Külastusi

Jueves, 18 de diciembre

Hommikul oli niii külm, kohe kuidagi ei kippunud seelikut selga panema. Panin dressid, mille pärast inspektor mind tundi ei lubanud minna. Ma polnud muidugi ainus, päris paljud olid soojema riietuse kasuks otsustanud. Kutsuti direktor meid üle vaatama ja ta siis pidi otsustama kas saadab meid koju vahetama või lubab kooli jääda. Mind direktor lihtsalt tervitas, naeratas ja lubas klassi minna..inspektor oli nõutult lolli näoga :D ja teised õpilased veidi pahased, kadeduse pahased nagu nad seda alati minu ja Vicky suhtes on.
Täna oli meil kitarri tund kuna eile jäi ära. Kirjutasime jälle igasugu tähtsat juttu ja tegime jooniseid. Õpsi hullult huvitavad meie keeled..no Ruthie oma ta juba niigi oskab:D Tal on veidi pikemad juuksed ja siis ta paneb need alati veidi pedeliku liigutusega kõrva taha:D ei, pull vend!
Kolmest saime Pauli, Vicky ja Annaga kokku. Tegime homseks tripiks süüa kaasa. Meeletul hulgal tuunikala ja kana saiu tegime. Kana plöksi sisse tegi Paúl ise majoneesi..täiiiieesti rõõõve KUI palju õli!!! Majonees ongi õli..pluss mõned munad, natuke sidrunit ja mingit rohelist juurikat pani ka maitseks juurde. Hea oli, aga pärast seda õli kogust nähes jäi kahtlane klimp kurku. Kaks kooki tegime ka. Tuleb pikk päev ja pikk bussisõit, nii et on palju toitu vaja. Hommikul 5.45 peame kooli juures olema, hullumaja. Õhtul käisin Darwiniga Mallis korraks. Ta põletas eile silmalao veits ära, suht kole on. Ebaloomulikult kurb oli, pole teda kunagi niisugusena näinud. Alati naerab kogu aeg..ja naermisest on palju kortse ka silmade juures :D Paúl ütles üks päev mulle, et mul kortsud silme all, et olen vana. Ma ütlesid – kus on kortsud, seal on olnud naeratus ;) need tekivad ju emotsioonidest. Annal ka, kui naerame sis on suht hästi näha..tuleb välja, et Soomes ja Eestis on emotsionaalsed inimesed:D

Miercoles, 17 de diciembre

Ma täitsa sattusin oma raamatulugemisega hoogu, kui ühel hetkel taipasin et klassis valitseb vaikus ja kellegi suur kõht mu silmapiirile ette jäi. Tõstsin aeglaselt pea, samas pilku mööda ümmargust kõhtu veeretades, kõhu otsas võis tumedate vuntsidega suurt irvitavat nägu näha. Anu kuidas sa küll nii rumal olid, et klassijuhataja tunnis raamatut lugema hakkasid? Järsku pahvatas kogu klass naerma ja õpetaja küsis – neiu Anu, kas oleks vaja sulle mõni teine tegevus otsida? Vastasin kindlalt – ei, olen praegusega väga rahul. Siis ta vaikis natukeseks ajaks, raputas pead ja väristas sõrme, kuid ta näol võis näha naeratust..võisin edasi lugeda.Täna vahetasime puhvi kõrval istumise muru ja päikse vastu ära :) olesklesime seal soojas mõnusalt kuni liiga kuum hakkas. Kitarr jäi ära kuna õpetajal olevat mingisugu probleemid olnud. Pole just hea algus:D Rääkisime oma laupäevasest jõulu õhtust. Otsustasime, et kutsume kõik Yfu ja Rotari õpilased ja saatsime sõnumid laiali. Siis otsustasime veel, et kalkuni asemel teeme hoopis seafoodi(see sõna on eesti keeles nii imelik mu arust – mere toit..veider), sest kalkunit oleme me kõik ju saanud, aga mere toit on vähe eksootilisem. Samuti üritame amiga secreto mängu teha. Anna klassis nad mängivad seda – et kõigil on sala sõbrad, kellele peab näiteks kuu aja jooksul igasugu üllatusi ja kingitusi tegema..loomulikult saadad need talle kellegi teisega. Mm no mingi selline mäng, et peab ära arvama kes su sala sõber on :D Anna on õpetaja sala sõber, iga päev saadab talle midagi head:D:D
Muusika õpetaja tahab, et me teisipäeval midagi jõulu presentatsioonil laulaksime. Otsisime Annaga netist „Püha öö“ sõnad eesti-, soome-, hispaania-, itaalia-, saksa- ja inglise keeles. Igas keeles laulame kõik koos esimese salmi. Või vähemal üritame kõik koos laulda, ses suhtes et eesti keele hääldamisega nad hakkama küll ei saa :D no Anna saab ebam vähem, aga teised hääldavad ikka elunaljakalt..õ on kõigil täitsa metsas. Mingi veidra hääle teevad õ asemel nina kaudu:D näiteks sõna – põlvede – hääldavad nad kuidagi – pioelbvede. Ma pidin pissi püksi irnuma. Aga homme irnub Sylvie mind kui meile saksa keelset õpetab. Muusika õpetaja käis ikka mitmeid kordi meid kuulamas. Ütles, et homme peame stuudiosse lindistama minema kuna koolil on ainult kaks mikrofoni..ehk siis teisipäeval liigutame lihtsalt rõõmsalt suud. ISSAND KUI FAKE, ma vihkan seda! Homme veel räägime õpetajaga ehk saab ikka ilma lindistamata.
Kuuest saime kõik Lorena kontoris kokku. Saimegi Galapagose reisi info, mis ei olnud üldsegi mitte rõõmustav. Kestab teine viis päeva..et nagu viis päeva Galapagosel pluss kaks ööd Quitos..ja maksab ka natukene, kõigest 1315$. See on kuskil umbes 14 400 krooni. Kas me kõik olime vaiksed ja neelatasime raskelt? Jah!! Loomulikult näris Lorena hinge ikka see Quito värk. Rääkis jälle jõhkra moraali maha. Aa ta ju teadis, et me Annaga koolis ei käinud ja ütles et jah te ju olite kodus „kooki küpsetanud“..no on eit, ei usugi nüüd meid et kooki tegime. Sitta kah, nii kui nii talle see maitses. Aga igatahes hoiatuskirja me ei saanud, mis on teiste suhtes ülekohtune, aga meile sobib:D Oli meile uued reeglite lehed ka välja printinud, et me ikka kõik pähe taoksime endale kuidas, kellega, kuhu, kauaks, mis tingimustel võib minna. Ikka ja jälle ütles, et IGA aasta on tal kõikide vahetusõpilastega imeliselt hea läbisaamine olnud..aga selle aasta grupp on täielik katastroof. See naerdi kõikide poolt sisimas välja. Kodus ka mul kõik jälle naersid seda. Lõpuks ta tunnistas, et on ehk ise ka veidi liiga karm meiega olnud ja püüab seda parandada..tingimusel kui meie oma suhtumist muudame. Pika kõneluse pidas maha ka aasta vahetuse teemal. Et siin on roppu kanti pidusid ja ropult alkoholi, aga meile mitte tilkagi. Või muidu algab uus aasta kohutava pahatädi Lorriga. Pärast läksime kõik restorani istuma ja mulisema.

