev, 18.september

Nägin imelikku und. Oli pühapäev, kõik muutusid, sest see oli nagu “totally free day”. “Armsate” koolivormide ja tagasihoidlikute koduriiete taha peidetud vaos hoitud inimesed..oli kõik ilged emod, monstrumid, pätid. Jalad ja käed žiletiga lõigutud, igasugu augustused, juuksed püsti ja erinevat värvi, küüned mitmekümne cm pikkused, mõndadel polnud riideid seljas – oli see lateksvärv või miskit, mis jätab riiete mulje. Nad kõik olid tänaval ja ootasid kedagi oma saagiks justkui verejanulised hundid. Mina läksin pahaaimamatult õue, kõndisin tänaval ise surmahirmus, nad kõik kogunesid minu ümber ja hakkasid kividega loopima, mõnitama, naerma minu üle. Siis üks eriti emo Emo pani mulle uisuga näkku ja ütles - kui elada tahad, siis pead ka käsi ja jalgu lõikuma. Nagu hüpnoosi all, läksin koju ja hakkasin seda tegema. Sitaks valus oli, verd oli palju. Lõpuks helistas mulle Matu ema ja ütles – No Anuke, paistab et sul on muresid!? Kas on kedagi appi vaja? Kõne lõppes järsku ära ja ma nutsin. Äratus!
Esimene koolibussi päev! Buss on kollane ja pisike, liigagi pisike. See oli nii täis, et polnud ruumi hingatagi. Paùl, Roberto ja veel üks tsikk mu klassist käivad ka sama bussiga. Neli ja pool tundi magada (seejuures kohutavat unenägu näha) on ilmselgelt liiga vähe, suht laiba tunne oli koolis. Nokkisin omaette pidevalt. Ajaloos Roberto luges midagi ette ja me pidime üles kirjutama. Kirjutasin ka nii palju kui sõnasabast kinni haarasin ja ise midagi juurde mõtlesin. Hiljem pidin püksi tegema kui Beléni tööga enda oma võrdlesin..no sellised sõnad.. :D:D See suur et!ajaloo tunnis tuli mul hapukoore-kakao-segu isu!
Kahes viimases arvuti tunnis ei teinud midagi. Paola, Maria Jose, Gabriela, Angelika ja veel üks keerulise nimega klassiõde hakkasid hispaania-, keha- ja pisisutsu inglise keeles igasugu asju uurima. Õpetasid mulle koledaid sõnu :D ja ecuadori päraseid sõnu. Jälle pidin püksi tegema. Diego ja veel üks klassivend saadavad mulle õhumusisid, üü. Sain uue sõbra – kalssivend Richardo võttis ka kõik keeled kasutusele, et minuga suhelda. Naersime nii kõvasti, et õpetaja hakkas ka huvi tundma, mis naljakas inimene ma olen :D loomaaiast olen!
Magasin jälle veidi oma viiekümne aastast und. Võimlema täna minna ei saanud, sest pidin kooli jaoks pilti tegema minema..ja siin käib ju kõik nii aeglaselt. Läksime Lissettega malli. Pisikese seebikarbikesega onu tegi tähtsa näo ja klõpsis kaks pilti. Mõlemad olid koledad! Nüüd on mul üks suur ja kaheksa väikest koledat pilti, ei teagi mida nendega teha. Anna tuli ka pilti tegema. Ühe koleda pildi andsin suure pinnimise peale talle :D Ta tahtis küpsiseid teha, läksime asju otsima. Läks kauuuaaa aega, sest igasugu vajalikke asju leidsime järsku :D Nii pagana tore on alati koos :) Silvia tuli pärast järgi meile. Käisime Lissettele prille ostmas. Kodus pesime kahe päeva meeletu toidunõude hunniku kahe peale ära. Siis tegime kahepeale minu ajaloo kodutöö ära. Täna nad avastasid, et ei saagi enam “salaja” rääkida, sest ma saan ikka päris hästi aru juba ;)

Kolmapäev, 17.september

Homsest hakkan bussiga koolis käima. Võimatu on lihtsalt õigeks ajaks kooli jõuda. Arlette on tõsiselt kõige uimasem inimene, keda tean! Ja koolibuss maksab 25$ kuus..ma ei mõista, kool pole üldse nii kaugel. Esimene tund oli Realidad Nacional ja teine Ciuica(patriotismi teema)..lipupäev või miskit hakkab tulema, nii et peame kõik ecuadori lipud ostma ja presentatsiooni teemad saime ka. Ma ei saa enda omast mitte muffigi aru, aga õnneks teen koos ühe klassiõega. Peale hispaania keele olid ülejäänud tunnid jällegi täis jurad. Üldiselt toimub tundides meeletu spikerdamine, eriti tööde ajal..kõik räägivad omavahel ja käivad klassis ringi teiste pealt maha kirjutamas..õpetaja vahepeal ütleb – palun vaikust – aga see ei kehti. Sotsioloogias lakkisid mõned klassiõed küüsi. Matas oli tunnikas, ma muidu nagu olen üsna äss siin matas, aga vat seda küll ei osanud. Lõpuks olid miskipärast 4 tüdrukut pastakatega mu töö kallal ja kirjutasid kõik uuesti..ma olin jälle niisama lollaka näoga :D Klassikaaslased saavad aina rohkem sõbraks, tore tore tore :)
Laupäeval on Ambatos Factoria kontsert. Lähen ka, aga pean veel loosi tõmbama kellega :D Täna kodus rääkisime Lissettega piiikalt ja laaaialt kõikidest asjadest..ja enam ta ei ole pahane minu peale. Mu õde Andrea tuli tagasi(kuskilt) ja nägin teda täna. Ta naerab nii kohutavalt :D aga muidu on tore, uuris hästi palju Eesti kohta! Käisime Paveli teises töökohas, nagu ma aru sain siis see on moositehas..!? ei tea. Ostsin võimlemise jaoks numpsi komplekta – tumesinised põlvpüksid ja musta-sinise triibuline pluus. Täna ei pidanud taksoga minema, Pavel viis. Daniela ja Anita ei tulnud. See kikkis nibudega kena mees räägib üli hästi inglise keelt. Ta elas 8 aastat New Yorgis. Jooksin ja jooksin ja samal ajal rääkisime pikalt ja laialt teineteisele endast. Ta arvas, et ma olen 16..kõik arvavad :D ja naeris mu välja kui ütlesin, et pole kunagi sporti teinud. Jooksin 5km..mis on minu kohta meeletu saavutus, ise ka ei uskunud kui nägin :O Siis läksin latin/stepp`i..see oli niii pagana kiire, mu silmad ei jõudnud nii kiiresti reageerida ja jalad ei suutnud õigeid samme teha. Läksin parimate lootustega pesema. Ei pole seal ka sooja vett.kur(b)p! Pavel tuli järgi mulle ja ära minnes ütles musklimees, et kui midagi vajan, ükskõik mida, siis ta aitab alati. How qute :D:DLäksime Silviaga Malli. Ostsin suure paki šokolaadi komme ja nillisin vaikselt nussat ka(aga kuna mul päris oma tuba siin ei ole, siis ei ole kuskile peita seda:D), ei suuda lihtsalt ilma magusata!
Alati kui kella vaatan liidan 8 tundi juurde ja mõtlen, mis te teha võiksite. Praegu on teil kell 07. 48..ühikalapsed on/lähevad bussipeal(e), emme jõuab või on juba jõudnud tööle, Erik teeb kindlasti vääksvääks ja Anni mõtleb, et tahaks ikka kauem magada(või on juba üleval, sest Eneli ju vaja lasteaeda toimetada), Soome meestel käib töö juba suure hooga, Alaril kaa! Ann..Annist ma ei teagi midagi :( Donna magab kuudi ees ja Trikk laiskleb kuskil nagu ikka. Kõik teised toredad näevad veel viimaseid unenägude vihke ja hakkavad tööle/kooli sättima..kindlasti leidub keegi, kes täna endale ilusa vaba päeva lubab.
Mina hakkan hispaania keelt õppima :)
Ilusat päeva Teile! Ja ööd mulle.

Teisipäev, 16.september

Üldse ei tahtnud ärgata täna. Arlette endiselt uimerdab ja jäin hiljaks. See kord läksin vetsu peitu, ma polnud seal üldsegi mitte ainus..päris paljud olid kurjade silmade ees peidus :DKaks kirjandust, kaks geograafiat ja kaks psüholoogiat – olid kõik megamõtetud. Hispaania keel see eest topelt tore! Õpetajad jälgisid meid Annaga vahetunnis kuidagi kahtlaselt ja puhveti töötajad uurisid igasugu asju. Tegelikult saab koolis ikka nalja ka, ma lihtsalt ei saa pihta, aga teised naeravad..siis peab naljakas olema ju :D Hmm, tahaks juba oma totakaid nalju teha, nii väga tahaks. Aga nende jaoks on totakaid sõnu ka vaja..aasta lõpus ehk saab mõne killu maha panna,haha. Väiksed poisid kogunevad endiselt minu ja Anna lähedusse ja hakkavad oma nimesi karjuma. Kooli peal arvatakse, et me oleme õed. ¿Como? No sé.
Tulin koju, sõin ja magasin paar tundi. Siis takso, Lorena kontorisse(ta on hambaarst), Danielal oli šokolaadi!!!! Olime õnnelikud :D Siis tuli Anita ja läksime võimlema. Selle nimi, mida täna kaasa tegime, oli Rumba.. aga mina küll midagi rumba taolist seal ei märganud. Noor mees andis seda, no selline latiino et vähe pole :D Ma oletan, et ta puusakonte on väänutatud või midagi..niimoodi jõnksutas neid et vopaa. Ühte jõnksutamist oskasin ma ka hästi, siis ta näitas (Y) mulle, natuke uhke olin,muhaha. Hmm, seal masinate osa peal on üks instruktor/treener. Mõnusalt karamelli värvi, kiilakas, kena ja musklis meha on. Rinnalihas on nii võimas, et pressib nibud kikki :D
Täna sain kiiresti takso. Nagu ikka ei teadnud ta aadressi..elan augus, pommiaugus. Kõige abitum tunne tulebki taksos, kui ei oska midagi rohkem seletada kui et – jaja üleval pool jah. Jälle Lissette kihistas toas..täna oli täpselt nii palju kui 21 roosat roosi. Kaunid teised! Lootsin sooja dušši, aga sain megakülma. Jooksin toas ringi nagu segane, siis tuli Darvin oma õega. Rääkisin kiiresti nagu segane..ta õde on häsi tore:)..vaatasin meeleheitlikult kella, 10minuti pärast pidi Josuē tulema. Saatsin kähku Darvini ära :D vinksvonks korda end ja läksime. Vaatasime filmi – Reis maakera sisse..ma paremini tõlkida ei oska. Film tore, kõik tore. Pärast Josuē ütles, et Lissette saatis talle sõnumi, et ta meeldib talle. Ja mina nuputasin, miks ta minu peale pahane on..ahaa :D Aga no mis sa teed kui poiss on 20 ja tüdruk 12. Nüüd Lissettel süda katki. Ilusti tagasi koju ja nii kui takso maja ette jõudis, kohe oli vanaema Charo uksest väljas, et jumala eest rohkem aega kahekesi ei saaks olla. Müstika :D:D Tuppa tulin, siis Silvia kohe küsis et kas oleme ikka ainult sõbrad..et tema täna sai teada, et Josuēl on tüdruk olemas. Ma ausõna ei taha teada, kus ta seda uurimas käis. Jälle müstika :D

