Esmaspäev, 02.veebruar

Ärkasin vara, et kobinad kokku pakkida ja pesema minna. Nagu ikka ei olnud meil vett. Maja taga õnneks oli. 11.30 hakkasime Quito poole sõitma..polnud aega poes käia, pidime kaks ja pool tundi bussisõitu ilma doritodeta vastu pidama. Milline piin. Quito terminalis hakkas mingi vana eit meilt ühte dollarit lunima, külmavereline ei, mille peale ta meid ebaviisakateks pillajateks sõimama hakkas. Võtsime takso Sandra juurde. Taksojuht ütles et see oleks 6 dollarit, aga Sandra käskis taksomeetri peale panna, et siis saab odavamalt. Kuradi kann, taksomeetriga tuli 7 dollarit, ei vedanud XD. Sandra elab turvalises rajoonis, valvurid valvavad väravaid ja puha. Ta maja on eluuuuu iiiilus!!! Kõik on euro. Kui külalised tulevad on neile eraldi ruumid, pidudeks on eraldi ruumid, väike jõusaali moodi kohake on, igasugu ruume on ja ta pere on super tore:P sõime ta ema tehtud ülimaitsvat asja, mille nime ma jällegi ei suutnud meelde jätta. Läksime Quito Centro Historicot avastava. Bussis maadlesid Sandra ja Anna mu kõrvarõngastega – üritasid neid mulle kõrva panna, lõpuks olid mõlemad kõrvad tulipunased ja valusad. Sõitsime jube kaua, ahjaaa see pole ju Ambato, Quito väheke suurem. Vanalinn oli ilus, tulvil kirikutest. Kirikuid oli võimsaid ja huvitavait, aga mulle jäi arusaamatuks miks ühes väikses rajoonis nii palju kirikuid peab olema. Tahtsime esimesse kirikusse sisse minna, aga olime nelja minutiga hiljaks jäänud, shit pask. Kaks ülikooliõpilast tulid meiega intervjuud tegema. Kõigepealt küsisid kas me hispaania keelt oskame ja siis hakkasid inglise keeles intervjuud tegema, kus on point? Küsimused olid ka suht metsa. Politseionu sai me peale kurjaks, kui ühe skulptuuri kõrval olevale lõvile peale üritasime ronida..ma mõistan teda. Hüppasime ühte kirikusse sisse, nii ilus oli kõik, kullast. Emps see ongi arvatavasti see kirik, millest sa mulle rääkisid. No me olime nii hämmingus ja Anna hakkas kohe pilte tegema. Ma vaatasin ettevaatlikult ringi, seal toimus samal ajal jumalateenistus. Seal oli ka see surnud kristuse kujutis klaasist haua sees. Hakkasin pilti tegema kui parajasti kohtasin silti – piltide tegemine keelatud. Natuke häbi oli olla ju, põgenesime sealt kähku :D Käisime pizzat söömas ja läksime salsa tundi. Sandra keerutas igasugu keerulisemat salsat, meile Annaga andis üks noormees eratunni kergemat sorti salsas. Saime veidiks kokku Ericu ja ta sõbraga, käisime capuchinot joomas. Sandra juurde jõudes olime omadega läbi. Rääkisime juttu ja hakkasime niisama lolle pilte tegema. Kõigil tuli energia sisse ning meie photoshooting kestis poole viieni hommikul.

Pühapäev, 01.veebruar

Sylvie vanemad on imelikud! Enne olid nii ilusti nõus teda lubama trippima minna ja soovitasid ööbussi..nüüd ütlevad et ööbuss pole ikka hea mõte ja ta ema helistas tugiisikule, et kas Sylvie ikka võib minna. On lammas. Tugiisik ütles et helistab peakontorisse ja ütleb homme kas võib, 99% kindel et ei või. Ja Ruthie ema hakkas ka nüüd segast peksma ja ei luba teda. Lorena isa suri ära, läksime kõikide vahetusõpilastega kaastunnet avaldama. Muidugi pidin ma hilineva Anna järgi pool tundi õues ootama :D Hiljem läksime minu poole Annaga, panime plaanid paika. Lähme homme päeval bussiga Quitosse, jääme ööseks Sandra juurde ja teisipäeva öösel reisume Mantasse Terjele külla :) Ma ei teinud justkuinagu mittemidagi, aga magama sain öösel pool neli.

Laupäev, 31.jaanuar

Jõudsime Ambatosse hommikul poole kaheksa paiku, papi tuli järgi. Sõime hommikust ja läksime Marenaga ujuma. Kõik ujusid seal ujumismütsidega, prillidega ja ilusti krooli. Ma olin ainus taun ilma mingi varustuseta ja ujusin vaikselt konna..no ei oska krooli ujuda, ei saa ka ju kui nina kinni pean hoidma pead vee alla pannes:D pole hullu. Käisin aurusaunas, niisama saunas ja hüdramašaasis või mis paganama nimi sellel ongi..ligunesin seal ülisoojas vees nii kuradi kaua, et järsku hakkas kole paha ja pilt tahtis ära kaduda. Hüppasin kiiresti jääkülma basseini ja jälle hea olla. Aurusaunas tegin ühe korraliku näohoolduse. Jube palju vanu inimesi oli seal, noori nagu eriti polnudki. Üks vana mees hakkas moga inglise keeles rääkima, olla kunagi siin õpetaja olnud ja siis Ühendriikidesse kolinud, nüüd puhkab siin natuke aega. Siis hakkasid veel kaks vana meest minu ja eesti vastu huvi tundma. Mõlemad on Bolivaris õpetajad, kutsusid mind sinna kooli(see on poiste kool). Mulle on ikka veel imelik, et siin ei ole ujulates selliseid dušširuume nagu eestis. Siin on lihtsalt suvalises nurgas kahe seina taga mõned duššid kus end loputada saad, aga iga üks võib sisse hüpata millal iganes tahab. Tagasi koju, rääkisin Marenale et Daniela peab peret vahetama ja ise endale uue otsima. Marena teab ühte peret kes tahaks vahetusõpilast, millalgi lähme uurima kas on ka normaalne pere. Rääkisin pikalt Annaga, mida järgmine nädal teha võiks. Nimelt on mul vaba nädal kuna õpsidel on koosolekud ja mingisugu programmid. Oli mõte Ruthie, Sylvie ja Annaga pühapäeva öösel bussiga Cuencasse põrutada, et selle linna võlusid avastada. Samas mõtlesime ka Guayaquili uuristama minna ja üleüldse seal lähedal ringi uurida. Viieks päevaks, et ikka oleks aega korralikult uuristada.