Martes, 16 de diciembre

PALJU PALJU ÕNNE TEELE :)
Täna võtsin Hemingway „Kellele lüüakse hinge kella“ kooli kaasa. Huvitav raamat, lugemine läheb nii ruttu..mis on paha! Mida ma siis pärast loen ? rohkem eesti keelseid raamatuid ei ole :O Eks ma võtan siis „Rehepapi“ uuesti käsile :D Geograafia õpetaja uuris mis raamatut loen, Hemingway nime nähes naeratas ja pistis pöidla püsti. Vabad tunnid veetsime taas muusika klassis, Ruthie mängis klaverit ja laulsime. Täna piinab mind nostalgia. Terve päeva olen vahelduva eduga blogi kirjutanud, muusikat kuulanud, pilte vaadanud ja muid asju kirjutanud. Saatsin Terjega sõnumeid, siis ta helistas ja rääkisime kuskil tund aega. Niiiii hea oli :) Ületasin end täna, saatsin peaaegu 70 sõnumit. Mässasin hoogsalt sõnumitega, kui järsku keegi mu telefonis rääkima hakkas..pagan ma olin Lorena kõna endale märkamatult vastu võtnud. Homme kell kuus peame tema kontorisse minema. Esimene mõte Annaga oli – me vist oleme jälle PAHAD olnud. Aga Terje ütles, et arvatavasti saame Galapagose reisi info hoopis. Isegi kui saama, siis moraali loeng sellest kokkusaamisest kindlasti ei puudu.