Esmaspäev, 15.september

Nagu alati, jäin ka täna kooli hiljaks. Aga seekord pidid hilinejad kogu kooli ette seisma minema, justkui häbipost. Ma ei häbenenud, tegin nagu ei saaks midagi aru ja olin ikka totakalt rõõmsa näoga :D
Ma ei tea miks, aga alati kui õps räägib mida tegema peab, siis ma vaatan küsivalt Viktoriale otsa ja tema naerab ja ütleb:”No sé, no etiendo”. Aga vahel me nuputame koos midagi välja, okei põhiliselt siiski tema üksi :D Terve esimese inglise keele tunni rääkis õpetaja(hispaania keeles) sellest kuidas tema poeg Quitosse ülikooli läks ja kuidas halvad sõbrad jooma õpetavad. Teisel tunnil hakkasime inglise keelt õppima, ma nii lootsin et saan midagi teha. Ja mida?mida?mida? Nad hakkasid kella õppima..ahahh. Ütlesin õpetajale, et ma tõesti ei tunne nagu mul seda vaja oleks..kogu klass kuulas ja hakkas pärima mida ta ütles. Vabandust, aga nad on ikka nii lambad :D Läksin hispaania keelde. :)
Klassivend Diego uuris jälle kas mul poissi on ja ütles JÄLLE, et mul on imelised silmad. Roberto lehitses taas minu sõnaraamatut ja küsis – sina omama kallim? Üks kole poiss ütles, et ma olen tema eluarmastus.
Täna oli õpilaspileti jaoks pildistamine. Mingi suvakas onu tegi digikaga pilti. Minu nimeks pandi Juhkn Ann. Parandasin ära.
Läksin kella viie paiku Lorena kontorisse. Ta ütles, et Marianita kirjutas talle ja nad tulevad kahe nädala pärast tagasi. Ma loodan, et see edasi ei lükku jälle. Siis läksime Danielaga..ma ei leia õiget sõna- võimlema, tantsima, aerobikasse, steppima, masinatega möllama..:D ütleme siis et võimlema. Mind kaaluti ära ka, peaaegu 1,5kg juurde võtnud :O :O
Steppisime hoogsa tädikese eestvedamisel. Võttis täitsa läbi. Ja siis olime käimis/jooksu rattal. Enne trenn ja pärast šokolaad ja jäts :D selline isu oli no. Rääkisime Danielaga juttu pool tundi ja siis läksin taksot jahtima. Paha kellaaeg oli, muidu saab kohe peale, aga kõik olid täis. Ootasin tükk aega samas kümne küünega kotti kinni hoides :D Ja jälle ei leidnud ta hästi kohta üles..ma vist elan kahtlases kohas.
Kodus ootas mind kihistav Lissette: Darvin oli mulle suure punase roosi toonud. Tegin kodutöid nii palju kui mõistsin, sõime, keegi tilistas kella, Silvia läks vaatama kes on ja ütles, et ma kiiresti sööks ja siis õue läheks. Javier, Fernando ja Darvin olid õues..jaSilvia lubas mind üksi nendega välja rääkima, vau :D Lorena tegi head tööd :D Aga tirisin Lissette tõlgiks kaasa. Javier ja Fernando passisid niisama, inglise keelt nad üldse ei mõista..vahepeal üritasin midagi neile hispaanias öelda. Naersid ainult minu üle. Darvin ütles, et ma olen talle kui täht taevas. Hiljem parandas – kuu ja päike ka :D Kutsusid mind jälle reedel pidusse. Pidid Silvialt luba küsima..muhahahaaa :D

Mi chocolate terminarse :( gue horrible.

Pühapäev, 14.september

Esimene kiriku külastus. Mõtlesin end ikka kiriku jaoks puhtaks kasida, aga no mis sa teed kui soe vesi hommikuti kuskil pohmakat välja magab. Aga pole hullu, teised ka ei kasinud. Kirik on siin lähedal, üldse on neid päris oma jagu igal pool. Selline veider teine..meil on ikka nagu suured tornid ja nii, aga siin lihtsalt mingi majake, millele on see suur püha neitsi pilt ja rist ukse kohale pandud. Ilmselgelt oli sinna liiga palju inimesi sisse pressinud end. Kirikuõpetaja käis mikrofoniga ringi ja seletas väga hoogsalt ja temperamentselt kätega vehkides miskit. Lauldi päris mitu laulu, üks oli hästi sarnane meie – ühele hobuse laulule, ma ei mäleta enam..Kalle Kusta ostis valge hobuse see ei olnud :D. Kõik laulsid kaasa ja siis ma mõtlesin, et huvitav mis juhtuks kui ma hakkaksin seda eesti keeles kõvasti laulma. Ei hakanud igaks juhuks. Mitu korda löödi rist ette ja palvetati..ma siis istusin ja olin niisama ilus. Silvia ja Lissette nutsid vahepeal..ei tea. Mingi aeg pidi enda kõrval seisva inimese käest kinni võtma, minu kõrval oli väga vana ja väeti onu, kes ei jõudnud hästi kätt üleval hoida. Lauldi ja räägiti ja lauldi ja palvetati ja räägiti. Siis oli rahakorjamine. Silvia andis mulle 50centavot et korvi paneksin ja endale võttis ainult 25..ma oletan, et ta arvab et mul on mõni patt hingel. Sai lunastatud siis igatahes. :D Siis hakkasid kõik järsku musitama ja kallistama üksteist, ma muhelesin omaette. Lõpuks said need kes tahtsid seda valget ümmargust asja..leib vist võeh? :D Kui inimesed läinud, tegin turisti kombel pilte sees. Pärast lõunatasime all korrusel. Muusika maitse on Charol metsa, aga süüa oskab vähemalt hästi teha :D Sain esimest korda siin peaaegu nii head suppi nagu eestis..makaronidega ja puha,mmm.
Käisin Arlette ja koertega pargis. Josuē kutsus teisipäeval kinno..pagana naljakas kui valede aegade ja artiklitega ta inglise keelt räägib. Ma enda hispaaniast ei räägi :D
Kolisin kõik oma nodi majast siia Silvia juurde. Ja siis omakorda tõstsid nad mind Lissette toast Arlette tuppa. Minu pähe ei mahu ära kuidas saab 9aastasel lapsel nii palju nodi olla. Terve tuba on mõttetuid lelusid, kujukesi ja pudipadinodisodi täis. Minule loovutas ta ühe sahtli ja viis riidepuud oma hiiglaslikust riidekapist - nii lahke temast. Pressisin kohutavalt palju asju riidepuude peale ja pole minu süü kui need liigse koormuse all katki lähevad. Aga siiski on minul ka NATUKE asju ja ei suutnud kõike ära mahutada sinna, nii et pisike tore toolike on minu riiete all ja potsikud on kohvri peal hunnikus nunnusti. Ei naljakas on jälle :DTegelikult olen ma nendega täitsa harjunud. Enam ei pane seda suurt lärmi ka väga tähele. Et te minust valesti aru ei saaks – kirjutan palju irooniaga – õnnelik olen ikkagi :)