Reede, 30.jaanuar

Jõudsime Guayaquili veidi enne kaheksat hommikul. Meil oli vastus tädi. Guayaquili bussiterminal on hiiglaslik nagu lennujaam, kolm korrust busside jaoks ja kaubanduskeskus. Läksime tädi poole, ma olin nii väsinud ja uneuimane, sellised pikad bussireisid pole toredad. Vahetasin riided ära ja ootasin hommikusööki. Tädi tegi tortillasid mis olid, erinevalt nendest mis Ambatos sõin üks kord, väga head! Seal on nii soe, nagu rannikult ainult et puudub rand. Igav oli, saatsin Terjega messe. Piibe sa olid kindlasti õnnelik minult nii vahvasisulist messi saades :D Hiljem läksime linna peale. Sõitsime veidi ringi, avastasin auto aknast maailma. Käisime Mall del Sol’is ja paljudes muudes kaubanduskeskustes. Sööma jõudsime ka, pärast oli kole paha olla. Korra tagasi koju ja uuesti linna peale, see kord arsti juurde. Ootasime viimast kuskil tunnikese õues pingil istudes. Mõnusa koha peal istusime ka, valgusfoori juures..kõik bussid jäid seal seisma ja siis juhid väristasid kulmu ja limpsasid “seksikalt” huult mulle otsa vahtides. Samuti autojuhid. Üks motika mees kutsus mind endaga sõitma. Ma vahtisin neid hetkeks tühja jälestava pilguga ja keerasin pea ära, mami ja teised imestasid selle peale..kuna teised olevat seda tähelepanu nautinud ja ikka alati kõigile naeratanud. Tore siis. Lõpuks tuli arstionu, suht poolpede nägi välja. Me tädiga jäime välja ootama ja rääkima. Imelikul kombel hakkas ta mulle sellest rääkima et ta mees teda petab..ja kuidas ta kahe poja naised neid petavad. Kolmandal pojal pole naist, oli kunagi siin eelmisse vahetusõpilasse Sarasse armunud olnud. Igasugu huvitavaid jutte veel sinna juurde, vaene naiivne poiss. Ja kui kuulis et ma Guayaquilis olin, ütles emale et tuleb Mantast tagasi et minuga tuttavaks saada. Pärast läksime tagasi tädi poole. Nii palju siis mulle Guayaquili tutvustamisest.. Vihma hakkas meeletult sadama, müristama ja välku lööma ning elekter kadus kuskil tunniks ära. Mulle meeldis, magasin aksna all diivanil. Sellel ajal oli tädi süüa teinud, head toidud siin majas. Nad ei söö peaaegu kunagi riisi!!!!! Ooooh ma tahaksin seal elada. 1.15 pidime tagasi Ambatosse sõitma hakkama. Miskipärast läksime juba kaheteistkümnest terminali..ma üritasin küll unega võidelda aga olin uimasusest väsinud ja ei suutnud. Nägin juba head und kuni turvaonu mulle õlale kopsis ja ütles et ma ei tohi seal magada!? Mismõttes, nagu ma ainus oleks olnud. Bussis istus eriti suur ja paks onu mu kõrvale ja vajus magades mulle kogu aeg peale, väga ebamugav.

Neljapäev, 29.jaanuar

Kaks esimest tundi jäid ära, õpsi ei tulnud. Aitasime Vickyga klassikaaslastel inkas videomängude!??põhjal lauseid teha. Suht kumm teema ju millest lauseid teha..bueno see selleks, ma lihtsalt ei suuda uskuda kuidas nad NII lambad olla saavad. Mõnele kirjutasime ikka väga diipe lauseid ja tõlkisime veidi ilusamateks:D aga vahet pole, õps nii kui nii kiidab et kui toredad laused. Ruthie on haige ja Sylvie on ilma temata justkui ilma ajuta. Anna on nüüd juba terve, aga ta ema ei lubanud tal kooli tulla. Trenni täna ei teinud, sest kellelgi polnud tuju. Saime Santiagolt jälle igasugu huvitavat infi:D Eile lõppesid mul sõnumid ära ja täna saadeti uuesti 400 sõnumit ilma et ma midagi maksnud oleks, mulle sobib! Koristasin hoolega tuba ja tegin end ilusaks. Hiljem sain Darwiniga kokku, nagu ikka rääkisime maad ja ilmad kokku. Emps ma tean mida sa nüüd mõtled ja kindlasti ka mulle ütleksid..:D aga sa oled natuke teisel pool maakera ja ei saa seda mulle öelda..nii et – Darwin on mu teine jumal! Ausaltöeldes on tema tõeline jumal, alati olemas, isegi kui mul on pizza isu ja ma välja minna ei saa, ostab tema pizza ja toob selle mulle(muidugi vaikselt ja salaja et keegi mu perest ei näeks:D), kui mu kõht ikka ja jälle põrgulikku valu teeb ja mu pere mulle selle peale ütleb – que pena, tal vez tienes que ir a donde el doctor – siis võtab tema mu käe kõrvale ja viib arsti juurde isegi kui ma ise vastu punnin. Hooliv, hea, armas, tark, ei suitseta, ei joo,!:D temasugust pole eestis kohe kindlasti veel kohanud, eriline nii mõneski mõttes. Olen aru saanud(ja mitte ainult mina), et Paúlil on palju häirivaid pahesid ja kiikse, mis meile kui vahetusõpilastele just majanduslikult kasulikud pole..edasi võite ise mõelda. Kodus rääkisin Marenaga piiialt laaaialt. Poole kahest öösel võtsime mami ja Marenaga bussi ja vurasime Guayaguili poole. Kuus tundi sõitu maksis 6dollarit..palju see küll Eestis oleks? Tore et ma pleedi kaasa võtsin, sain bussis soojas magada.

Kolmapäev, 28.jaanuar

Täna sai geo tunnis draamat. Klassis on kaks bitchi gruppi..ühes on Maria Jose, Stefani ja Daniela..ja teises Valeria ja Gabriela. Neil oli mingi ilge probleem omavahel, et keegi läks kellegi teise sõpradega üks päev välja ja rääkis selle sõpradele nii palju sitta tast..ja mingi kuti teema oli ka ja üldse jumala mõttetu. Igatahes miskipärast teadis seda klassijuhataja ka ja hakkas siis uurima mis lahti ja rääkis et talle ei meeldi kui klassikaaslaste vahel sellised pinged on..põhimõtteliselt tahtis neid lepitada omavahel, aga sellest tuli tunniajaline kohutav vaidlus, karjumine ja nutmine. Lõpuks koondusid kõik klassikaaslased kummagi bitchi grupi poolele, me Vickyga olime kaks lolli klassi tagaotsas ja lihtsalt jälgisime suu pärani pead ühele ja teisele poole pöörates. Lõpuks kõik kallistasid omavahel ja õps sundis bitche ka oma vahel kallistama..oli näha milline vihkamine selle kallistuse vahele jäi. Santiagot täna ei tulnud, me ei hakanud võtmeid ka küsima. Istusime puhvi juures ja rääkisime, Sylvie ja Ruthie mängisid malet, me kõrvalt õppisime. Me olime mängu jälgimisse nii süvenenud ja järsku kobas mu õlga..juudam ma oleks ääre pealt karjatanud. See oli see naine, kes ükskord meiega Annaga rääkima hakkas kui me mulle taksot võtma läksime. Nüüd hakkas jurama, et ta annab rumbamaniat ja ta väga tahaks meid õpetada. Nõbu oli ka kaasas, jube kole poiss. Sundis mind talle oma numbrit andma, et nad siis kutsuvad külla meid..veel lisas et tal on kaks poega kes oskavad inglise keelt ja kes samuti tahaksid meiega malet mägnida. Nagu mida hekki??! Jummala kahtlane inimene, vastikustunnet ja hirmu äratav. Ööäääkk! Kitarris õpetasime Vickyt, sest ta on nii palju maha jäänud ja kordasime vanu asju. Ma sain tark olla, kriitseldasin tahvlile A7, G7, D7 ja neid teisi tuure :P
Õhtul läksime Marenaga kinno filmi “Marley y yo” vaatama. Niii armas film ja lõpus nii kurb, nutsin terve järve. Koju ja magama.