Lunes, 15 de diciembre

Magasin hommikul sisse ja pidin takso võtma. Tundides lugesin emme saadetud väikest raamatut „Põlev Ratas“..väga imelik raamat. Rääkisin Paúlile kui toredad jõulud mul tulevad. Paúl mõtles natuke aega ja ütles siis, et laupäeval teeme tema juures teiste vahetusõpilastega jõulu õhtu..et minul ka jõulud oleksid :)! Ostame suure kalkuni, mille Paúl ise valmis kokkab...loomulikult riisi kuna see on ju ecuadorile nii traditsiooniline, kooki ja muud magustoitu, kokteile, puuviljasalatit ja muud head ja toredat. Kui hea :)
Täna oli meil esimene kitarri tund. Õpsi nimi on Paulo, ta on siga lahe!! Ta on ka inglise keele õpetaja ja annab meiesugustele hispaania keele tunde:D Kohe loomulikult kitarri näppima hakata ei saa, kuskil kolm esimest tundi on teooria tunnid..vist nimetatakse neid nii. Sellist kildu viskas õps ikka, kõik olime naermisest punased:D Kontrollis kui hästi me hispaania keeles loeme, me Annaga pidavat kõige selgemini sõnu hääldama..Vickyt ei olnud koolis, ta oleks kindlasti kõikse parem. Tunnid hakkavad olema esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel. Üks tund on 3$ inimese kohta. Aa õps ütles, et kontrollib iga tund kas oleme asjad ära õppinud ja teame peast..kui ei tea, siis on karistus – peab midagi kogu kooli ees tegema. Lohutas meid sellega, et strippi ei pea tegema:D
Pärast kooli pidin Paúli juurde minema. Läksin bussiga kesklinna ja pidin suts maad jala minema. Vihma hakkas hullu moodi sadama ja ma siis pool jooksuga läksin. Aga kurjam läksin kuskilt väga valesti ja olin teadmata kadunud:D Läbi märg ja kuskil pärapõrgus..olin veidi tige, aga siis mõtlesin et on ikka sitt lugu küll ja hakkasin enda üle naerma. Ligi kolmveerand tunnilise ekslemisega jõudsin lõpuks Paúli juurde. Nad olid Vickyga kuuse üles pannud – valge plastmass kuusk, ilusate kuldsete ehete ja elektriküünaldega..täitsa ilus oli. Paúl ütles, et ta ise poleks viitsinud panna, aga et mul veidi jõule oleks, siis pani :D :) Kuuse alla tegime inimeste, loomade ja majakestega küla. Mujale panime ka ikka ehteid. Siis hakkas Paúl kokkama, tegi mõnusa salsakastmega röstsaiu ja küpsetas koogi. Kas pole mitte multifunksionaalne poiss – oskab üli hästi meikida ja soenguid teha, talle meeldib süüa teha ja teeb seda hästi, hoiab korda, on intelligentne ja tark..mitte nagu enamus selles vanuses poisse, kelle aju on 13 aastaselt kängu jäänud. Ta tunneb palju tähtsaid inimesi ja peaaegu igas poes, kuhu ta sisse astub, on tal tutvusi. Palun mulle Eestisse ka üks Paúl.
Kesklinnas toimusid parkides pisikesed kontserdi moodi asjad, käisime neid veidi uurimas. Väsimuseuss tuli kallale, tulin koju ära ja vajusin kohe magama.

Domingo, 14 de diciembre

Hommikul käisin Darwiniga väljas hommikusööki söömas, millest mul hiljem kohutav kõhuvalu oli. Käisime varastatud asjada laada moodi kohas. Täiiesti uskumatu, seal oli ikka sellist kola koos, ma ei suuda uskuda et keegi seda jama osta tahab. Kunagi lähen teen ehk pilti ka, kui julgen :D igasugu suuremad ja väiksemad raud jublakad olid, ÜLI vanad ja koledad kellad, ÜLI vanad ja koledad raamatud, riietest ma parem ei räägi..lihtsalt niiii mõttetu kola!!! Darwin ostis mingi imeliku asja..nägi välja nagu hiiglaslik uba, ma nime ei mäleta. Sees olid ka nagu oad, aga hästi suured ja mingi valge poolpaksu lögaga kaetud. Suht veider nägi välja, suus oli veel veidram, olin omadega nii õnnetu ja tahtsin välja sülitada, aga Darwin käskis ikka maitsta. Mhh, ta ei öelnud mulle kuidas seda sööma peab..ma mõtlesin et eks ta mingi oa taoline asi on ja hakkasin aga närima. Tüüp vahtis mind imelikult ja hakkas pisarateni naerma. No kurjam, kust mina pidin teadma et selle valge löga all hiiglaslik ja kole kõva seeme on. Seda pidi nagu lutsutama kuni magus maitse ära kaob. Sain jälle natuke targemaks:D Kõht valutas ikka, tulin koju ära ja ei teinud midagi. Õhtul tahtis Anna Malli minna. Mina olin 18.57 kohal..ja siis ootasin 20 minutit ALATI hilinevat Annat :D Läksime Megamaxisse lootuses piparkooke leida, aga mitte midagi, tulime pettunutena ära(ja ei ostnud mitte ühtegi magusat asju, tähtis!). Saatus viib mind Darwiniga ikka igal pool kokku, Mallis jäi ka mulle ette. Pidin kooli jaoks kaks ajalehe kuulutust otsima, Darwin sebis mulle. Viis meid siis koju ära ja elu taaskord peaaegu ilus. Kodus läks jälle jutt jõuludele ja kuusele, mida see aasta üles ei panda. Siis ütles mammi, et iga aasta on 24.detsembril kogu perega suur õhtusöök olnud ja kinkide jagamine..et alati teevad kõik kõigile kingitused. Aga see aasta ei taha keegi mingit õhtusööki ja kinke..sest Jose Luis on ju vangis ja kuidas meie siis saame siin kodus õnnelikud olla kui tema seal üksi kurvastab. No vabandust, aga mul hakkab juba päris tõsiselt närvidele käima see asi. On vangis siis on. Ajage asju advokaadiga ja küll ta üks kord välja saab. Kurat, sellepärast ei pea veel elu seisma jääma. Sattusin nii toredal aastal siia perre. Tere jõulud..