Laupäev,13.september

Kaaats ilusat sünnipäeva! Sa oled nüüd natukeseks minuga ühevanune jälle :)
Koridoris valitseb laos, kogu köögi kola on seal hunnikus. Ma oletan, et see visatakse siis minema. Oo emps sa oleksid õnnelik, kui nii palju asju ära saaksid visata :D Nagu alati, käisime seal Josuē kohas söömas. Lissette ja Arlette muudkui itsitasid kui ta meie lauda toitu tõi..ega ei olnud ju vähe ebard tunne. Pärast sundisid nad mind tantsima ja laulma. Blogi on minu kõige tähtsam kodutöö/kohustus, läpakas selle igapäevane kaitseingel ja Cabinas on siis..jumal? võimalik. Jumalaga seoses või midagi sellist – igas toas on mitumitu jumlikku pilti, raamatute nurgas on kõige kõrgemal kohal Suuuuur raamat täpselt keskelt lahti tehtud ja seal on suuuuuur jumala pilt..justkui altar seal, Arlette ja Lissette toas on suured raamitud pildi Oración de la niña kus laps palvetab ja pikk tekst. Ja vahel imelike kohtate peal löövad nad risti ette. Cabinas käis loomaarst ja näppis kutsa saba, nii vastik. Darvin käis midagi seletamas. Mina sain tema jutust aru, et mina vajan abi ja tema aitab, aga mul pole õrna aimugi mis abi ma vajan :D Tegelikult vist vajab tema inglise keeles abi ja siis homme pean aitama teda. Aa ja siis tema sõber tahab mind kinno viia..aga ise ei julge rääkimagi tulla? Veidrik siis vist :D
Õhtul ostsime kaks mõnusat pizzat ja vaatasime komöödiat, mis oli hispaania keelne ja mulle tundub, et sain aru ka :D tundub.
Leppisin Daniela ja Anitaga kokku, et esmaspäeval lähme koos end treenima :D
Kell on 00.26 naudin oma viimast kinder buenot, kuulan head muusikat, puhkan aju ja teen piltidega toredaid asju :)
Miks ma peaksin enda teada jätma, et teid meeletult igatsen ja teile helistada tahaksin, aga see on nii kallis..et emmega koos šokolaadi dieeti pidada ja peanahka kratsida tahaksin, et meie lollakaid nalju igatsen ja teiega koos naerda tahaksin, et head kohvi ja kooki tahaksin, et oma lemmik poisi Jan-Eriku kasvamist näha tahaksin, et vesiroosi uut ilmet näha tahaksin, et praegu kata sünnipäeva pidada ja kuimetsa kooli kokkutulekust osa saada tahaksin(minu aja järgi), et hubast ja sooja tuba igatsen, et pabertaskurätte tahaks, et tegelikult hästi palju puuvilju süüa tahaksin(aga mu pere ei osta neid eriti), et muretult ja turvaliselt väljas ringi liikuda ja bussiga sõita tahaksin, et oma siinseid vanemaid meeleheitlikult siia tagasi ootan.

Tegelikult leiab kõigest midagi positiivset ka :D

Reede, 12.september

Täna oli mul esimene hispaania keele tund :) Õpetaja oli tore, üldse oli tore ja hea! Kõik tunnid võiks hispaania keele tunnid olla. Kaks viimast tundi kehalised. Terve esimese tunni õpetaja möirgas ees ja siis nö õppisime rivistust ja marssimist ja ma ei tea mis imelikke asju veel. Teisel tunnil hakkasime siis teatevõistusi tegema ja pean tunnistama, et plikad siin joosta küll ei mõista. Munevad pigem. Siis mängisime jalkat, ma nii kartsin miskipärast, et nad siin ikka mõnuga palli taovad ja mida mu silmad peavad nägema ? Tsiiisas meie klassi jalka veskas oli/on siinse kõrval proffiliiga tasemel(liialdasin veits) :D nad totaalselt kardavad palli, jooksevad eest ära ja kiljuvad kui pall nende suunas tüürib. Keegi saab palliga veits riivata ja kohe on paanika lahti. Ma sain palliga õrnalt vastu kätt ja kõik tulid küsima kas on valus ja ütlesid, et võin istuma minna. Ma naersin lihtsalt näkku neile. No käimetsa, ma tundsin end esimest korda elus kekas hästi, uiuiui olen uhke enda üle :D mõned klassivennad karjusid kordamööda mulle ja Viktoriale, et armastavad meid.toretore jaa.
Kaks punti klassist kutsusid mind tantsima. Üks punt on sellised veits nohikulikumad või korralikumad..saate aru küll millised eksole. Ja sinna kuuluvad ka Paùl ja Belén, kes esimesena mulle vastu tulid. Teine punt on siis need “lahedad tšikid” meie klassis. Aga kuna neljapäeval keegi meid Annaga kuskile kutsunud ei olnud, siis leppisime kokku, et lähme koos Mall`i. Nii et polnud vaja valikut teha, kas tahan niisama tore või lahe olla :D
Tulin koju ja läksime jälle sinna noore kelneri kohta sööma(see suht ümber nurga meil) ja see on selline koht, kus on alati supp, praad ja mingi puuvili..et valikut ei ole. Istud lauda ja tuuakse kohe söök. Tagasi tulles jõudsime peaaegu koduni, kui üks väike poiss jooksis minu juurde ja andis pisikese kokkuvolditud paberi mulle ning siis uuesti jooksu pistis. Paberile oli kirjutatud – Tere, vabandust aga kas sa tahaksid olla minu sõber, telefoninumber ja nimi. Ja see oli see kelner. Oiii Lissette oli natuke kade, daups :D
Käisin postkontoris asju ajamas ja siis Mall`i. Me olime Annaga koos nagu topeltblondid, mängisime lollakaid turiste ja üritasime hispaania keelt praktiseerida – keegi ei saanud ainult hästi aru, mida me tahame :D Kõige rohkem olid meist vaimustuses 11-13 aastased poisid, kes meid jälitasid ja pildistasid. Toidupoes läksime lolliks, no selline magusa, eriti šokolaadi vajadus on pidevalt. Ostsime mõlemad kolmese kinder bueno paki, ülihäid väikseid saiakesi ja Anna ostis igaks elujuhtumist suure Nussa(ta ei olnud enne Nussat saanud kui siia tuli), aga eestiga võrreldes oli see nii kallis ja ma ei suutnud seda osta :D Meik on siin kuidagi väga odav, aga riided küll odavad pole..vähemalt nendes poodides polnud. Aga Banjose lähedal on teksade paradiis, võib täitsa 8$ eest korralikud saada..nii et kunagi sinna. Igasugu vajalikku pudipadi ostsime ja magusat lund(paremat nimetust ei leia), päris hea oli. Enne koju minekut käisime veel toidupoes šokolaadi varumas, päris jõhker :D Kelneripoiss Josuēga põrkasin ka kokku korraks. Siis tuli Silvia mulle järgi ja läksime just avatud restorani, hästi ilus oli. S, L ja A uurisid kas mulle Josuē meeldib, pettusid kui ütlesin ei ja ütlesid, et valetan. Silvia ütles justkui vihjates – Anu, me gusta Josuē, nojah mis siis ikka :D

Neljapäev, 11.september

Täna hommikul paistis päike, nii ilus, hea ja soe oli :) Minu klassi on tekkinud veel üks vahetusõpilane Viktoria, ta on Itaaliast ja tuli EF`i kaudu. Ajaloo õpetaja mängis kurja onu: käskis mul kõik kodutööd tagantjärgi ära teha ja klassis aktiivselt tööd teha.ummamuudu. Inkas tõdesin reaalsust, et olen sattunud ühte klassi täielike lammastega. Ma küsin neilt nii elementaarse küsimuse – Mida me tegema peame? - ja nad vahivad mulle lollakalt otsa ja hakkavad omavahel itsitama. Mingid poisid üritasid mu juukseid näppida ja palusid et ma neile plakati peale kirjutaksin..olen ikka nii ennast täis ja ei teinud seda. Rääkisin inka õpsiga, et ma tunnen end selles klassis nagu lambakarjas..:D ta ütles, et mind tõstetakse varsti kindlasti kõrgemasse levelisse. (pean tõdema ka seda, et inka õps ise hääldab ka pooli sõnu väga metsa). Ja tegin temaga diili – 8 inka asemel 4 ja siis 4 hispaania keelt koos Annaga :) Computacion toimus miskipärast ilma arvutiteta ja oli nii mõttetu..õps seletas midagi omaette ja kõik kisasid niisama omavahel..mina lasin aga pastakal suitseda ja spikerdasin kõik ajaloo Pauli pealt maha.
Käisime sellises toredas kohas söömas, kus kelner kui selline on minu vanune poiss ja kellesse Arlette ja Lissette mõlemad armunud on. Kahjuks purustas ta nende südamed küsides maksma minnes Lissettelt mis mu nimi on..oo Pobre Lissette y Arlette :D
Kella neljaks läksin Lorena juurde. Üksi! Ma võisin üksi minna, kujutate ette? Freddy oli ka seal. Rääkisin kõik südamelt ära ja Freddy muudkui tõlkis Lorena ja minu vahelist juttu. Lorena on väga mures minu pärast, sest väidetavalt on mul kõige raskem olukord. Ikka ei tea millal vanemad tagasi tulevad ja kas tulevad..Marianita on miskitmoodi haige. Kuu aega oodata on liiga pikk aeg ja siis oleks parem kui ma Silvia juurde elama jääks. Aga ma tunnen end siin nii vangis ja ei suuda siin elada. Pakkus välja ka, et üldse uut peret otsima hakata. Lõpuks läks kõik nii sassi, tuli suur segadus ja veel suurem nutt. Püüdsin tagasi hoida, aga tuli ja tuli. Aga Lorena ütles, et kõik on juba nutnud, kes peret, kes sõpru taga..nüüd oligi minu kord kõik see segadus välja lasta. Lõpuks jäi asi nii nagu mina soovisin – elan nii kaua Silvia juures kuni kunagi mu vanemad tagasi tulevad. Ja kui ei tulegi..siis tuleb uuesti mõelda. Igatahes nüüd hakkan kaks korda nädalas Lorena juures käima, sest ta tahab näha et ma ikka elus oleksin :D Aa ja Lorena ütles, et eesti tüdrukutel on alati kontrollimise poole pealt raske olnud kuna meil on palju vabam kasvatus.
Ukse taga ootas oma järge punaste silmadega Ruthy(Bostonist). Daniela(saksa) käib trennis või nii sellised kohas kus saab aeroobikat teha ja on igasugu masinaid, siis me Anita(austria) ja Freddyga käisime ka tsekkimas. Üks noor treener tegi meile ekskursiooni ka ja rääkis võimalustest. Me Anitaga täitsa mõtleme sinna pekke põletama minna :D Kujutage nüüd ette Anut jooksulindil ähkimas või muskleid treenimas. Hahaa, ega ma ka hästi ei kujuta, aga proovida ju võib. Esimene kuu 35$, edaspidi 30..avatud esmaspäevast laupäevani, mine millal tahad ja ole kaua tahad. Daniela jäi end treenima ja meie läksime jätsi sööma. Lissette helistas ja andis mulle Cabina adre, et taksojuhile öelda. Ütlesin..sõitsime ja sõitsime ja..juht läks muudkui autost välja, tuli tagasi ja ütles et ei ole, mitte kuskil ei ole..tema ei mõista!