Teisipäev, 27.jaanuar

Anna on haige ja Vicky läks ninaga Quitosse. Ruthie ja Sylvie on lolliks läinud. Eile ütlesid, et tahavad raha teha...täna tulid kooli koogiga ja tahtsid seda seal müüa. Ma vaikselt naersin nende üle ja läksin trenni. Olin tujust nii ära mitte millegi ja kõige pärast, Santiagol oli kohe kahju minust. Ta on nii tore, kõike võib talle rääkida ja ta oskab alati naerma panna :) Veidikene tegin trenni, siis hakkasime hi5’is inimesi uurima. Nii mõnegi kohta sai huvitavaid asju teada.. aa Ruthie ja Sylvie said oma koogi müümise pärast inspektorilt noomida:D tsiiisus ja see mäng mis me tegime reedel, seal oli see kallistamise asi eksole. No mina tegin vaiksel tänaval ainult ühe kalli ja vsjo, aga nemad kallistasid inimesi pool tundi Montalvo pargis xD Nii täna direktor ja inspektorid olid Sylvielt ja Ruthielt uurinud et mis neil arus oli ja miks nad seda tegid!? Et kõik räägivad sellest ja nüüd inimeste arust nad on prostituudid :O julm!
Kirjandus toimus õues, tegin ajalugu(kirjanduse tunnis tegin ajalugu jap)ja kurtsin Paúlile oma kurba saatust, muhaha. Pärast kooli tegin ajalugu ja ajalugu ja ajalugu ja ajalugu...vahepeal logelesin ka pea värskenduseks. Õhtul tõi Vicky mulle aja raamatu ja hakkasin seda copima ise pooleldi laua taga magades. Pavel rääkis õe Andreaga msnis ja leidis ikka õige aja mind veebikaga kiusama tulla kui mina pool magades midagi suust välja suutsin ajada. Kaheni öösel nokkisin laua taga :P

Esmaspäev, 26.jaanuar

Vicky rääkis, et keegi oli reedel tema käevõru ja pusa Paúli kotti pannud..keka dressikat aga mitte. Me arvatavasti teame ka kelle käes see on. Üks tsikk me klassis on kogu aeg vanade ja kulunud dressidega käinud ja üks päev oli tal täitsa uus ja ilus dressikas. Saatsime eelmine nädal ühe teise tsiki uurima kas ta vasaku varruka seest on katki(vickyl oli seal mingi värk) ja oligi. Nüüd Vicky läks ise talt küsima ja tüüp lihtsalt karjus talle näkku – mu varruka sees ei ole midagi! Nagu kust ta teadma pidi mida Vicky tahab? Keegi teine sitakott oli talle ölnud ja ta lõikas ära selle. Trennis oli tore nagu alati. Õpetan ikka usinalt Santiagole eesti keelt. Pärast kooli saime Vickyga kesklinnas kokku. Leidsime Paúli mingi imeliku koha pealt ja meiega liitus veel üks Vicky. Läksime kohvikusse capucinot jooma ja rääkima, Terje helistas..nii vahva oli kõigist nende juuresolekul rääkida ilma et nad aru saaksid, nii tore nii tore! Ma otsustasin, et peaks ikka veidi juukseid lõikama. Läksime juuksurisse, ootasime seal kuskil tund või veidi rohkem ja saingi oma kiharad veidi lühemaks. Üle piiiiika aja ostsin šokolaadi, tulin koju ja nautisin.
Täna öösel kell 00.00 olen siin 22 ja pool nädalat olnud ja täpselt sama tee on veel jäänud. Hirmutavalt kiiresti on aeg läinud. Kui esimene pool nii märkamatult läks, siis teine pool lihtsalt lendab silme eest läbi. Ühe suuremaks saab kartus tagasituleku ees.!No quiero regresarme. Tengo mucho aqui que voy a extrañar full.

Pühapäev, 25.jaanuar

Ei tea kas olen vanaks jäänud või lihtsalt pole harjunud enam vähese magamisega. Lihtsalt niii tomp oli hommikul olla!!! Pool kaheksa üritasime üles ärkama hakata, ma ei suutnud end liigutada rääkimata silmade lahti hoidmisest. Veerand tundi ägisesin voodis kuni kõht tühjaks läks. Üritasime endile veidigi elava nägu pähe teha ja läksime hommikusöögile. Eile õhtul tegin nalja, et mul läks kodus enda toas elektripirn läbi et võtan hotellist kaasa ühe:D Pärast hommikusööki kui asjad pakitud ütles Anna et no võta nüüd elektripirn ka:D krudisin selle siis lambi seest välja, endal naermisest piss peaaegu püksis. Siis arvas Sandra et võiks ju seepi ja vetsupaberit ka võtta..võtsime XD jätsime oma kotid hotelli registreerimis lauda ja läksime tegevust otsima. Leidsime ühe ma ei tea mis selle kohta ütlema peaks..agentuuri ehk...Geotours. Seal sai valida: rafting, canyoning, kayaking, rock climbing, swing jumping, mountain biking, jungle ja mountain climbing vahel. Valisime canyoning! Tõmbasime vajalikud kostüümid selga, jube seksikad nägime välja :D NOKIA kiivrid olid meil. Kaks giidi oli meil, üks vanem ja üks noorem mees. Sõitsime koskede juurde, nii ilus oli seal. Esimene kosk oli harjutamiseks, 7 meetrit oli mo möletamist mööda. Onud näitasid ette mis nöörid kuhugi käivad ja kuidas nendega töödata tuleb, kuidas keha hoidma peab, kuidas astuma ja kõike kõike.. Saime kõik rõõmsalt oma esimese allalaskumise tehtud ja rõõmsad! Teine kosk oli vististi 10 meetrit, seal olid libedamad kivid. Kõik rõõmus hea, Anu kukkus:D pole hullu, sai huvitavam:D lasime kivi pealt vette pepu peal liugu ka. Kolmas kosk oli käänulisem, ma suutsin jälle üllatada xD Tegime Robertoga(giid) diili..ma ütlesin et olen kaks korda juba kukkunud, siis tuleb kolmas ka..ta ütles et ma enam ei kuku ja vedasime šoksi peale kihla :D neljas kosk oli mõnusalt väikseid kivikesi täis ja krobeline, oli teine 6 meetrit ainult. Kõik ilus ja hea, üks meeter lõpuni jäänud ja ma ikka suutsin koperdada. Kolm on kohtu seadus. Viimane kosk oli 48 meetrit, seal läks igasugu nööride panemisega kaua aega. Rääkisime noorema giidiga juttu. Ta muudkui naeris me üle ja siis küsis et miks me kostüümid valepidi selga panime xD:D:D me ju vaatasime Sandraga korra et trukid ja krõpsud on imelikult, aga sinna see vaatamine jäi ja ikka tirisime niimoodi selga:D Kõigepealt pidi veidikene alla laskuma kuni ühe suure kivi peale kus ootas teine giid. Ta vahetas veel igasugu nööre ja rääkis et lase end siis ilusti pärast kivi kõikuma ei juhtu midagi. Okeei..pärast kivi kõikuma..polnud õrna aimu ka mis mind pärast seda kivi ees ootab, ei näinud alla. Esimest korda tuli väike hirm sisse. Lasin end kollase libeda asjakese peale ja giid muudkui karjus – Tu puedes Anu, tu puedes!! No pasa nada Anu! Lükkasin end siis jalgadega kivist eemale ja lasin kõik käed ja asjad lahti ja kõikusin..niiiiiiiii lahe, niii laaaheee!!! Mind ei oodanudki midagi ees..mõne meetri kaugusel oli kivisein, lihtsalt hõljusin nööride otsas alla. Uiii, me nüüd oleme nii põnevil ja kavatseme ikka veel ja veel midagi põnevat tegema minna :P Ronisime mäest üles ja sõitsime tagasi. Saime seal samas veidi süüa ka, Roberto oli ära kadunud ja oma šoksi ma ei saanudki..kirjutasime ja joonistasime külalisteraamatusse igavesti toredaid asju. Edasi läksime hobuseid otsima. Leidsime enamvähem normaalsed ja tunnikeseks sõitma koos giidiga. Läksime üles mägedesse, seal võis kuulda kuidas Tungurahua müriseb. Oh tsiiisas küll, kui hobune ei kõnni ega galoppi vaid nende kahe vahepeal seal jooksu sarnast asja teeb..minemetsa kui valuuus mu pepul oli! Pole hullu, esimest korda üldse käisin ratsutamas ju, jah esimest korda elus, imelik mõelda kohe. Vasak jalg läks veidi katki, hõõrus kogu aeg mööda nööre mille otsas jalahoidmis kohad on. Võtsime bussi ja enne seitset olime tagasi Ambatos.