Sabado, 13 de diciembre

PALJU ÕNNE PISIKE ERIK! :) PALJU ÕNNE LY! :)
Täna hommikul pidime kooli aeda koristama minema. Ma ütlesin küll Paūlile, et raudselt me midagi jälle ei tee, et ma ei viitsi niisama kohale tulla, vaid eelistaksin rahulikult kodus magada. Tema selle peale, et ei ei sa pead tulema. Läksin ja tõsi ta oli – me ei teinud põhimõtteliselt midagi. Mõne prahi sain kotti visata. Enamus ajast mängisime niisama lolli. Aah Diego saadab õhumusisid mulle nüüd miskipärast..ma arvan, et asi oli eilses imelises meigis! Kuskil pool tundi olime seal, siis hakkasime kõik koos kuskile jalutama. Kuni lõpuks jõudsime koleda maja juurde, teine Diego karjus midagi ja vana mees tuli akna peale. Tegi alt ukse lahti ja läksime sisse. Kõige koledam „kõrts“ mida ma kunagi näinud olen. Koledam veel kui see, kus orientel käisime. Poisid tahtsid jooma hakata, ostsid siis kamba peale mingi veidi kangema kraami ja mõned õlled...ma naersin omaette, sest mõtlesin et kuimetsas jääks sellest ühelegi väheks:D:D:D Roberto käis muudkui ringi, valas topsi seda veidrat nn kangemat kraami kuskil lonksu jagu ja pakkus kõigile. Me Vickyga ei tahtnud, siis kõik vaatasid imelikult. Kõik kes selle lonksu alla neelasid, tegid julmalt koledat nägu. Mul tekkis uudishimu, mis pagana kraam nii koledat nägu tegema paneb. Maitsesin siis, jumala lahja värk..teised vahtisid mulle otsa nagu ootaks jubedust mu näos. Ei viitsinud seal tühja passida, läksime Vicky, Yadira, Joselini ja Gabrielaga Malli. Kõik olid näljased, ma olin vaene. Hiljem tulid veel mõned. Käisime kitarre vaatamas, leidsime 37 ja 50 dollarisi, aga need pole õppijale head, mingiks muuks otstarbeks. Ma saan õnneks Pavelilt kitarri.
Tulin jalutades koju, sõin ja magasin oma poolikuks jäänud und edasi. Pidime õhtul Paúli (jah ta nimi kirjutatakse hoopis sellise u-ga..milline häbi, kirjutasin kogu aeg oma jumala nime valesti), Darwini ja mõne sõbraga Bañosesse minema, seal oli ulme pidu. Aga ei läinud, nagu ikka muutuvad plaanid iga minut. Tegelikult Darwin oli lihtsalt veidi tujust ära. Käisime söömas loomulikult, et ikka rohkem pakseneda. Korraks käisime kellegi 15-aastasel sünnipäeval. Julm kleit oli sünnipäeva lapsel! Nagu pulm oleks olnud, jõhker. Ei tahtnud seal kaua olla, imelik seltskond oli. Läksime Darwini juurde, vaatasime kaks filmi ja elu ilus.