Kolmapäev, 10.september

Ärkasin Cliffordi meeleheitliku nuuksumise peale. Sõin ja avastasin, et ma polegi üksi: Arlette oli ka haigeks jäänud ja magas õndsat und. Midagi asjalikku ma ei teinud, selline nõrkustunne oli ja pea käis ringi veits. Olesklesin niisama ja üritasin Lorenale(tugiisik) helistada, aga ta ei võtnud vastu.
“Pobresita Anu” ma olen seda kolme päeva jooksul rohkem kuulnud, kui üks inimene elujooksul kuulda soovib. Kohe kindlasti ei taha ma 10 kuu jooksul rohkem haigeks jääda. See ajab küll mind marru et 12 aastane Lissette ütleb mida ma teha võin ja mida mitte..no hallooo ma olen sinust 6 aastat kauem maamunal eksisteerinud ja tean ise ka väga hästi, mida teha võin. Ja siis nad käivad kordamööda Arlettega selle imeliku peenikese liistakaga mul otsaeest temperatuuri mõõtmas..mina üritan muudkui seletada, et alles mõõdeti ja pole midagi, aga nemad naeratavad ja tegutsevad edasi. Nii värdjalik olukord, et ajab naerma :D Lõpuks kell 5 helistas Lorena ja mul oli tunne, et ma olen päästetud..vuhuu. Rääkisin veits temaga ja siis ta tahtis Lissettega rääkida...enam ei olnud päästetud tunnet. Nemad räägivad ju ristivastupidi minu jutule, sest nendearust on kõik kõige paremas korras...aga minul on sada küsimärki ja palju probleeme. Tahtis et ma homme tema kontorisse läheksin, aga ma ei suutnud nii kaua oodata ja ütlesin, et mul on kohe vaja! Võtsime takso ja läksime. Lorena ütles, et ta ei teadnud sellest midagi et mu vanemad New Yorgis on ja alles oktoobris tagasi tulevad. Ühel Saksa tüdrukul Dianal pole ka siiani peret, elab Lorena juures. Igatahes seletasin talle, et kui nad tagasi tulevad, siis ma tahan kindlasti sinna elama minna. Aa ja nüüd võib öelda, et nad siin minu pärast kaklevad. Silvia tahab, et ma tema juurde elama jääks..aga Jose Luis nõuab miskipärast, et ma juba praegu majja elama läheks. Ja mu ema Marianita oli ka helistanud ja öelnud, et tahab mind enda juurde. Loomulikult minult ei küsi keegi, mida mina tahan. Lorena täna küsis..oo see oli hea!! Kui me omavahel räägitud saime, tuli Silvia ka sinna. Nii palju kui ma aru sain, siis nad tegid kõike ikka palju ilusamaks Lissettega. Aga homme lähen uuesti Lorena juurde ja siis on Javier või Freddy (vabatahtlikud) ka seal ja aitab juttu tõlkida(sest Lorena väga hästi inglise keelt ei mõista). Keegi klassiõde helistas ja küsis miks ma koolis pole käinud..seletasin talle, aga ta vist ei saanud aru ja naeris niisama :D ma ei tea, kes see oli.
Hmm, nad ei tahtnud mind pesema lasta..sest ma olen ju gripis. Ütlesin, et tunnen end väga tervena ja oleks tahtnud lisada, et kas ma pean siis homme haisevana kooli minema või? Oii ma vihkan seda liigset ja pidevat kontrolli. Aga alguses tuleb ju nurgad ka ära kannatada nagu Nele ütles. Nii et olen tugev ja teen viisakalt rõõmsa näo.

Teisipäev, 9.september

Mergel on tääna sünnpäeeev...PALJU ÕNNE KALLIS :)
Täna oli nii sündmusterohke päev. Kõigepealt magasin, siis mgasin, seejärel magasin ja lõpuks mõtlesin mida teha ja magasin. Kui ma nüüd õigesti mäletan, siis äratas Lissette mind pool seitse hommikul üles ja kugistasin mõned rohud alla..aga võimalik, et see oli hallutsinatsioon. Kümne paiku ärkasin ja sõin. Vanaema Charo käis vahepeal midagi seletamas, poolest jutust aru ei saanud, aga noogutasin ikkagi. Üritasin mingit toredat filmi vaadata, aga silm kiskus kinni kogu aeg. Pool kaks tulid kõik koju. Ma ei saa sinna midagi parata, aga ma ei sallis seda kui nad mind kogu aeg musitavad ja kallistasvad ja korrutavad kui väga nad mind armastavad. Ja kõik asjad tehakse ette-taha ära, see hakkab ka vaikselt üle viskama..peaks neile mainima, et ma pole enam 10 aastane ja tahaks ise ka end liigutada ja midagi teha. No ma ju tean, et nad tahavad ainult head..aga see liigne hoolitsus aiab mind hulluks. Ausõna emps, ma viiksin praegu kas või 17 korda päevas pesu kuivamama ja nõusid võiksin 20 kraanikausi täit ära pesta. Võtsin rohtu, magasin..proovisin keelt õppida, aga jälle läks silm kinni. Kõrvad kumisevad hirmsasti, isegi Silvia auto mürin ei tundu nii hirmus.Kui õhtust sõime, siis nad rääkisid midagi, et ma jään siia elama. Ütlesin siis, et kui Jose ja Marianita tagasi tulevad, et siis lähen sinna majja. Nemad vaatasid üllatunud näoga ja ütlesid: “No, for ever here” ja Arlette ütles et ma ei tohi enam kunagi ära minna. Ma pidin ära minestama!! Lootuses, et nad aru ei saanud mida ma mõtlesin..seletasin uuesti. Siis Silvia küsis, et kas mulle ei meeldi siin. Ütlesin viisakalt, et majas oleks mul oma tuba ja rohkem ruumi.(ja privaatsust ja KAPPE..oi mul oleks palju kappe ja saaks kõik oma asjad ilusasti ära paigutada). Uuuuuuuššaaaaaaaaas. Homme helistan tugiisikule.
Avastasin just päeviku moodi asja uurides, et mul on:
Historia 6 korda nädalas
Geografia 5 korda
Literatura 5 korda
Economia 3 korda
Orientacion 1 korra
Psicolojia 1 korra
Realidad Nacional 2 korda
Sociologia 2 korda
Matematicas 3 korda
Computacion 2 korda
Cultura Fisica 2 korda
Ingles 8 korda

Niii põnev eksole :D

Esmaspäev, 8.september

Kaks esimest ajaloo tundi tegid kõik ilgelt tööd ja mina õppisin sõnaraamatust uusi sõnu. Kõikide kodused tööd ära kontrollinud, vaatas õps mulle kuidagi haletseva näoga otsa ja küsis kas ma tegin midagi. Vastasin ei ja ise mõtlesin, et vau meil jäi midagi teha ? mina ei saanud aru :D inka oleks pidanud järgmine olema ja ma isegi tegin koduse töö ära..mis oli meeletult kerge. Aga sinna ma enam ei läinud. Kurk kipitas nii hirmsasti, et kiskus pisara silma ja kogu aeg nuuskasin nina..väga ebamugav. Mõtlesin, et küsin mõnelt õpetajalt kas võin koju minna ja võtan siis takso. Aga võta näpust, nii kerge see siin ei ole kui Eestis. Kõigepealt seleta mitmele asjapulgale mis sul viga on, siis nad teevad mõtliku näo ja saadavad järgmise juurde. Kuna telefon koolis kaasas olla ei tohi(ma oleks peaaegu unustanud selle pisiasja ja ise helistama hakanud), siis peab sekretarile vanema numbri andma ja tema helistab ja kutsub ta sulle järgi. Muud moodi koolist ära ei saa kui vanem peab järgi tulema. Ja siis on veel ukse juures turvaonu, kes ka ilma seletuseta välja ei lase.Nüüd olen teki all soojas ja mõtlen, et tahaks kuuma teed..aga ma ei oska pliiti tööle panna ja veekeetjat siin pole :/ Sellist asja, et oled haige ja siis oledki omaarust haige, siin ei ole..arst tuleb millalgi mind külastama. Kurguvalu ja nohu pärast? Tahan palju teed, rahu ja vaikust, mitte arsti! Anna saatis sõnumi..naljakas on lugeda inglise keelset sõnumit, hispaania keelsetest rääkimata :`)
Eile ma mõtlesin, et ei saagi enam aru nagu oleks täiesti teisel pool maakera ja Inga on veidi üleval pool..ja siis tuli hubase kodu igatsus. Hubasust siin küll ei eksisteeri..ei saa eksisteerida kui kogu aeg on külm ja pead kogu kohvritäie riideid selga toppima et ellu jääda. Aa see poiss, kes mu sõnaraamatut pidevalt uurib on täiega Šeenja moodi :D
Nüüd on õhtu ja mul on palavik ka. Ei mäletagi, millal ma viimati nii haige olin. Olen päevläbi voodis olnud ja tõsise ecuadorlase kombel telekat vahtinud..kopp nii ees ja peps on kange. Kell on 20.50 arst läks just ära. Minemetsa kus ma tahtsin naerda, kui ta tuppa tuli..ma olen teda Cabinas mitu korda näinud, saab Paveliga hästi läbi. Suht noor mees, imelikult malbe ja veits pedeliku häälega :D Küsis igast asju, kuulas selja pealt ja eest poolt, mõõtis temperatuuri(sellise imeiku tumepruuni peenikese liistaka pani otsaette ja sinna tulid numbrid), vaatas ja katsus kurku ja ütles – pobre Anu(vaene anu) ei ma ei suuda..ma oleks nii naerda tahtnud. Aii ja see musitamise värk..arsti peab ka ju musitama, kaks korda veel :D kui tuleb ja kui läheb..appii kujutage ette kui te peaks Kaiu arsti musitama..ööhh :D Kirjutas terve hunniku rohtusid mulle ja käskis VEEL KAKS PÄEVA VOODIS OLLA!! Totaalne surm, ajusurm, kehasurm, ahtrisurm..mul on juba tänasest küllalt. Nendest tulevad mu elu kõige pikemad kaks päeva. Anni mul on läpaka taustapildiks meie klubipilt ja ta oli sellest nii vaimustuses, tegi sellise veidra Vopaaaa häälitsuse sarnase asja ja ütles, et me oleme niii kaunid :D
Kuulan Eesti muusikat ja mõtlen – jah, milleks riistad kui nendega luua ei saa? Milleks Dagö? Nii tõsiseks mind teeb maailm, millega mind hirmutatud.Ma ei ole kunagi haigena nii palju tablette võtnud kui nad siin mulle sisse söödavad.