Laupäev, 24.jaanuar

Sandra tuli meile külla:) Läksin päeval Darwini, Edi ja Javieriga shoppama. Siinjuures peaks mainima, et ma pole kunagi varem poistega shoppamas käinud..ei nalja sai kõvasti :D Müüja oli nii agar, näitas mulle vähemalt 30 erinevat teksamudelit ja poisid olid agarad õigeid välja valima. Ma vältisin ilma taskuteta mudeleid, aga nende arust toob see just mu „kauni pepu“(??ooh mulle meeldib et ma siin nii kaunis olen xD)välja. Ostsin ühed nunnud ära :P Hiljem liitusid Anna ja Sandra ka. Läksime odavate jalanõude ja riiete paradiisi. Leidsin nii armsad tossud, aga polnud minu suurust(see mulle ei meeldi et mu jalg siin hiiglane on):D Otsisin kollast pluusi, leidsin ja mu vahvad sõbrad kauplesid hinna alla. Eddisson muidugi „armus“ Annasse ära ja Javier tüütas Sandrat. Käisime hiinakas söömas, arutasime plikadega kuidagi pool salaja mis õhtul teeme. Plaan oli ju Bañosesse minna, pidin seal Ericuga kokku saama. Aga täna hommikul helistab mulle Darwin ja ütleb, et täna õhtul lähme Bañosesse. Oh sa vana kann :D siis oli jama käes. Ütlesin talle, et meil plikedage plaanid tehtud ja jääme ööseks Anna juurde. Aga väike kartus oli ikka, et äkki ta sõbrad näevad meid ja siis jama. Keerutasin ja keerutasin, ütles siis et nad jäävad Ambatosse peole. AGA veel kahtluseid, tal ju Bañoses ka sõpru..shit:DD Läksime koju, mõtlesime mõtlesime mõtlesime. Küsisin Ericult kas ta läheb..ütles et kui ma lähen..ma siis ütlesin et ma ei saa minna ja vsjo mure murtud :D väike kõne Darwinile ja kell üheksa bussi peale. Tote lõi ka kampa, teised ei viitsinud nii hilja bussiga kõõluda. Viisime asjad hotelli, tegime end ilusateks ja tantsima. Niiii paganama tore on Baños õhtuti: nii soe, nii palju pidusid, nii palju rahvast, niiii palju turiste, nii palju blonde kes möödaminnes üksteisele sõbralikult naeratavad, oeh :P Läksime hästi huvitavasse diskoteeki..kõigepealt oli tavaline tanstsusaal, aga taga aed oli nii vahva – aia keskel oli lõke ja pingid ümber selle, mõned lauad ja baarike, puud :)) vanad jalgrattad olid postide külge pandud, antiikne trükkimismasin oli ja selliseid väiksed vahvaid vidinaid. Sandra jõi põlevat jooki, mul oli valus vaadata. Seal oli eriti palju gringasid, peagi mõistsin ka põhjust – seal lastakse enamasti elektroonilist mussi. Uii KUI ilusat poissi ma seal nägin..mõnus tõmmu, üliilusate näojoontega, ilusa kehaga, helesiniste silmadega ja eriti ahvatlevate huultega..ei suutnud oma silmi uskuda:D apppiii appi vaatasime meie et mingi eriti ulmepikk tsikk on, käi metsa see oli transa! Jõhkra tumelilla minikleidiga ja vapsjee kõrgete kontsadega, mitme meetrine meigi kiht peal, üritas malbe miisu nägu teha, aga välja kukkus eriti feik transanägu. Nillis muudkui Darwinit, tegin talle jõhkrat bitchinägu siis kadus minema. Käisime teises diskoteegis ka, vahepeal ostsime energiavarumiseks šhoksi ja jälle hea olla. Või no meil plikadega oli hea olla, Darwin oli poolsurnud, ta polnud kaks päeva maganud ja Tottele lihtsalt bussiga sõitmine ei istu. Annal oli see õhtu eriti palju lööki! Kuskil nelja paiku läksime tagasi hotelli. Totte ja Darwin ka veidi olesklesid seal enne bussi peale minekut. Polnud küll nüüd aastapidu, aga pole siin varem nii hilise kella ajani pidutsenudki, niisiis saavutus omaette.

Reede, 23.jaanuar

Mu õps üllatas mind nii vahva uudisega, ma pean ajaloos kõik kodutööd ja õpiku aasta algusest saadik järgi tegema, nii vahva. Keegi jõukas midagi ei teinud, ma siis alustasin oma hiiglama tööga. Õpetasin veel Santiagole eesti keelt. Kitarris oli täna sitt päev, kohe kuidagi ei tahtnud tulla mängimine. Enne keka tundi hakkas Paúl jälle armastusest jahuma. Küsisin..ütles et hiljem ütleb mulle, pole hetkel psüühiliselt valmis. Ma nüüd mõtlen, et...äkki ta ongi gey?! Hmhmm. Kekas ma kaasa ei teinud kõhuvalu pärast, jätkasin hiiglasliku ajaloo töö tegemist. Kui tunnid lõppesid, toimus õues draama. Kahe minu klassi tsiki ema ja isa kaklesid õues..ladina-ameerika. Kell neli pidime kesklinnas kohvikus kokku saama vahetusõpilastega. Läksin siis Cevallose pargi juurde, aga mul polnud millegagi taksojuhile maksta, pidin Anna üles otsima. Tegime tiiru peale pargile aga ei midagi..helistasin Annale, ta hoopis Montalvo pargi juures. Ei olnud ju natuke häbi olla..taksojuht mõtles kindlasti et loll gringa:D miskipärast oli meid kohale tulnud väga vähe – Anna, Ruthie, Sylvie, Daniela, Marek, Peter, Leah. Alustasime mänguga, ma olin grupis Anna, Dani ja Peteriga.

Ülesanded sellised:
1. Take a photo of all your group members playing 3 different instruments (the more exotic the instrument, the better you will score).
2. Get a party invitation from an ecuadorian.
3. Learn 3 new words in Quechua (guagua, ñaño, achachai etc. are not accepted).
4. Sell something to an Ecuadorian on the street.
5. Take a photo with someone’s baby or child.
6. Take a video while convincing a taxi driver to make 2 circles around Parque Cevallos (without telling him your plan or that you are joking) and then get out at the same place you entered (the best act for ‘un gringa tonta’ will score highest).
7. Buy your own banana and have one of those people who prepare them on the street fry it for you.
8. Go to the post office and try to send a letter for Santa Claus with just the word ‘Papá Noel’ on it, for free.
9. Take a picture with 3 different kids from 3 different schools, who are wearing their uniforms.
10. Go to a store and ask for an expired food/drink for free. If they don’t give it to you, take a picture of the date, the salesperson and the logo of the store.
11. Ask one of the shoe cleaners if you can clean THEIR shoes.
12. Go to a restaurant that sells cuy and ask anybody who works there, if they have seen your pet cuy which ran away.
13. Grab a male Ecuadorian’s ass ‘by accident.’
14. Go to a cloth shop and have each group member dress up nerdy, hippie, Elvis, clown, ninja, geisha, indigena etc.
15. Walk on a busy road holding a sign which says “Abrazos! Solo 5 centavos.”(Kallistused! Ainult 5 centavot)

Nalja sai kõvasti:D Peter pidi üsna varakult ära minema, jäime meie kolm totut. Muide LEELO quechua keeles tähenab rumal, tobu, idioot xD siinkohal tervitan emmet:D BOBO tähendab sama. See taksoga kaks tiiru ümber pargi oli ikka paganama naljakas..närviliselt niheledes, välja vahtides ja taksojuhti juhatades – vamos a la izquierda...mmm a la izquierda..uy no me recuerdo, pero creo que es al la izquierda..! Kingaviksija oli ka suht üllatunud – nagu mida kuradit, mingi loll gringa tahab mu jalanõusid puhastada :D ja merisiga, tsiiiiisus millise draama Daniela restoranis tekitas ja kuidas kõik ta välja naersid XD samasuguse naerupahvaku osaliseks saime postkontoris, aga kirja panime igatahes teele(pidime siiski 1,50$ maksma). Ecuadorlase pepsi krabasin mina, muhahaa. Meie grupp jõudis varem valmis, aga teisel grupil olid paremad pildid ja videod. Ma ei suuda, see oli ikka nii lahe :D kordame.