Viernes, 12 de diciembre

Ma ei suuda, kui jobu on kooli bussijuht.! Aga las ta jääb selleks korraks. Ajaloo tunnid toimusid väljas. Õps kontrollis koolivorme, raputas pead kui nägi et mul pole valgeid sokke. No keda huvitab, mis värvi sokid mul on :D Rääkisime klassi rõõmudest ja muredest, aasta lõpus toimuvast reisist. Ja järgmine reede läheme kooliga tripile, ühte vulkaani vaatama mille sees on väike järveke..ma nime ei mäleta, teine kord ehk:D Aa ja siis niimuuseas hakkab õpetaja kõva häälega rääkima – nägin eelmine neljapäev Anut kesklinnas poisiga jalutamas, kooli ei tulnud ja..ise muudkui irvitas..lisas – estaban bien bonitas. Ja no sealt tuli veel piiikkk arutus Anu ja poiste üle kogu klassi poolt. Pärast tuli õpetaja mu juurde, ütles et olen ikka kuti leidnud ja uuris kas olen armunud. Vastust kuuldes ütles – ah need euroopa naised siis ikka ainult mängivad jah:D Täna toimus koolid draama. Meie klassijuhataja eksole..räägib meiega kui sõpradega ja teeb alatasa suht nilbeid nalju..teeb meie kulul nalja, räägib sadomasost(on vist midagi sellist) ja on selline ropu suuvärgiga õps meil. See sama nõiaella meie klassist, keda me Vicky ja Pauliga kogu südamest vihkame..talle jäi see ette ja rääkis kõigest oma isale. Tema isale see ei meeldinud, helistas direktorile ja nõudis et see õpetaja vallandataks. Direktor vist suht eiras teda ja nüüd mees lubas asja kohtusse anda. Issand kui jobu see nõiaella ikka on. Kas tal tõesti ajuraasugi peas ei ole? On jah nilbe õps ja vahel veidi ebameeldiv, aga ta teeb alati meie jaoks kõik mis vaja ja kaitseb oma klassi hästi. Nüüd on vaene Paolakene(see nõiaella) üksinda, mitte keegi ei astu tema kaitseks välja (seda enam, et enamvähem kõik teavad Vicky asjade varastamisest ja kahtlustavad teda). Veel enam, et ta pole sugugi mitte hea õpilane ja tal on VÄGA halvad sõbrad..võib ta vabalt ise koolist välja lennata. Ma olen nüüd õel, aga see oleks suht tore! Isegi psühholoogia õpetaja, keda enamus koolis vihkavad, ütles meeldiva lause – este chica es una pu-pu-pu(ta)-pruja:D
Käisin postkontoris, saatsin mõned jõulukaardid teele ja maksin jälle kole palju raha. :/ Aaa..mina siin torisesin, et pidin kuskil 8dollarit paki kätte saamiseks maksma. Hmmm..Anna pidi 55 dollarit maksma!!!! See süsteem on ikka täitsa rikkis siin omadega. Ma nüüd kardan emme saadetud jõulupakki:D Pärast sain Paūliga kokku, rääkisime piiiikalt ja laialt igasugu asjadest. Oh ma tahaks ta endaga kaasa võtta kui tagasi tulen. Läksime Vicky juurde, ta oli omadega nii nässus ja kurb. Kuna tal perega probleeme, vanemad lihtsalt nii lollid. Ja juudas ta perel on mingi pood ja siis ta PEAB seal töötama nädalavahetustel ja vahel pärast kooli. Ta ei tulnud siia tööle, ta ei tohikski siin töödata! Väga haige. Igatahes Paūl tegi meid ilusaks – meikis :D (ma ikka võtaks ta hea meelega kaasa!) ja läksime kooli, toimus meie klassi vanemate ja laste koosolek. Klassijuhataja oli hommikul juhtunu pärast veidi rivist väljas, kutsus meid endaga poodi kaasa ja tegi seal tosina suitsu ära. Üleüldse mulle tundus, et ta oli veits joogine ka. See koosolek oli 2 tundi pikk ja elu igav, seda enam et ma ei saanud eriti miskit aru kuna see onu pudistas nii kiiresti ja rääkis täiesti erinevad teemad üksteise otsa. Siis läksime Pauli ja Vickyga kuskile baari Pauli sõbra kontserdile. Pidime üheteistkümneni ootama, et siis teiste klassikaaslastega pidusse minna, aga meil oli nii igav ja ma helistasin Darwinile. Ta tuli võttis meid peale ja läksime Ficoale peole. Eriti kaua seal ei olnud, Vicky pidi koju minema. Pauli viisime kesklinna tagasi, korra käisime korteris ja tulin ka koju ära. Toa uks oli lukus, helistasin Pavelile, papile, Marenale mitu korda..keegi ei vastanud. Lõpuks Marena vastas, ütlesi et ta ukse lahti teeks, aga ta ainult pomises – helista papile ja pani kõne kinni :D Tiristasin siis kella, papi tuli tegi ukse lahti ja oli üllatunud - oi Anu sa polnudki kodus. Oli veits häiritud sellest, aga ma ütesin et saatsin talle ju sõnumi..siis ta naeratas ja oli jälle tore. Pole minu süü kui ta telefoni välja lülitab..ise kogu aeg seletab, et kui kuskile lähed, siis ikka saada sõnum kus oled.

Jueves, 11 de diciembre

Täna oli meid – varas – koolis ainult – vas. Sest Ruthie oli haige ja Anna läks postkontorisse pakile järele. Selline puudlik tunne oli. Vaatasime kahte filmi – High School Musical 3 mida mina ei vaadanud kuna olin juba näinud. Ja 21 blackjack, mis jäi poolikuks, aga on väga hea film!! Miskipärast on klassivend Roberto mulle armastust avaldama hakanud..üsna ilge!
Kodus kitkusin hoolikalt kulme, kõiksugu väiksed karvakesed kitkusin halastamatult välja. Kirjutasin postkaarte ja nautisin päikest. Täna oli El Altarile imeilus vaade :) Nikol käis mind piinamas. Tääiiitsa õuuuuudne millised ta hambad on. Liigselt palju magusat, niiii katkised ja koledad, rõve. Nüüd mõtlen, et mammil vist on proteesid, sest vaevalt et sellises eas nii terved ja ilusad hambad saavad olla. Kodus käib ikka ilge sagin advokaatide teemal, kuulsin midagi 30 000 dollarist :O:S aga ei uuri palju – mida vähem sa tead, seda vabam on su hing – näed emme, midagi on mulle sinu targast jutust ikka külge ka jäänud :) Oh Santa cielo, kui hea on minu emme! Kui hea ja tore, alati kahe jalaga maa peal, leiab kõigele loogilise seletuse ja räägib asju nii nagu nad on, mitte ei pane poolt juttu oma inspiratsiooni juurde. Kui vahel tundubki julm ja vastumeelde ta jutt, siis siiski ju puha tõsi. Aga tõde ongi ju valus kuulata :P Alati aitab oma väikest linnupojat/väikest sitahäda, kes alatasa oma asjadega ei jõua ja ei saa..aga ma nüüd olen veits suurem ja targem ja osavam! Emme kuule, ma püstitaks sulle kohe ausamba!