Pühapäev, 7.september

Oleks tahtnud kauem magada, aga Silvia õe lapsed-Maria Jose ja Kristjan- mängisid koridoris palli ja karjusid..ning loomulikult vanaema Charo lemmikmuusika. Selle suguvõsa kõik väiksed jõmpsikad on vist ära hellitatud..Maria Jose hakkab ka iga pisukese asja pärast töinama (andeksi et nii julmalt, aga täpselt töinavad, mitte ei nuta nagu väikesed lapsed tavaliselt). Muidu oli täna täiesti mõttetu päev. Kui siis välja arvata lõunatamine Mall de los Andesis, mis kiskus jälle shopinguks ära. Ja mille käigus Arlette vähemalt 7 korda mööda poode töinates ringi jooksis, jalgadega mööda põrandat tagus, Silvia kätt otsast ära rebida üritas, meeleheitliku koduperenaise kombel+miljon tooni vingumist juurde „Mami por favor“ kiljus...ja seda kõike ühe 11värvilise pastapliiatsi pärast, mida ta ei saanud. Kus on ajud? Ma muudkui sisendasin endale – ainult rahu Anu, ainult rahu. Sest ma oleks tahtnud talle näkku karjuda – jää vait!
Ma olen täitsa haige, kurk on kibe valus ja nina löriseb vahetpidamata. See kõik on koolivormi pärast, sest see pole üldse soe ja ilmad on külmad olnud. Või siis teine võimalus – liiga kärarikas keskkond, mis on põhjustanud ajusopis valepöörde.
Eesti keele vajadus on vist. Täiesti suvalisel hetkel hakkan inimestega eesti keeles rääkima ise arusaamata, tükk aega hiljem kui keegi midagi ei vasta jõuab kohale mis ma tegin :D
Kirjutan veits koolisüsteemist. Kõigepealt õues rivistumine, mis ületab alati oma aja. Esimene tund peaks hakkama 7.10..esimesed kaks tundi on alati paaristunnid(et kaks tundi ühte ainet) ja üldse enamus tunde on nii. Neli esimest tundi on järjest ja kestavad 45minutit, meie jääme samasse klassi, õpetajad jooksevad ühest teise. Ainult inka ajal peab oma leveli klassi minema. Pärast neljandat tundi kell 10.05 on 15minutiline paus, siis läheb enamus õpilasi puhvetit külastama ja toimub kiire õgimine. Edasi on kaks 40minutilist tundi, 11.40 hakkab teine 15minutiline paus ja jälle kaks 40minutilist tundi. Kell 13.15 saab kool läbi ja kõik kiirustavad koju siestale. Aa mina pole veel üheski klassis ühtegi kappi näinud. Laud ja tool on üksteise küljes kinni ja üksikud..laud on liiga väike. Klassist välja tulles viibid õues, see nagu rõdu või miskit, et seina pole ees noh :D üldse on väga õuele avatud kool.

Laupäev, 6.september

Täna magasin mõnusalt kaua..ärkasin 10.30 kolm korda võite arvata mis mind äratas – jah, see meeletu muusika altkorruselt. Veits koristasime, siis läksin majja(sinna päris koju siis), tsekkasin veits oma tuba, mida ma pole siiani korralikult teha saanud. Veetsin toredalt aega netis. Kell pool kaks helistas Lissette, et hakkame restosse sööma minema. Nagu ma aru olen saanud, siis reede ja nv kodus süüa ei tehta. Arvasin kohe, et ega see kohe ei ole midagi nii kohe. Läksin kahe paiku koju..ja alles kolmest läksime sööma :D Nii suur ports oli..pugisin end valutamiseni ja silmanägemise kadumiseni täis. Söömine venis kolme ja poole tunniseks shoppamiseks. Miks nad mulle kunagi ei ütle, et pärast kolame poodides ka ringi..njetu tengi kaasas. Aga laenasin Silvialt raha ja ostsin üliii armsa ja meie mõistes odava pehme kilpkonna, mis on samas ka padi :) nüüd ei pea enam üksi magama :D Kata siin on kõrvakate paradiis! Need on siin üliiiii odavad..nägin niii ilusaid ja ainult 2$ vauuu :D Silvia ostis kööki igasugu nõusid ja üllaülla..depileerija..et ta siis ikkagi ajab karvu :D (sorry:D) Arlette jälle vingus kohutavalt ja nuttis kuna ta ei saanud kõike, mida tahtis. Täna oli Ecuador-Boliivia mäng..meeletu rahvamass lärmas igalpool. Ecuador võitis. Käisin hiljem veel Cabinas..ma ei tea kuidas küll Pavel ja ta sõber oskasid aimata, et mul sitt tuju on ja mulle õltsi pakkusid :D aga hea õlu oli ja nad muudkui valasid juurde ja juurde...ja siis läksin koju ära.
Vaatasime mingit Vulcano filmi ja Lissettel tuli hirm, et Tungurahua hakkab purskama. Tungurahua on siin täitsa lähedal..ja kui purskab, siis Ambato sureb ära.
Ma ei suuda uskuda kuidas ma olen ülitähtsa asja mainimata jätnud. Minu ilus uus punane kohver..ei ole enam üldse ilusa ega uue välimusega. Igate pidi ära määrdunud ja nurgad on katki..kurb :( Neid vist tõesti loobitakse, nii et kohe loobitakse! Ja tõrvapott on ka vist kellegi kohvri küljes olnud. Tagasi tulles kerin 3 rulli toidukilet ümber.

Reede, 5.september

Päev algas toredalt, jäin jälle kooli hiljaks kuna Arlette uimerdab ja vingub hommikuti meeletult. Ajaloo tunnis rääkis õpetaja midagi kondoomidest. Inka oli mõttetu ja kodutöö 5klassi tase. Kirjandus jäi ära. Matas olin jälle tark. Geograafia oli enamvähem huvitav. Kaks kekat..esimese tunni olime klassis ja õps rääkis midagi. Teisel tunnil läksime õue ja pidime jalkat mängima hakkama. Küsisid mult kas ma oskan, ütlesin et oskan, aga et teil vb mingid muud reeglid. Siis nad said aru, et ma ei oska ja kõik hakkasid seletama ja imelikke liigutusi tegema ja ma ei saanud midagi enam aru mida nad must tahavad. Kutsusime Pauli mulle tõlkima, Paul:“You have to kick the ball“. Ma ju vähe ei irnunud..no tõesti :D Aga ma ei tahtnud mängida ja ütlesin, et vaatan pealt. Miskipärast ei mänginud teised ka..siis mängisime mingit eriti mõttetut mängu.
Bitchinäod muutusid sõbralikeks ja küsisid kohutavalt palju asju. Põhiline küsimus on siiski, et kas mul poiss on. Üks klassivend ütles, et kui mul poissi pole, siis ta armastab mind,hmm. Teine klassivend Roberto lehitses terve esimese keka tunni mu sõnaraamatut ja ütles siis – Armastan suua(süüa), armastan halistada(kallistada), armastan pizzat osta, kukuma(kukkuma). Ei jah, tore et ta eesti keele vastu huvi tunneb :D Üks klassivend ostis mulle pulgakommi, avv :D
Käisime restoranis söömas, see on ka paras tsirkus..sest Arlettele ei meeldi ükski toit ja siis Silvia topib talle ise kõike vägisi suhu. Ja kui sa ei jõua kõike ära süüa, siis küsi kassatädilt kilekott ja topi kõigi nähes järgijäänud toit sinna.
Aa..naised siin vist väga jalgu ei raseeri..Silvial on küll meeletud tumedad karvad. Mina ajasin täna ilusasti ära :D Vajusin jälle mõneks tunniks magama, kuni vanaema Charo oma kohutava muusika käima pani.
Pidime kella seitsmeks Lorena juurde minema..kus on Silvia? (öökulli silmad) Siis kell seitse...siis 7.30 Darvin ja kaks kutti käisid peole kutsumas...aga pidin ju Lorena juurde minema. Ja suprisesuprise me ei lähegi. Mina loomulikult jälle ei tea miks. Ja kes on tige? Anu on tige! Pettunud! Masendunus! Tahan elu, mitte kogu aeg kodus passida ja nende moodi telekat vahtida..mulle ei meeeeldi telekas! Silvia õde tuli siia, koos lastega.
Aaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaa ja Silvia ütles, et ma ei tohi üksi Darviniga välja minna, sest linn on ohtlik õhtul. Ega jah, mis siis et ta on täiskasvanud ja terve elu siin elnud ning teab, kuidas siin asjad on. Ma tean, et mul on praegu lihtsalt vihahoog ja sellepärast kirjutan nii..aga ma olen ikkagi niiiii tige!