Neljapäev, 22.jaanuar

Realidad nacional jäi ära, õpsi polnud koolis. Klassis oli mürgel, telefonid ja läpakad üürgasid muusikast, mõned karjusid, teised tantsisid, kolmandad üritasid teiste KOOLIKOTTE teibiga seina peale kinnitada..ja mõned magasid. Me vaatasime Paúliga ta läpakast pilte. Üsna mitme aasta taguseid pilte vaatasime ja siis ta hakkas lambist midagi armastusest jahuma. Lihtsalt – Oi Anu, amor amor... Ma mõtlesin, et ehk siis keegi seal piltide peal kunagi ta pruta oli või on praegu kellestki vaimustuses. Küsisin ümber nurga ja ilma nurgata..ei midagi. Ja siis – ütlen sulle enne kui tagasi lähed. Nagu mida ma nüüd mõtlema peaksin!?? oit Jaaaa ei mõtle rohkem! Roberto ja Washo on mulle mingeid üliiii imelikke tervitusliigutusi tegema hakanud ja üks viienda kursuse poiss ütleb alati mööda minnes madala häälega – I luv jou. Diego saadab aina rohkem õhumusisid ja väristab mulle kulmu. Mõtlesin mis lahti, välja mõtlesin..mu juuksed on pikaks kasvanud!!
Inspektor käis vahepeal uurimas, millega tegeleme ja direktor tuli rääkima. Rääkis hinnetest ja oli veidi pahane(kuigi ükski õpetaja siin ei oska seda tõsiselt olla), sest hinded olid sitad. Poolteist tundi rääkis, ooh ma muudkui vaatasin kuidas minutid kaovad ja ma ei saagi trenni teha. Lõpuks pääsesin sealt, läksin jõuakasse ja nii kui sisse astusin ütles Santiago mulle Tere Anu :D nii vahva oli seda kuulda :)) Tegime plikadega Vickyle suure kaardi, mille peale panime pildi kus kõik koos oleme. Ostsime kohvi ja kooki, ajasime juttu ja näppisime kitarri. Sylvie ja Ruthie mängisid malet. Me Annaga rääkisime tunnikese igasugu teemadel, armastusest poliitikani. Ruthie ja Sylvie tulid hea mõtte peale..kutsume homme kõik Ambato vahetusõpilased(meid on siin 17..Yfu, Rotary ja AFE) kokku ja teeme ühte mängu. Ei tea küll kui paljud saavad tulla, aga kavas on teha kolmesed grupid. „Mäng“ on siis selline: mõtlesime välja 15 totakat ülesannet, mida iga grupp keegi täitma peab..iga ülesande täitmisest peab tegema pilte või video. Saab tore olema! :D Arvuti tunnis oli üli igav. Saime Annaga pärast kooli Mallis kokku. Üks vanem mees hakkas meiega inglise keeles rääkima, hästi rääkis. Uuris kust me pärit oleme, Soomet ja Eestit kuuldes oli niiii õnnelik ja karjus kõvasti üle Malli - KIITOS :D Soomes on ta käinud, aga Eestisse veel jõudnud ei ole. Tal on Bañose lähedal hotell-restoraan, kus saab igasugu tegevusi harrastada – nagu ratsutamine, mägironimine, kanuutamine, rafting, linnuvaatlus, ekskursioonid ilusatesse ja põnevatesse paikadesse ja palju muud. Ütles, et soomlasi käib tal seal tihti ja üks eestlane olla ka käinud. Tunneb veel ühte eestlannat, kes töötab Floridas arstina, pidavat väga hea arst olema :) Oli meist nii vaimustuses, tahab Eesti kohta rohkem teada saada. Ta naine kolas ka Mallis ringi, tutvustas meid talle. Mõlemad olid nii toredad, vahetasime numbreid ja nad pidid meid kohvile kutsuma:) Läksime kesklinna, saime Mareki, Ruthie ja Sylviega kokku. Mu kõht otsustas järjekordselt põrgulikult valutama hakata. Läksime tatokate kohta uurima, seal samas poes tehti augustusi ka. Sylvie tegi suure kõhklemise peale nabarõnga..6 dollariga!!!! Ja see on kusjuures siin Ambtaos parim koht! Väike hinna erinevus eestiga võrreldes või mis? Ma teen ka kunagi varsti :D Läksime Vickyle külla. Ta nägu oli juba parem, polnud enam peaaegu üldse paistes ja lillad laigud olid ka väiksemad. Anna saatis Darwinile minu teadmata sõnumi, et Anu peab arsti juurde minema. Helistas mulle, sain sõimu osaliseks. Sain Darwiniga kokku, läksime arsti juurde, aga teda ei olnud. Siis läksime apteeki, sain terve posu antibiootikume ja bakterite ja muude loomade tapmiseks mingit löga ja tablette. Eks see valu ikka toidu muutumisest on, aga kahtlaselt hilja jõudis see kõhule kohale.

Kolmapäev, 21.jaanuar

See on juba täiesti tavaliseks saanud, et me hommikusele rivistusele ei jõua. Nimelt tuleb buss nii hilja, et kui kooli jõuame siis hakkab rivistus juba lõppema. Ega kahju küll ei ole sellest, aga vahel jääb vajalik inf kuulmata. Treener Santiago tunneb Eesti ja eesti keele vastu suurt huvi. Otsisin talle netist eesti kohta pilte ja hakkasin keelt õpetama. Kirjutasin põhilised asjad paberile, ta siis üritas lugeda. Nii naljakas oli..näiteks – tere hommikust – ta ei oska millegi pärast s’i ja t’d kõrvuti hääldada..ütleb hommikusss ja siis see t tuleb kunagi hiljem vaikselt:D Poole kümnest läksime klassiga ülikooli. Üliõpilased tegid etenduse narkootikumide vastu. Kolm tantsu oli ka selles etenduses, mineeeeeeee KUI paha oli neid lihtsalt vaadata. No tüübid ei oska tantsu teha ja ammugi mitte tantsida..nagu elutud tombid olid kõik, sama hästi oleks võinud marjonett nukud sinna toppida, kole kole kole!! Aga etendusel oli siiski täitsa mõte sees. Veel toimus seal ekspositsioon?? Mis asi see ekspositsioon veel on?? Lihtsalt kargas pähe mulle see sõna. No üliõpilased olid oma erialadega väljas, sai uurida ja vaadata igasugu asju. Depressiooni nurk oli ka, seal oli albiino poiss, nagu täielik albiino. Ma pole elu sees niiiii valgete juustega ja NII HIRMSATE silmadega inimest näinud. Ta silmad olid üliii imelikud, esiteks olid need niiii heledad ja teiseks vaatasid kogu aeg sisse poole. Arhidekti hakatised olid üli ilusaid pilte joonistanud ja maju/ruume deskonstrueerinud (nüüd on mul küll tunne et leiutan sõnu välja..?). Sai IQ testi teha, ma igaks juhuks ei teinud..teate ju küll, et häbist pääseda. Proffessorid ja muud targad ninad olid ka kõik kohal, seisid sissepääsu juures ja tervitasid kõiki. Üks asjamees lihtsalt kogu aeg saatis mind pilguga ja sõna otseses mõttes õgis silmadega! Ma polnud ainus, kes seda märkas. Pärast läksime korra Paúli juurde ja siis Choko’sse Cabi, Valeria ja mingi nimetu tüübiga. Tunnikese olime seal, edasi otsisime Roberto, Washo ja nimeeimäleta klassivennad üles. Tüübid olid nagu tõelised jotad – istusid suvalise nurga peal asuva pisikese poe ees ja jõid õlle. Meil Paúiga, kui väheke intelligentsematel, oli seal suht veider olla:D otsisime mulle bussi millega koju saan. Buss oli niiii puupüsti rahvast täis, peitsin oma kõige kallima varanduse – telefoni – rindade vahele ja lootsin heale õnnele, et keegi mu seljakotist kolme dollarit ära ei varastaks :D Õnneks seisis mu selja taga vanem härrasmees, kes ei paistnud kuidagi varga moodi välja. Jõudsin koju elusa ja tervena ning kolm dollarit oli ka alles. Suudate te uskuda, ma suhtlesin oma papiga täna.!!! Ja ei millestki muust kui minu jaoks kõige igavamast teemast poliitikast. Mõte oli täna oma eriti unarusse jäetud blogiga joonele saada, aga pahaaimamatult sai uni võitu. Magasin kolm tundi kuni telefon mind segama hakkas. Veidikene kirjutasin, kuid väljas oli nii ilus, ei suutnud ahvatlusele vastu panna...:P