Miercoles, 10 de diciembre

Rääkisime muusika õpetajaga, järgmise nädala esmaspäevast hakkavad meil kitarri tunnid :) Teeme vaikselt Ruthie, Sylvie, Anna ja Vickyga plaane jõulude paiku puhvist terve suur šokolaadi tort ära osta ja siis mõnusalt mõnda jõulu filmi vaadata. Just mõtlesin kuidas saaks meie seltskonda lühidalt nimetada, esitähtedest tuleb kokku – V A R A S :D
Magasin taas oma lõputut und kaks tundi. Käisin Paulilt realidad nacional vihikut toomas, sain kesklinnas Darwiniga kokku. Tagasi tulime ta ema ja õdedega, kes mind läbi ja lõhki küsimustega pommitasid. Uurisid mu telefonist pilte ja siis ta ema ütles, et pikkade juustega olid ilusam, ei no aitüma :D Darwini juures üritasin Pauli teksi ümber kopeerima hakata, aga ta ema ikka piinas mind. Lõpuks ütles – tule teinekordi, tahaks veel kuulda kuidas sa räägid, see nii armas:D ja lubas mind ükskord Puyosse viia. Ta vanema õe pooleteist aastane tütar tahab mulle kogu aeg tervitus põsemopsu teha:D aga muidu kardab mind veidi ja alati kui mind näeb, siis näitab näpuga ukse suunas ja ütleb midagi, mis kõlab täpselt nagu EMME :D
Mammi rääkis, et iga aasta on neil õues ilus suur pöörlev kuusk olnud, mida kõik imetleva tulid..aga see aasta ei midagi, sest kõik on Jose pärast kurvad ja ei taha midagi teha. Siis ta rääkis veel, et kui Jose koju saab, siis teeme suuuuure fiesta kus tähistame Jose, Nikoli ja minu sünnat ning Jose koju saamist.

Martes, 9 de diciembre

Kaks esimest tundi ja kogu moos. Kaks järgmist veetsime traditsiooniliselt puhvi kõrval, aitasime inglise keele õpetajal ja Paulil hispaania keelset teksti inglise keelde tõlkida. Njamh, inglise keele õpetajat aitasime... Ja ülejäänud neli tundi sai muusika klassis veedetud. Õppisine bastonera pulgakesega trikke tegema, täitsa asja saaks minust:D Anna andis mulle täna sünnipäeva kingi. Niiiiiiiii armas!!!! Tegi mulle albumi minu piltidega ja kirjutas iga pildi juurde midagi. Albumi lõpus ümbrikus oli kiri – „...if I as a wannabe photographer, with amateur skills and only a semi-professional camera can take such a lovely pictures of you, I wanna see what a real thing will create.“ Sellele imearmsale albumile lisaks kingib ta mulle photoshootingu tõelise fotograafi juures. „I have never had a big sister, you have never had a little sister. Thank you fate for making us both choose Ecuador and thank you yfu for putting us in the same city.“ Kui lähedaseks võib saada kolme kuuga :) Lõpuks magasime kõik viiekesi toolide peal kuni koristaja meid üles ajas.
Käisin Darwiniga Mallis ja kesklinnas. Vanaema Charo nägi meid kesklinnas, oli suht kurja näoga :D mis see tema peput nokib, kellega mina väljas käin..hull inimene. Õhtul rääkisime mammiga. Ta rääkis mulle Cristinast igasugu koledaid jutte. Ütles, et kui Jose koju saab, siis ta räägib temaga et nad mujale elama läheksid. Et otsivad papiga maja neile Ambatosse. Tädi Lidal pole kunagi meest olnud, seega pole ka lapsi. Ta ütleb, et armastab mammi lapsi nagu enda omasid. Onu Miltonil oli väga kuri naine, nad lahutasid. Ma ei mäleta kas olen juba kirjutanud, et mammil on 11 õde-venda..ta isal oli viis naist, nad kõik olid pahad ja petsid teda. Mammi ei tahtnud papiga abielluda, sest ta armastas hoopis teist meest siis. Aga kuna teine mees elas Bañoses ja tema Ambatosse kolis, siis ei saanud midagi nende vahel toimuda – kas pole mitte rumal? Oleks ju võinud kumbki kummagi juurde kolida. Papil oli väiksena trauma kuna ta kasuisa ei lubanud tal süüa. Eem..kui nüüd mõtlema hakata, siis on kõigil meeste-naistega probleeme olnud ja lahutanud ja uuesti abiellunud ja lahutanud ja.... Andrea on praegu ainuke õnnelik. JA ma üldse ei imesta, miks Marena meest ei taha(nagu päris meest ikka). Nagu Darwin mulle kunagi ütles, siin on enamustel mitu naist ja mitu meest..see ei üllata enam kedagi. Mammi kordas neid sõnu ja uuris kuidas Eestis nende asjadega lood on. Mammi on küll vana ja unustab jube palju ja küsib muudkui uuesti ja kordab oma juttu..aga ta jutul on iva sees ja ta on hea inimene. Papist ma väga ei tea..sest ma kardan teda :D ma ei tea miks, aga tundub et mul on üldiselt papide ees kartus. Ta võib nii lahke ja hea olla..ja teisel hetkel nii kuri ja paha. Ja vahel ta pooleldi röögib koledasti. Mammi ütles et see on selle trauma pärast. Minu peale ta röökinud loomulikult ei ole! Vahel veidi eirab mind, teinekord tuleb ja kallistab ja on nagu papi. Eks see nii ongi. Anna papi on üldse imelik, ta veel vanem kui minu oma..67 teine. Käib ringi suunurgad allapoole, pomiseb omaette midagi ja enamust ajast vaatab Annat kui sissetungijat. Anna ema on kuskil 36 aastane(armastus ei küsi vanust:D)..selline elumutt, ma ei tea mida ta küll selles tuimas tükis leiab. Aga eks seal midagi head peab leiduma.