Neljapäev, 4.september

Hoopis iga päev on õues rivistumine(sellest sain aru kuna jõudsin täna veits varem kui täpseks ajaks) ja keegi räägib midagi. Esimesed kaks tundi olid ajalugu..arvamus õpsist muutus. Ei ole muhe mees, ta on ainus kes käsib mul raamatu osta ja koduseid töid teha..mhmhh, mis siis et ma ei mõista seda keelt veel ja ajaloos on mingid iks sõnad ka ju. Ja siis ei lubanud ta mul Pauli ja Beleni vahel istuda(nad on ainukesed kes mulle veits juttu tõlgivad ja asja selgeks teevad) tänks män.! Siis oli inglise keel. Ma pidin ära minestama kui sain teada, et lähen 1levelisse..ehk kõige sitemasse. Sellisel tasemel on minu inglise keele grammatika. Klassikaaslased läksid inkabitchiõpsiga sellepärast vaidlema, et ta mu sinna saatis..sest rääkida oskan ma kõigist(vä Paul) paaalju paaremini. Vahetund peaks minu ja Anna lemmik olema-nii palju kauneid sõnu iga nurga pealt :D Kaks economiat..õps on väga vastuoluline, räägitakse et talle meeldib 6 kursuse tüdrukutega out goingut teha,jäk. Geogografias pidime mandrite kaupa riike ja peallinnu tahvlile kirjutama..mina pidin oma maa kirjutama. Õps vaatas mind imestunult ja ütles – CORRECTO. Nou män, ma ju tõesti ei teaks oma maa pealinna. Kaks viimast tundi pidid olema computasion, aga jäid ära. Rääkisime niisama juttu, mina muidugi kuulasin ja lehitsesin lakkamatult sõnaraamatut. Magasime veits õues muru peal ja läksime koju ära. Mingi hull poiste kamp oli ühte nurka kogunenud ja siis nad palusid et ma nende juurde läheks. Hah, nagu mina neid tahaks.
Täna tulid mööblipoisid, pidin koju jääma ja silma peal hoidma, et nad midagi ei näppaks, votvot. Kell kuus pidime Lorena(tuguisk) juurde minema, kõik Ambato vahetusõpilased. Tegin ennast ilusti kuueks korda, et siis saab kähku minna kui Silvia tuleb. Aga ei tulnud ja ei tulnud. Mitu korda helistasime ja pidi juba tulema.. Anna vahpeal helistas ja ütles, et kõik on juba seal 15minutit olnud. Oii mul oli närv koos. Siis seitse läbi veits tuleb Silvia, mina ruttan kähku õue..ja tema? Tema hakkab toas maeiteamida rahulikult toimetama. Kunagi siis hakkasime sõitma, muidugi ronisid Arlette ja Lissette ka kaasa, kuigi neil polnud mingit asja..ja olid väidetavalt niiii närvis ja värisesid. Mida kuradit teie närvitsete??? Läksime Lorena majja, aga uuups..kuskile mujale oli vaja minna. Mingeperseausõna!
Niii faking uimased ei saa olla, kui see pere(te lihtsalt peate uskuma, kui seda ütlen MINA, kes ma tavaliselt uims olen). Sõitsime siis sinna teise kohta, esiteks ei leidnud Silvia seda üles..nagu eile hommikul minu kooligi..ja kui leidsime siis oih, nad olid siin kaks tundi, aga 5minutit tagasi läksid ära. Ma ei suuda seda kirjeldada kui pettunud ja tige ma olin..ja kuidas mulle ei meeldi kui need kaks mul kogu aeg käe otsas tilpnevad ja korrutavad minu Anu, minu Anu. TSIIIIIIIIISAS. Siis pidin veel loomulikult neid pool tundi autos ootama, kui nad midagi kuskil ajasid. Kodus hakkasin oma riideid triikima ja Arlette tõesti ei leidnud paremat kohta õppimiseks kui triiklaul. Ma oleks heameelega triikrauaga ta õpikutesse augu sisse sulatanud. Vot nii tige olin. Aaaaaaaaaaa..ja nüüd helistan ta Lorenale ja peame homme temaga kokku saama minema. Nii et bailar jääb jälle arvatavasti ära. Ja miks telekas niimoodi kogu aeg karjuma peab? Ja miks nad ise nii kõva häälega poolkarjudes räägivad? Mu pea valutab sellest, tahaks rahu ja vaikust. Oleks hea meelega üksinda seal suures majas..või siis kaksi – Pavel vist elab ka seal.

Kolmapäev, 3.september

MINU NUMERO +593095108906

Täna olin idioot. Ainuke luuser keka dressidega koolis. Eile üks tüdruk ütles, et keka on kolmapäeviti ja reedeti, on jobu! Tegelikult on keka ainult reedeti ja õnneks kaks viimast tundi..sest siin pesemist kui sellist pärast seda ei ole.
Kaks esimest tundi olid Realidad Nacional – mingi poliitika asi. Panin nii palju asju kirja kui Beleni ja Pauli pealt spikerdada nägin. Sama õps annab historiat ka. Selline muhe meha on, tal on ülivinge kuldsõrmus – selline paks ja peal on ruudu kuju deemante täis opaaa..kui sõbraks saan teen pilti :D Siis oli kaks inglise keelt, tegime testi, et oma taset teada saada. Õps on täielik mõrd, nii et ma väga loodan hispaania keelt inka asemel.
Megahaiglaseltnaljakas on kuidas poisid muheledes kõrvale tulevad, suu lahti teevad..uuesti kinni panevad, jälle muhelevad ja siis minema lähevad. !? Veel oli meil kaks sociologiat, kirjutasin tunniplaani ümber ja niisama joonistasin veits..siis äkki kogu klass vahtis mind punnis silmadega ja Paul tõlkis õpsi küsimust : „Do you follow any religion?“ ütlesin ei. Silmad läksid veel rohkem punni ja Paul küsis : „SO YO DON`T BELIVE IN GOD?“ Tegin neile asja enamvähem segeks, et ma ei ole ateist, aga mul pole religiooni. Kaks toredat matemaatikat oli ka..toredat sellepärast, et esimest korda elus tundsin ma end selles tunnis targana. Teadmiseks, et käin sotsiaal klassis. Seal on ikka kõik sellised kummipead :D mitte midagi kohe ei jaga matast. Teema oli ka mingi meie 8-9klass. Õps vahtis mind üllatunud näoga ja küsis arusaamatult : „Intercampio?“ Ei tead, olen niisama kohalik blond ja siniste silmadega. Aa, bitchinägusid jääb vähemaks. Külastasin esimest korda kooli vetsu..peeglid olid paksult meikivaid ja sättivaid plikasid täis.
Selline tore puhvet on meil koolis, kust saab osta sooja, külma, vedelat, tahket..midaiganes toitu. Friikartuleid, burksi, hotdogi, mingeid teisi kartuleid... Meie Annaga ostsime kahepeale tüki šokolaadi torti =) Meie kõrval lauas istus palju poisse, kes omavahel arutasid, et küsib mis me nimed on. Siis üks küsis ja tahtis et me oma laua nende oma otsa paneksime..thanks no :D Sain mitu uut sõpra, kelle nimesid ei mäleta. Ühe poisi teine küsimus oli:“Do you have a boyfriend?“ no halllooo.
Pärast kooli käisin Silviaga mööblit ostmas. Arlette tuppa suur riidekapp(mille mudel talle ei meeldinud ja ta sp terve päeva tönnis) Silvia tuppa suur riidekapp, suurdetuppa suur teleka ja muu pudipadi kapp ja kööki kappe ja asju. Pea kohutavalt valutas/valutab vähesest magamisest. Enne poolt ühte siin magama ei saa, sest telekad karjuvad, Arlette kas karjub või vingub ja siis nad Lissettega naudivad nii väga minu seltskonda, et panevad isegi raamatutele pabereid minu voodis ümber. Niisiis magasin päeval kaks tundi. Siis läksime jälle kooliasju ostma. Sain need neetud tumesinised sukad ja uue pluusi(millel koolilogo ei ole ja proovigu nad ainult öelda, et peab olema). Koolivormi peale on mul siiani 103dollarit läinud tore tore :/ ja sitta kanti veel vihikute ja muu sodi peale. Ma olen niiiiiiii läbi omadega.