La vida es una flor :)
Besos amigitos!

Teisipäev, 20.jaanuar

Sain geograafias eilse esitluse eest üheksa, olin uhke. Täna pidime kõikide esitluste põhjal kokkuvõtte kirjutama, kirjutasin kõik Paúli pealt ilusti maha, mille peale õps ütles et hästi kirjutad ja sain veel ühe üheksa :D Treener Santiagot täna ei olnud, ju siis arvas et kooli ei toimu. Igatahes läksime turvaonult jõuka võtmeid küsima, ta ei tahtnud meid uskuda et võime sinna minna. Otsisime direktori üles ja ta käskis meile uks lahti teha..mõttes tegin turvaonule nän-nän-nää nägu. Ma olin täna mitte millestki niiii väsinud, aga ajasin ikka riided selga ja hakkasin jooksumasinal mässama. Väga kaua ei saanudki joosta, pidime klassiga ülikooli midagi kuulama minema. Kõik pidid takso võtma, aga ma olin äss ja mahutasin end õpsi auto peale. Õps on ikka vinge suuvärgiga, kirus Angelicat taga nii mis hirmus. Põhimõtteliselt kõik teavad, et tal laps on ja milline lits ta on..aga see on nagu avalik saladus: kõik teavad aga keegi ei taha sellest rääkida. Kui ülikooli jõudsime, siis oii milline üllatus kas teile siis ei öeldudki et indigenate streigi tõttu lükkub üritus homsele, okeeei. Ootasime tükk aega aeglase õpsi järgi ja vurasime tagasi kooli. Pool tunnikest lebasin murul ja lasin silmal puhata. Kirjanduses lugesin Washo leitud nalju ja niisama huvitavaid artikleid. – DEJA LA DROGA. PERO DEJA EN MI CASA! Psüholoogias oli eksam, aga ma olen jätkuvalt liiga loll et neid teha, kirjutasin siis kirjanduse raamatust endale luuletusi ümber. Kella kolmeks pidin Paúli juurde minema. Jäin viisakalt kümme minutit hiljaks, see vorst magas, näpistasin üles. Ta õe mees usast on siin puhkusel, tore vennike, tõi Miamist sinist nätsu ka mis jube hea on. Pidime Vickyle külla minema(uus üritus), aga üks sõber tahtis Paúliga kokku saada. Läksime jäätist sööma, oikurja ilus sõber oli:D siis tuli Andres ka, panime ta kontserdi kuulutusi kesklinnas üles. Mul hakkas igav ja ei viitsinud enam passida, võtsin takso ja läksin Vicky juurde. Ma oleks peaaegu hirmust karjatanud kui teda nägin. KUI õuuuudne ta nägu on. Kõik on nii paistes , silmade all suured tumelillad lärakad ja nina peal on suur valge kipsi moodi asi. Vaatasin pilte, mis ta pärast opi oli teinud..olin õnnelik, et ma teda siis ei näinud. Pole õudusunenäos ka nii kohutavat nägu näinud, tore on et ta silmad ei plahvatanud! Aru ma ei mõista kuidas saab inimene niiii paiste minna ja siis samas jääb nahk terveks. Ta õel oli paaalju sõbrannesid külas. Pole just minu inimesed..mõned suht bitchinäod. Sõime Itaalia maiust ja rääkisime :P Ta õele tuli veel külalisi, mõned olid üsna toredad ja üks kutt armus musse totaalselt ära. Viis minutit rääkisime ja juba ma olin ta reina, isegi kutsus mind enda juurde elama XD Mõtlesin mina mis mees seal ringi askeldab..Vicky vend, ma ei teadnudki et tal vend on. Kolis nende juurde elama kuna läks naisega lahku. Üldiselt läheb siin iga teine paar lahku. Tellisime pizzat ja hakkasime filmi – PS: I Love You – vaatama.

Esmaspäev. 19.jaanuar

MALDITO BUSERO jälle ei tulnud hommikul, pidin takso võtma. Täna proovisin esimest korda jooksulinti, täitsa mõnus masin. Kuigi pärast jooksmist olid jalad nii surnud ja reielihased ei tahtnud enam kuidagi mind raskuste üles punnimisel aidata. Aga Santiago ikka utsitas tagant ja sain kõik peaaegu ilusti tehtud. Uurisime täna tatokaid mis ma neljapäeval netist otsinud olin. Leidsime mõned mis kõigile enamvähem meeldivad, nüüd vaja otsida üks turvaline paik kuhu end ära märgistama minna :P Kitarris on õps mind abiõpetaja rolli määranud..natuke uhke ju:D Täna ma eriti kitarris olla ei saanudki kuna pidime uuesti nafta presentatsiooni esitlema. Täpselt nagu reedel nii ka täna kui mina lugema hakkasin jäi terve ruum vaikseks ja kõiiik jälgisid mu huulte liikumist, mispeale mina muidugi veidi punastusin ja teenisin ära suure aplausi..mida kellegi teise grupp kahjuks nautida ei saanud. Paúl ja Santi olid kohe uhked mu üle:D
Pärast kooli läksin Paúli juurde. Pidime Vickyle külla minema, aga Andres(Pauli sõber, laulja) tahtis, et me temaga kaasa kontserdi asju ajama läheksime. Läksime siis kuskile tähtsasse majja, nad muudkui seletasid et ma pean mingi asjapulgaga flirtima, siis saab ehk odavamalt:D õnneks ma seda siiski tegema ei pidanud! Asjad aetud läksime kultuurimajja kohvi jooma, kaks meha tulid ka veel kontserdi hindadest rääkima. Üks oli päris kena musklis ja pruuuun, piilus mind muudkui silmanurgast, näselesin oma tooli peal ja piilusin vastu:D Läksime Andrese ema töökohta. Ta ema on libablond, aga üsna hästi välja kukkunud libablond. Andres ajas oma plaadiasju, Paúl tegi mulle mingisugu veidraid psüholoogia teste. Ja APPIIIII mis Paúl mulle rääkis - üks tsikk Yadira me klassist on rase, tüüp on 17 ja pole juba eelmise veerandi lõpust saadik koolis käinud. Kaks tsikki Valeria ja Stefani on juba aborti teinud. Ricardo saab isaks, ta prutal on viies kuu. Jah, see sama vinguva pardi häälega lapsik Ricardo. Roberto tegi oma pruudi parima sõbranna peaaegu rasedaks..ses suhtes peaaegu, et nüüd sai teada et ikka ei ole rase. No see pole enam uudis, et Angelical pooleteist aastane laps on. Ja peale kõige selle on mu klassis viis päris tõsist litsi, kes raha pärast vanameestega väljas käivad. Ecuadooor!!! Siiiis tuli Paúlile eriti veider mõte mind „reina de barrio’ks“ teha. See siis nagu linnaosa kuninganna (see sõna kuninganna kõlab eriti vanamoeliselt ja imelikult, reina on palju parem)..siin on igal linnaosal oma reina. Ja ma tõesti ei tea mis Paúlile pähe lõi, aga lolliks läks. Tiris mu siis oma tuttava õmbleja juurde. See tädi oli ka libablond, ohhetas ja ahhetas mind nähes – Que linda! Que hermosa! Que bonito cuerpo!??!! Jaaah. Ma oletasin et seal sellised...sellised tavalised pidulikud kleidid siis. Aga oh juuda sitt! Nagu pulmakleidid, ülevalt nagu korsett tõmbab su ilusti peenikeseks ja pushib tissid üles ning alt tuhande sitsisatsi või mis iganes see ka ei oleks kihiga üüüliiiii suuuuuuur ja laaaiiii.:O ma lihtsalt vaatasingi selles ruumis :O:O:O:O:O näoga ringi! Neid kleite oli nii palju!! Siis see tädi hakkas vaatama, et mis mulle sobiks, kuskil viis kleiti suris välja. Paúl aeti ruumist välja, mind kooriti paljaks, pandi peeglitest ümbritsetud ümmarguse(platvormi) kõrgema asja peale seisma, topiti eriti kõrged kontsakad jalga ja kaks tädi hakkasid mu ümber askeldama ja mulle kleitie selga proovima. Oooh miks mul küll digikat kaasas polnud, miks miks miks?? Ma olin nii kaunis :)) Tahaks kohe pulma selle peale, hah mentira! :D Lõbus oli, ilus oli, aga otsa sai. Selle kleidi tegemine maksaks kuskil 400$ ja see on sõbrahind. Läksime Paúli juurde, sõime ja helistasime raadiosse et uurida kas homme kool toimub. Nimelt hakkavad indigenad homme streikima ja võibolt kooli njetu. Raadiost öeldi – oodake uudiseid. Ootasime, Paúl otsis Aire (eesti tüdruk, kes tema juures elas) sõnaraamatust eesti keeles sõnu ja ÜRITAS neid hääldada, ma pidin arvama mis see hispaania keeles on. Ta kohe üldse ei osanud hääldada, nii et ma pigem mõistatasin mis sõna see selline on:D Uudised meile midagi tarka ei öelnud, USA uut presidenti Obamat aga nägime igas profiilis. Ma usun, et tast tuleb hea president:P Täna oli tore taksojuht. Kool ikkagi toimub homme.