Lunes, 8 de diciembre

PALJU ÕNNE ISS! :)
Ma olen oma blogi kohutavalt hooletusse jätnud. Nüüd ei mäleta enam, mis toimunud on. Ragistan ajusid, nii palju kui need seda võimaldavad. Koolis oli ikka jummala igav, pooleldi magasin tundides. Kaks viimast tundi jäid miskipärast ära, läksime Anna, Ruthie, Vicky ja Sylviega muusika õpetajaga rääkima, et kas saaks ehk kitarri õppida. Ta oli nii õnnelik, ütles et tal üks sõber annab tunde, et räägib temaga. Muusika õps on suht noor mees ja hästi tore, ütles et võime iga kell muusika klassi tulla kui midagi teha ei ole. Ruthie oskab klaverit suht hästi mängida, ta siis mängis ja laulsime kõik koos. Selle peale ütles õps, et tahab meiega plaati teha. Ega jah, me laulame ju tõesti „nii hästi“ ..hale naer:D Vickylt varastati neljapäeval koolis keka dressikas, hõbedast käevõru millel on kullast tema nimetähed ja kaks smaragti..ja ma ei mäleta mis veel ära. Kaks võimalikku varast on, üks meie klassist. Oiiii kus me neid eitesid vihkame, silmadega hävitame!
Mul on laupäeva õhtust saadik kõht imelikult valutanud, ei suutnud kogu lõunasööki sisse pressida, mille peale teenija tädi mind üllatunult vaatas ja küsis – Anu, estas a régimen? – Anu, kas oled dieedil :D Pavelil ka mingi kala kõhus, sõime miskit halba vist. Ma üritasin lugeda, aga jäin magama ja magasin viis tundi. Oli see vast uni :D täiesti kasutult laisk olin.

Domingo, 7 de diciembre

PALJU ÕNNE MULLE!
Ärkasin kümne paiku, natuke sünnipäeva tunne oli. Kuulatasin, majas valitses vaikus...ja teadsin, et nad on mu sünnipäeva ära unustanud. Mida ma ju oletasingi. Sain mõned armsad sõnumid ja toredad kõned :) Vaatasin telkut, oli tahtmine mitte midagi teha. Kelle eest ma ikka varjan, olin siga kurb. 19 tuli ja peaaegu keegi ei teadnud, ei teinud välja. Teadsin, et teisel pool maakera Edela majas süüakse minu auks kooki, mis tegi rõõmsaks ja samas muutis jube kurvaks..ikka sellepärast, et oleks tahtnud koos nendega olla. Mingi aeg tulid mammi ja Pavel koju, seda vähem oli mul tahtmine alla minna. Darwin helistas et välja läheksin, läksin..tõi mulle suure lille buketi. Oii see oli nii suur ja ilus :) mammi vaatas üllatunult ja küsis vaikselt – Darwin? Pavel vaatas ka veidralt..aga ikka pirnike neil peas põlema ei hakanud. Leppisin siis sellega, mis teha. Riis maitses täna eriti vastikult ja kuivalt. Korraks käisin cabinas, tore oli näha et orksis tosin õnnitlusi oli – tänu orksi sünnipäeva meeldetuletusele muidugi. Siiraid ja tõelisi oli ka ikka omajagu:) Siis helistas Vicky, et nad on Pauliga mu maja ees. Läksin siis kiiruga koju, nad olid mulle koogi teinud ja kinkisid kaks ilusat salli :’) Ma lootsin, et kedagi kodus ei oleks..aga miskipärast pidid nad kõik just nüüd seal olema ja koosoleku taolist värki tegema. Läksime üles minu tuppa. Ma läksin alla kohvi tegema ja kui üles hakkasime minema, siis mammi küsis – Anu, kas su sünnipäev on homme või täna? Et neile mitte paha tunnet valmistada, oleksin ju võinud öelda et homme..aga ma olin liiga pahane ja ütlesin täna. Nad olid nii kurvad, arvasid et homme. Darwin arvas ju et laupäeval, reedel ütles rõõmsalt – sul ju homme sünnipäev..eem ei Darwin, pühapäeval:D Eric ka arvas, et esmaspäeval..ja oli samuti kurb kui kuulis, et pühapäeval. Võiks öelda – MEHED – aga mu peres on siiski ka naisi. Läksime üles terrassile koogi, eesti kohvi(algul mõtlesin küll, et ei jaga kellegagi oma head kohvi, aga peab ju ikka hääd Eesti kraami teistele ka mekida andma..:D) ja eesti kommidega. Paul ja Vicky kiitsid kohvi – Nescafe kaks ühes/kolm ühes. Ma ju räägin, et see on jumalikult hea, PALUN SAATKE 50 PAKIKEST mulle (armas nägu). Ma lihtsalt tahaksin öelda, KUI hea on omada sellist toredat sõpra/jumalat nagu Paūl ja suure südamega sõbrannat nagu Vicky :) Anna on ka imetore ja täpselt samasuguse sooja ja suure südamega nagu Vicky, aga tema pidi perega reisule minema. Seal me siis olime, jõime kohvi, sõime kooki ja kommi, rääkisime, naersime ja ma olin peaaegu õnnelik. Muidugi naersid nad mu kleepekaid täis koleda akna välja..ja hiljem toas avastasid teise katkise akna ja naersid jälle. Ei saaks ka mainimata jätta seda imekaunist ilma kuplita üksikut pirnikest mis mu laelt nukralt vastu vaatab :D Ma ise olen juba ära harjunud ja ei oska nii palju tähelepanu neile pöörata. Hiljem õhtul sain natukeseks Darwiniga kokku. Sain talt roosa pehme karu või hamstri taolise laulva lelu. Koledat laulu laulab :D Käisime söömas ja jalutasime.
Kindlasti jääb see sünnipäev mulle meelde. Jääb meelde kui kõige kurvem. Olin küll veidiks õnnelik, aga midagi suurt jäi siiski puudu. Ega 19 polegi ilus number..järgmine aasta tuleb üks pirakas number ja peab tulema ka pirakas sünnipäev – kahe aasta eest! :P