Teisipäev, 2.september

ESIMENE KOOLIPÄEV. Ärkasin kell kuus, venitasin oma vapustava koolivormi selga, mõned asjad panin ka igaksjuhuks kotti (nagu sõnaraamat..) sõin ja siis ooooooooootasime tükkkkkkkkk aeeeeega Arlette. Kuidas saab nii väike laps niiiiii uimane olla?? Ma ei tea.
Kõigepealt oli kursuste kaupa rivis seismine peaaegu tund aega..kuskil keegi rääkis mikrofoni, mina ei saanud midagi aru, olin niisama idiootlikult rõõmsa näoga. Enamik klassi poisse tulid miskipärast rivi eest minu taha seisma. Üks Diego üritas sebida..silmanurgast nägin, et tüüp ilgelt vahib mind..vaatasin siis korra, et äkki tahab midagi..oooo ja kui Diegitolikult ballaadiliselt ta siis ütles – You have SO wonderful eyes! Like jeah, I have already heard it. Enamus kalssiõdesid vahtisid mind kohutava bitchi näoga..ja ei lubanud Diegitokesel mulle enam kommentaare teha. Oi kui kahju. Üks tore tüdruk Belen siiski leidus ka, ta on ka uus. Esimesed kaks tundi olid geografia-economia (ma ei saanud aru kumb:D) Esimeses pidime end tutvustama ja oma selle aasta soovist rääkima. Tuli minu kord, klassis oli surmvaikus, plikade tulnukasilmad vahtisid mind..lõpetasin oma jutu ja Diego kraaksatas üle klassi – ANU I LOVE YOU. Saatsin talle ühe oma etteheitvamatest pilkudest. Jummala nõme kutt on, arvab ise et on mingi kõva tegija..täielik tühikargaja selline.
Leidus ka üks tore klassivend Paul. Ta oskab väga hästi inglise keelt. Kaks aastat tagasi elas tema juures üks eesti tüdruk. Belen oskab ka veits inglist, siis nad asitasid mul asju kirja panna :D suht esimese klassi tunne oli peal. Täiesti mõttetu tunne tekkis vahepeal..mitttte midagi kohe ei saanud aru mis see õps mölas. Soome tüdruku Annaga oleme kaks blondi koolis. Tema kursavennad pärisid mu nime ja küsisid, et kas nad mind pildistada võivad. Lubasin endale seda luksust neile EI öelda. Uušas, ega nad loomaaias pole. Kaks inglise keele moodi asja oli ka..vb hakkab meil Annaga inka asemel hispaania keel olema. Siis oli meil kaks kirjandust,kus kõik peale minu midagi tegid. Veel üks economia asi ja psicolojia. Tunnid lõppesid 13.15 Käisin sekretäri juures, et ta Silviale helistaks..et siis mulle järgi tuleks. Oi mi amor, no celular. Helistas kodu telfonile, keegi ei vastanud. Ootasin õues päris kaua, keegi ei tulnud. Lasin uuesti helistada ja vuhuu sain koju. Kool väsitab ikka täiesti ära. Sõime ja olesklesime niisama. Aaaaaaaa ja mida mina koolis nägin..roheliste sukkade asemel peavad olema tumesinised ja kampsa all peab olema teistsugune valge pluus – pehmemast materjalist, mhmhh! Ja mida mina kuulsin..kekas peavad mustad tossud olema, mitte valged. Mingepeppu ütleks. Mida ma nende valgetega teen nüüd? Kallid nad polnud, aga ikkagi..ainult kekaks kõlbaks :D Õhtul käisime Mallis vihikuid ostmas. Ja õgisime seal kõhu täis. Pavel ostis uue koera, hästi pisike ja armas. Ja lasi tal saba ära lõigata :/

Esmaspäev, 1.september

Nii naljakas on mõelda, et praegu kui ma seda kirjutan on minul kell 23.26 ja teil seal 07.26..kõik sätivad: kes kooli, kes tööle. Kujutan ette milline sagimine ühikas käib..nii palju uusi ka seal ju :) Teie päev algab, minu oma alles lõppeb.
Pagan, ma ei suuda vist kunagi sellega harjuda, et siin pole küttesüsteemi..niiiiiiiiii kuradi külm on! (ometi on ta ekvaatoril mõtlete te) ma ise mõtlesin ka enne nii, aga siin on ikka sitaks külm. Nii õues kui toas. Dianalt kuulsin lohutavad sõnad – august ongi meil külm kuu. Ma väga loodan..kuigi nüüd on juba september :D Ja pesema minek on ka omaette julgustükk, sest vesi ei lähe siin piisavalt soojaks. Algul hotellis olles mõtlesin, et lihtsalt soe vesi otsas, sest meid oli nii palju seal. Aga siis siin kodus Lissette küsis, et kas tahad kuuma vett või külma. Loogiline, et pärast külmasid dušše eelistasin kuuma. Lasi siis veel joosta veits ja ütles et nüüd on kuum. Läksin rõõmsalt vee alla, 1 sekund ja kogu rõõm kadus. See nende „kuum“ ei ole isegi mitte meie soe. Ja et sellist saada, peab vesi umbes 5 minutit jooksma. SAATKE MULLE SOOJA VETT PALUN!
WC paber käib siin prügikasti, sest vastasel juhul ummistub pott ära. Selline vahva asi juhtus meil orientatsioonil hotellis..sest keegi ei tulnud selle peale, et euroopas on veidi võimsamad potid ja paberi võib potti visata. Okei, tegelikult nad unustasid seda pisiasja mainida.
Täna veetsin mitu tundi netis.ihahaha. Rääkisin emmega ja olin niisama asjalik. Ja jälle koolivormi otsingutele. Te ei taha teada, millised on pikad dressid. Meeletu, lausa meeletu kui koledad. Ma olin hämmingus..pingutasin silmi, et nad ilusamaks muutuksid, aga asjatult. Ma ei söenda neid kirjeldada. Kaks paari valgeid sokke on ka. Lühikesi pükse ikka ei saanud, homme jälle. Dresside juurde kuuluvad valged tossud..valisin kõige normaalsemad mida nägin, aga see ei tähenda veel et need ilusad oleksid. Ja mustad kingad seeliku juurde..Lissette pakkus igasugu kolentine mulle..paksu tallaga suuri kobakaid. Aga ma ei jätnud jonni ja leidsin pisikesed lipsukesega kingad..enamvähem normaalsed.Siis külastasime Lissette tädit tööl, Cabinas käisime, õgisime liha. Lis ja Arlette läksid Josega endale kooli jaoks kingi otsima. Meie Anabelliga läksime Silviaga koju. Sõin mingit puru..jah puru :D selline helepruun magus puru, ma nime jälle ei mäleta. Käis tilltoll, kontrollisin aknast kes ukse taga on..ohoo kolm kutti. Darvin ja kaks sõpra..Javier ja teise nime ei mäleta. Tahtsid, et ma nendega Mall de los Andes(ostukeskus) läheksin, aga ma ei julgenud Silvialt luba küsida. Kutid läksid takso peale. Darvin tuli meiega Anabelli koju viima. Ta saab Silviaga väga hästi läbi, küsis talt kas ta võib reedel mind regaettoni tantsima viia. Võibvõib, thank gaad. :D huhuuu bailaaaar.Mmmm..pesu ei kuiva ka siin kuivaks. Sest öösel tavaliselt sajab..päeval on külm ja toas pole kütet.. Siis nad triigivad need enamvähem kuivaks :DViie ja poole tunni pärast ärkan ma üles ja hakkan oma esimeseks koolipäevaks valmistuma :)

Pühapäev, 31.august

MINU AADRESS:
Anu Juhken
Condorazo 3-13 y Pichincha Alta
Ambato Tungurahua
Ecuador

Ja nüüd palun kirju ja pakikesi :D aga mitte väga suuri ja raskeid..ma ei taha palju maksta:D


Täna äratas mind kohutaaav muusika..kohutavam veel kui te isegi oma halvimas kujutelmas oskate ette kujutada! (väga pointless lause tuli) mingi ooperi ja erilise klassika vahepeale kile muss. Igatahes vanaema Charo läks lolliks vist. Veidi aja pärast algas all meeletu sõnasõda. Charo ja Lida karjusid ja kiljusid sõnaotseses mõttes teineteise peale..mingi problema. Silvia läks asja lahendama ja jäi sinna mitmeks mitmeks tunniks. Mina tegin näo nagu ei kuuleks midagi..nagu hea laps ikka..ja ei hakanud midagi pärima. Poole ühe paiku hakkasime Banosesse ujuma sõitma. Pavel, Tita, Arlette, Lissette, Diana, Anabell ja mina. Kõik ühes autos..politseid see ei huvita, samamoodi nagu ka turvavööd. Sõidu ajal vaatasime loomulikult filmi..õudukat jälle.Banos(katusega n) on selline tore koht, kus käib palju turiste. Ilus loodus. Arvasite juba et rand? Tüng. Selline väike ja armas majake. Suures basseinis oli niiiiiiiiiii külm vesi..ma eelistasin väikeste laste moodi pisikeses soojas basseinis sulistada. Olin ainuke blond..tähelepanu keskpunk. Pisikesed poisikesed tulid lausa võidu ja nagu niimuuseas minu ette oma käte peal seismis oskust demonstreerima.hah. Tagasi sõites ostsime õlis praetud banaani, mille sees oli juust..hea oli. Siis käisime läbi Monedero turult, seal oli niiiii palju nii toredaid asju..oleks tahtnud kohutavalt palju pisikesi nunnusid asju osta(mis olid meeletult odavad), aga otsustusvõimetu Anu töötas taas. Ostsin pisipisikese rahakoti/võtmehoidja, mis mahub ilusti peopessa ja on siin enamustel korralikel inimestel. Ja iiilusa varjunditega roosa salli. Olen õnnelik!Aaa..tahaks kohvi! Siin keedetakse piim kuumaks ja pannakse siis tassitäie piima sisse veits kohvipulbrit..pole üldse õige maik. Jagasin Kalevi šhokolaadi..kõik olid õnnelikud. Ma olen nende arust supppperrr intelligentne: õpin nii kiiresti hispaania keelt. Minu arust jällegi mitte. Kõik minu asjad ja kaasa arvatud mina on/olen – que linda(kui ilus)..sellega võib täitsa harjuda. Kes mind Eestis nii palju kiitma hakkab ahh ? :D Vahepeal käis Darvin õues Lissettelt nõudmas, et ma välja läheksin..tahtis mind oma 15aastasele sõbrale tutvustada.muhahhhahaa.(ta ise on 20..vist) Mul polnud mingit tuju oma lühikesi blonde kihareid kellelegi demonstreerida ja ütlesin külmavereliselt EI, ma ei lähe välja! Pidid homme tagasi tulema... Aa ja nüüd sain teada, et oi Anu, sa ju ei lähe homme kooli! MIDAAA? Teist korda elus (esimene oli esimesse klassi minnes), kui ma tahan kooli minna ma ei saa!? Sest homme on mõttetu päev ja lähme hoopis puuduvaid koolivormi osasid ostma.