12.jaanuar – 18.jaanuar

Suudate te uskuda – mu lihased olid ikka veel valusad. Santiago naeris me üle ja saime aga uuesti tampi. Tegime kõik koos kõhulihaste harjutusi ja pidime siis ükshaaval mingis keeles 30ni lugema. Proovisin vene keeles ka lugeda..seitsmeni tuli, siis musk auk. Odin, dva, tri, tsetõre, piat, šest, sem... Nii heal tasemel on minu russio. Samasugust tampi saime ka teisipäeval. Kolmapäeval õpetas Santiago meile tantse ja raskemaid keerutusi, nalja sai! Hiljem rääkisime kõik oma maadest, söögist, kultuurist..võrdlesime ecuadoriga. Ma loomulikult kogu aeg naersin hambad laiali ja tegin oma poolnilbeid nalju, Santi juba mõnitab mind:D Reedel kooli ei olnud. Neljapäeva öösel jäi Anu haigeks. Vajusin kuskil üheteistpaiku raamatut lugedes magama, Pavel käis vahepeal üles ajamas, aga ma pläägutasin talle lihtsalt irvitades midagi eesti keeles vastu XD Ärkasin siis kahe paiku üles ja läksin ilusti magama. Aaaga mind rabas kohutav kõhuvalu! Kohutavaimast kohutavam. Üldse magada ei saanud, hoidsin kätega kõhtu kinni(lootes ma ei tea mida), keerutasin voodis edasi-tagasi ja nutsin. Nii pool surma tunne oli no. Valuvaigistit võtta ei saanud kuna mitte tilkagi vett ei olnud..nagu alati minu kodus kaob vesi just kõige ebasobilikumal ajal ära. Paari tunni pärast tuli veidike vett, sain tableti ära võtta. Magama jäin enne kuut hommikul. Reedel oli ikka nii paha olla, päev läbi olin voodis sooja teki all, vahtisin telkut ja olin netis..ajee kui huvitav. Mami tõi apteegist mõne rohu ka mulle. Muide täna hommikul oli Vickyl ninaoperatsioon! Loodetavasti saab uue armsa ninnu :) Laupäeval oli juba parem olla. Õhtul tahtsime Anna, Ruthie, Sylvie ja Danielaga välja minna. Aaaga otseloomulikult ei olnud Anul juba NELI päeva kodus vett olnud, ei saanud end pesta ja kuidas ma siis ikka haisvana välja lähen. Olin niiii tige!!!! Kujutage ette et teil pole kodus vett ja ei saa sellepärast välja minna..haiglaslikult nõme ju. Läksin ostsin pizza ja tahtsin endale filmi õhtut teha. AGA siis järsku otsustas mu arvuti lolliks minna ja plaate enam mitte mängida. Toreee! Olin tige tikker ja hakkasin siis telekat vaatama. Kunagi tuli Pavel koju, tegi mu arvuti korda ja hakkasin „La casa de las conejitas“ (House bunny) vaatama. Sõin terve pizza üksi ära.
Pühapäeval oli Arlethi sünnipäev. Tegime talle üllatuspeo. Meie Lissettega toppisime komme, küpsiseid ja muud head piñatadesse. Ma sain end lõpuks vahepeal puhtaks pesta :D kell kolm tulid külalised. Naabrite aeda pandi hiiglaslik Käsna Kalle batuut üles..sünnipäeval oli eriti imelik „toit“. Palju popcorni, tarretist, igasugu küpsiseid, komme, vahvlit, tort ka muidugi..aga midagi nagu tõelist sünnipäeva toitu ju polnudki 8).

5.jaanuar – 11.jaanuar

Sain koolis Vickylt ja Paúlilt jõulukingid. Vickylt sain ITAALIAST:D toodud lõhnastatud pehme karu võtmehoidja ja huulepalsami. Paúlilt sain armsa tiigripeaga ja -mustriga tassi. Kitarri õps räägib kohati liiga palju ja vahel veits veidratel teemadel, aga pole hullu pull tüüp on ikkagi. Ta põhiteemaks on Ruhtie aksendi kallal nokkimine ja ikka uurib kuidas poistega lood on. Poissi pole, pole ka sind..must auk, mõttetu. Igatahes kitarr edeneb, erinevalt Kaiu koolis olevatest kitarri tundidest :D Üks päev mõtlesime, et aitab kah sellest igapäevasest puhvi kõrval logelemisest, tahame trenni teha. Käisime inspektoriga rääkimas kas oleks võimalik iga päev kahe inglise keele ajal jõusaali kasutada. Võime! :) Järgmisest nädalast alustame. Kolmapäeval oli meil siin paraad. Igasugu naljakaid tegelasi oli seal. Reina de Ambato sõitis ka auto katusel istudes ja kõigile lehvitades läbi paraadi. Oli meeletult palju huvitavate riietustega tantsijaid, pool paljaid oriente elanikke, mu muusikaõpetaja laulis(ma ei teadnudki et ta laulja on), Batman sammus uhkel sammul, isegi risuks sõidetud autot demonstreeriti. Mina olin ametis pildistamisega ja ei märganudki kui kaks šamaani mu juurde tulid. Üks sülgas mulle mingisugust püha vett näkku, hakkasid mind surnud merisea ja vihtadega ülekera peksma – puhastama, ise samal ajal ümisedes. Ecuadorlased ütlevad, et see paraad on kole, pole nii ilus kui 12. novembri paraad. Aga minu arust oli see palju huvitavam/kirevam..teisel paraadil on lihtsalt kõik koolid esindatud oma bastonerade, trummitagujate, koolivormide ja õpetajatega, aga sellel paraadil nägi ikka igasugu elu. Pärast paraadi läksime diskoteeki, jah kell kuus õhtul läksime diskotama :D Päris veider või mis? Aga siin on see normaalne, sest kuue paiku saavad ülikooli inimesed lahti ja lähevad lõõgastuma. Kusjuures jumala palju rahvast oli.
Neljapäeval hakkas mu jalg kahtlaselt sügelema, kratsisin siis. Õhtul avastasin, et agua mala märgistatud ala on jubeee tumepunane ja nahast kõrgem ja muudkui aga sügeles. Kodus kõik olid hämmingus. Jõin ohtralt sidrunivett et sügelus ära kaoks. Reedel oli esimene päev jõukas. Meil on treener ka! Ta nimi on Santiago, ta on 29 aastane ja ta on siga lahe! Esimesel päeval saime kohe hullu tampi. Muudkui aga 5 x 15..5 x 12..nii kõikide masinatega. Ma vaikselt omaette surin, aga silmad punnis tegin ikka kõik ilusti ära. Õhtul käisin arsti juures ja sain allergia jaoks kreemi.
Laupäeva õhtul läksime Annaga kinno Crepúsculo’t (Twilight) vaatama. Oooh ma olen armunud!!! Teadagi ju et Edward Cullenisse nagu kõik ülejäänud maailma tüdrukudki :D Lihtsalt niii niii hea film. Ööseks jäi Anna minu poole, tõi ühe suure Fazeri šokolaadi ka kaasa :’) tegime ohtralt teed, nautisime šokolaadi, hädaldasime oma haigete lihaste üle ja vaatasime veel ühte filmi. Mõnus oli olla ja rääkida, magama saime viiest. Aga siiski kõik mu lihased tegid põrrrgulikult valu, ei saanud istuda ega astuda. Pühapäeva kui Anna koju läks, sai ta ebameeldiva uudise – jänks on surnud. Lihtsalt ta ema tuli Latacungast, ütles et Anna su jänes on surnud ja samal ajal Daniela karjus kõrval – onu ei teinud midagi!(jänks oli onu juures) Mismõttes nagu? Me siis mõtlesime, et ta ema ju vihkab loomi..Danil oli kunagi jänes olnud, me küsisime Gabilt kui ta veits purjus oli, et mis selle jänesega juhtus ja ta tegi käega liigutuse et ta kõrvaldas ta. Kui rannas olime, siis rääkisime midagi jänesest ja Dani ütles – aga meie ei saa jänest hoida..ja ei ütlenud rohkem midagi kui küsisime. Imelik imelik imelik. Ma olen suhteliselt kindel, et Gabi lasi jänksiga midagi paha teha...:’( vastikud!

1.jaanuar – 4.jaanuar

Olen jah sitavärten ja oma blogi kirjutamisega väga jänni jäänud. Tegemist on olnud ja laiskuseuss ka peale tulnud. Mõtlete ju küll, et mis selles blogi kirjutamises siis nii rasket on – õhtul pool tundi ja asi vask. Aga näedsa ei ole nii kerge, pealehakkamist ja jätkusuutlikust on vaja. Ja nagu me kõik teame siis pole mu pea prügikast, mis kõike meeles peab (nagu ta üldse midagi meeles peaks)..ehk siis meeles on vähe ja selle vähese panen kirja.
Neljapäeval olin laiskade laisk ja ei teinud mi-da-gi! Valutasin kõhtu ja passisin kodus. Reedel plaanisime Annaga kuidas veel vaheaja viimaseid päevi asjalikult ära kasutada. Plaan sai tore – õhtul Quitosse tuisata seal ööelu nautida, järgmine päev Quito ilusid/võlusid avastama minna ja õhtul Bañosesse sealseid pidusid nautima ning pühapäeval näiteks raftingusse minna. Aga Anna ema ei lubanud teda ööseks Quitosse jääda ja katki me plaan läkski. Õhtal käisin väljas, tulin vara tagasi ja olin jälle kodukana. Laupäeval koristasin, värskendasin, tuulutasin maja kuna keegi teine seda ei tee. Rääkisin Anni ja emmega skypes – elu ilus :) Pühapäeva hommikul ajasin end varakult voodist välja, et Bañosesse minekuks valmistuda. Sandra tuli bussiga siia ja läksime siit kõik koos – Anna, Sandra, Darwin, Javier ja mina. Busist välja astusime, tuldi meile kohe reisikesi pakkuma. Viie dollari eest saime toreda reisikese. Selleni oli paar tunnikest aega. Käisime hommikust söömas ja läksime kirikusse. Niiii palju huvitavaid maale oli seal, nägin vist esimest korda elus seda väikest kabiinikest kus pihtimas käijakse kirikuõpetajale ja kohe kindlasti esimest korda elus nägin klaaskirstus surnud kristuse keha. See viimane oli suht veider. Läksime muuseumisse, seal oli niii palju erinevaid asju. Ühes toas oli kõiksugu pulma träna nagu lillekimpe, tordikaunistusi, kleite, pärgi, kaarte, ehteid, pilte.. Igasugu erinevaid tubasid oli. Nägime indigenate riideid ja traditsioonilisi esemeid, maiade skulptuuri, surnud liblikaid ja madusid, loomanahku ja topiseid, preestrite ja muude jumalike inimeste kujusi nende riideid, ehteid, kroone..ja paalju muud. Läksime oma reisu peale siis. Sõitsime läbi viiest tunnelist, mis mägede sisse kaevatud/ehitatud on. Enne kui neid ei olnud, pidi hästi mäeserva peal sõitma kus piirdeaedu ei olnud ja paljud autod sõitsid kogenemata kurvis otse mäest alla. Kuivanud jõekesi ja koski käisime vaatamas, nii sama ilusaid paiku imetlemas. Siis oli võimalus benjihüpet teha. Oli kaks silda – 10 ja 15 meetrit. Vastavalt meetritele oli ka hind. Anna ja Sandra hüppasid 15 meetriselt, mina vuhasin pilte teha. Sõitsime pikalt edasi vahepeal peatusi tehes, et loodust imetleda. Läksime ühe mäe otsa kust sai nööri otsas kõikuva asjaga teise mäe otsa sõita, me ka sõitsime. Lõpuks pidime palju palju mäest alla kõndima kivide otsas koperdades kuni jõudsime imeilusa kose..orgu? no see koht kuhu ta langeb, kus ära lõppeb. Seal oli niiii ilus, vesi pritsis mööda kive ja vikerkaar ilutses täies hiilguses. Darwin tahtis mulle suurt lilleõit näpata ja hüppas jala vigaseks kivide peal. Mingis eriti peldikus peldikus vahetasime riided ära ja läksime kose sisse ujuma :) vesi oli jube külm. Tagasi ülesminek oli kohutav kohutav kohutav minusugusele mitte väga sportlasele. Isegi vigase jalaga Darwin suutis kiiremini minna ja mind järgi tirida. Tagasi Bañosesse, käisime söömas..eriti vastikut suppi saime. Sõna otseses mõttes kana jalad olid seal sees, koos küüntega ja..rõve. Igasugu muud üsna mitte isuäratavad kana kehaosad ka.
Just praegu hakkasin akendele mõtlema. Siin on ju teistsugused aknad, liugaknad või ma ei tea mis nende kohta ütlema peaks..põhimõtteliselt et lahti tahad teha siis lükkad ta kõrvale teise akna peale. Ja see et mu üks aken ohtralt paksu pruuni teibiga kritsatkratsat üle tõmmatud on, on ju puhtalt sellepärast et ta maavärinas ellu jääks. Aga siiski pruun teip? Läbipaistvaid eksisteerib samuti ju.