Laupäev, 30.august

Ärkasin üheksa paiku, ja tegin ennast kähku korda, et koolivormi otsima minna jälle. Aga oih..sain jälle valesti aru või siis pigem parem variant oleks, et nad ei osanud seletada. Esmaspäeval pärast kooli lähme neid otsima..nagu ma aru sain, siis esmaspäeval ei ole riietus oluline. Lippasin siis hoopis saia ja piima ostma..kaks saia, üks piim :D väikseid saiakesi tegelikult. Laupäev on koristamise päev..niisiis hakkasime usinalt pühkima ja nühkima. Lõpuks ometi! Emps sina küll siin ühtegi päeva vastu ei peaks, meeletul hulgal tolmu igal pool! Või siis tormaksid kogu aeg lapid peos ringi. Silvia käib laupäeviti ülikoolis õppimas..ma ei mäleta mida. Ühest tuli koju ja pani pesu pesema. Muideks, mina mõtlesin ja mõtlesin siin pidevalt, et kuhu nad pesumasina peitnud on..see on katusel..sirge katus nagu..nad ütlevad selle kohta terrass, mina nii ei ütleks :D Igatahes hiiglaslik masin teine. Siis läksime restorani sööma. Täna kõht ei valutanud, hakkan suurte portsjonitega harjuma vist.vauvaviiva. Tagasi tulles söön teid kõiki vaeseks :D Ja see on täiesti normaalne, kui sa oma koera restorani kaasa võtad. Silvia ütles, et ta räägib mu tugiisikuga, et ma saaksin nende juurde elama jääda..ma ei tea nüüd kas ta mõtles ikka, et nii kauaks kui mu vanemad tagasi tulevad...igatahes ööhhhhhhhhhhhhhh sellel omad plussid ja miinused. Väga nagu üksi seal suures majas ka olla ei tahaks, aga ma valiksin enne rahu ja vaikuse kui selle pideva lärmi. Ja veidi aega enda jaoks kuluks ka marjaks ära. Ma pole siiani saanud oma asju lahti pakkida, kaks tössakil kompsu vahivad põrnadalt vastu. Ja nii ma siis jooksen kahe maja vahet..peaaegu nagu eestis kunagi :DKolme paiku tulid Anabell ja ta vend Andres ja läksime kooliasju ostma. Läks sitaks palju raha ja paljud asjad on veel ostmata, sest esmaspäeval alles saab teada, mida vaja on. Kuskil seitsme paiku jõudsime tagasi, liigutasime mööbli filmi vaatamiseks mugavaks ja hakkasime õudukat vaatama. Vahepeal tuli Silvial nälg ja Andres läks pizzat tooma. Tõi ühe suure, millest jäi väheks ja läks veel ühte tooma. Film oli hispaania keelne, pointi päris ei tabanud, aga justkui oli hea film ja veidi õudne ka :D

Reede, 29.august

Püüan nüüd nimedes selgust saada:
Perekonnanimi : Panimboza Guevara
Ema : Marianita De Jesus
Isa : Jose
Vanem vend : Pavel Augusto (36)
Tema naine : Silvia Rosario Escobar Arias
Tütred : Lissette Michell (12) & Arlette Joselin (9)
Nende vanaema ja tädi : Charo & Lida
Teine vend : Jose Luis (34)
Tema naine : Christina
Tütar : Nikol
Vanem õde : Marena Tatiana (35)
Noorem õde : Andrea (28)
Ema õde/ tädi : Lida Estella (kutsume teda Tita..tia on tädi)
Isa vend / onu : Milton

Kellel teised nimed puuduvad, neid Lissette ei mäletanud.

Tore päev! Startisime kell 9 kodust, et koolivorme ostma minna. Meiega ühinesid Anabell ja tema õde Diana. Ta on täpselt minuga ühevanune, kui nüüd tunde mitte arvestada. Ja ta oskab inglise keelt, aaaah vat see oli vast päev. Ma sain kellegagi suhelda, nii et ma ei pidanud käte ja jalgade vehkima ja pidevalt sõnaraamatuga mässama :)) Ta on küll 18, aga käib juba ülikoolis..läks 5aastaselt kooli. Poole kaheni mässasime ringi ja otsisime koolivorme..Lissettele leidsime, aga minu kooli omasid mitte. Väike siesta kodus ja tagasi otsingutele. Käisime kuskil, kus pidi olema Amboto kõige ohtlikum koht..mingi turu moodi asi oli, seal ka polnud minu koolivormi. Lõpuks mitu tundi hiljem leidsime. Kõiki asju veel ei saanud, otsas olid..homme lähme uuesti. Oi nad kogu aeg rääkisid, et Indoameerikas on ilus koolivorm..ma ei oskagi nüüd õigeid sõnu leida selle kohta. KOHUTAV,päriselt nagu :D Esmaspäeval on tumeroheline eest nööpidega kampsun(justkui aastast 75..mis sest et ma ei tea mis riided siis olid), selle alla valge pluus, tumeroheline ruuduline seelik ja tumerohelised sukad..ma oletan, et mustad kingad tulevad ka. Dressid peab homme ostma ja ma ei teagi mis veel. Igatahes lühikesed dressipüksid olid ka üsna ajast ja arust :D Asja juures hea on vähemalt see, et ei pea mõtlema mida siin kõlbab koolis selga panna ja mida mitte..alati üks ja sama..lihtne ja loogiline :D Sõitsime nii palju täna busside ja taksodega ja mitte ükski kord ei lasknud nad mul ise enda eest maksta. Tublid. Koju jõudsime enne kaheksat veits. Siis läksime kõik koos välja sööma. Shawarmat pugisime..üliiiiiheaaa! ...ja läksime järgmisse restorani jäätist sööma. Ja siis tuli see halb osa..läksime filmi valima...väike tunnike ikka jälle :D Telekas on siin ülioluline osa päevast, filmid eriti! Eile kogesin tõelist ecuadorlase teleshowle kaasaelamist...milline lärm! Vehivad kätega, ohkavad ja karjuvad nõuandeid mida tegema peaks.!? Naljakas on siin igatahes :D

Neljapäev, 28.august

Kõik on väga veider. Kolmest ärkamise asemel ärkasime hoopis kell viis hommikul ja hakkasime Quitosse sõitma. Sõit kestis kohutavalt kaua, vaatasime mingit najakat filmi oravatest..neil on autos telekas või sedasorti asi. Mina oletasin, et kui minnakse New Yorki, siis peab ju lennujaama minema. Aga võta näpust..kaheksa paiku jõudsime kuskile suure maja juurde..Lissette, ta ema ja isa läksid siis kuskile ära ja meie Arlethiga jäime autosse. Võite arvata, kui kaua me neid ootama pidime. Kolm päikesekuuma tundi autos! Kannatust peab siin ikka tonnide viisi varuma..mul on närv päris must juba. Ja siis nad tulevad kõik näod naerul tagasi..ja mina vahin Lissettele lollaka näoga otsa ja mõtlen, et mida kuradit sa siin teed, sa peaksid praegu New Yorki lendama? Aga ta ju ei saa aru kui ma küsin..nii et teadmatus on tore. Siis me sõitsime ja sõitsime ja sõitsime ja ma ikka ei suuda ära kiita kui pagana tore liiklus siin on. Kui ma aasta lõpuks sellest elusana välja tulen, siis olen ära teeninud suure aplausi :D Need niiöelda read siin väga ei kehti, igaüks teeb ise endale rea sinna kus parasjagu tema auto jaoks ruumi on. Ja see on ju täiesti normaalne, kui sa oma auto keset suurt teed kahe rea vahel seisma jätad ja omi asju ajama lähed, mhmhh. Kui tahad üle tee minna, siis pead tõesti ootama, kui kõik autod läinud on..neid, kes siin jalakäijate pärast seisma jäävad on vähe. Ahjaa..valgusfoori taga seisma jäädes pakutakse sulle komme, šhokolaade, banaane, mandariine, ube, patareisid, roose..mida iganes. Ütled siis neile, et sa ei soovi ja nad jäävad ikka sulle oma näljaste nägudega paludes otsa vahtima. (on küll kahju jah, aga mina küll neilt midagi osta ei julgeks). Lõpuks läksme Quito mingisse suurde kaubanduskeskusesse sööma. Vaatasin et lasanjet on mõnus pisike ports, et mahub kõik ära :D mida paganat, mingi suur karp salatit tuli kaasa ja lasanje maitse hakkas kohutavalt vastu. Jälle kõht valutas/peeretas terve päeva. Pidime siis 10 minutit poes ringi vaatama..miks ma küll arvasin, et see 10 minutit venib kuidagi paaalju rohkemaks. Minule muidugi keegi ei öelnud(vb ei osanud) et lennujaama asemel hakkame poodides ringi shoppama, nii et tengi njetu kaasas. Oooogaaaad..Arleth muidu tore tüdruk, aga poodides ta justkui digimuutub piiksuva ja viriseva häälega Arlethomoniks. Sõitsime jälle kaua kaua ja läksime järgmisse poodi..nad muudkui pärivad, et kas Eestis ka sellist suuuurt, rikkalikku, ilusat...poodi on? Siis ma nii muheledes mõtlen, et kui te vaid teaksite, et Eestis on palju suuremaid rikkalikumaid ja ilusamaid ja..poode. Ja ütlen viisakalt, et jah ikka on. Arleth tahtis nii kohutvalt kassipoega kes minu juustega sama värvi on ja hakkas meeletult karjuma ja tönnima, et ei saanud. Mu närv läks peaaegu mustaks jälle. Ma ei tahaks endam nendega poodidesse minna :D kui te arvate, et mina olen uimane, siis te ei tea mida see sõna tegelikult tähendab! Jälle läksime sööma. Ja oi kui palju tähelepanu ma igal pool pälvin, lausa vapustav. Eriti vapustav on see, kui mingi kortsus vanamees järgi vilistab ja kulme väristab, hööh. Hakkasime lõpuks koju sõitma, vaatasime jälle mingit filmi(seekord ingliskeelsete subtiitritega), oli tore. Õhtul põrkasime väljas Darviniga kokku, ta kutsus mind homme kuskile kuuma kohta tantsima. Aga kuna ma „oma kodus“ ei ela, siis oleks veits ebaviisakas öösel koju tulla. Ja ei tahaks Lissette emalt luba ka küsida..siin PEAB luba küsima, sest pimedas väljas olla on väga ohtlik. Mis seal ikka..mul on 11kuud aega tantsida :D