Sabado, 6 de diciembre

Ärkasin poole seitsmest, sooja vett järjekordselt ei olnud, mul olid närvid krussis. Ootasin veidi aega, soe vesi tuli, aga elekter kadus ära. Pesin end hämaras küünlavalguses ja elukiirusel, kartuses et soe vesi ära kaob. Kuna mul oma toas enam peeglit ei ole..rumala kassi pärast..siis läksin Paveli tuppa end meikima. Arvata on, et mul läks kolm korda vale möks vale koha peale, sest Pavel niimuuseas näpud mulle kaenla alla toppis või mu varbad küljest ära tirida tahtis. Lõpuks sain end ikka ilusaks ja elekter tuli ka tagasi ning sain pool imelikuks kuivanud juuksed korda teha. Eile õhtul Marena ehmatas Anna ära, et ta peab täpselt 7.45 siin olema või muidu me läheme minema. Anna oli minuti pealt kohal..AGA Marena polnud teps mitte omadega valmis. Ei mina tea, mida ta nii palju unistas et end ära unustas. Me siis tegime koogi peale panemise kreemi valmis, sõime ja 45minutile hilinemisega sai ka Marena omadega lõpuks valmis. Kahe ja poole tunnine bussisõit möödus magades kiiresti. See yfu kogunemine toimus ühes hotellis, päris kena oli teine. Hotelli jõudsime esimestena, läksime Annaga wc’sse kooki kaunistama..kreemi plätserdasime peale ja puuvilju lõikusime. Osad inimesed, kes wc’sse tulid, olid üsna jahmunud ja vaatasid meid kurjakuulutavate nägudega, aga ma täitsa mõistan neid. Kogu kraanikausi ümbrus oli banaani ja nektariini plöga täis ja üks kook lagunes peaaegu ära, nii et puru oli IGAL pool. Väga haiged, wc ikka sellist asja ei teeks ju:D Inimesed hakkasid kogunema, tore oli teisi näha:) ma ikka ootasin teisi Eesti tüdrukuid ka, aga keskit ei tulnud. Mis siis ikka, saingi üksinda kogu suure aplausi osaliseks kui meid riikide kaupa välja kutsuti:D Marena meha tuli ka. Mulle väga vastumeelne, vastiku olekuga vanamees, silmad olid nii punased, võiks arvata, et ta on kuu aega jutti joonud! Kogusime end veidi Ambato omadega ja läksime Sandyle ja Ximenale kurba uudist teatama – meie toredat showd ei toimu, TEIE pärast! Kui kurb, et nad sellega arvestanud olid..kui kurb..:D Sõime ecuadorile omaseid toite, lõpuks olin justkui neljandat kuud rase. Igaüks pidi oma magustoidust midagi rääkima. Me Annaga ka rääkisime, kui imeliselt maitsev kook see on:D kui ütlesime, et Eestis ja Soomes süüakse palju Ecuadori banaane, siis saadeti meie riikidesse tosin tervitusi ja suur aplaus. Issver kuidas see Marena vanamees mind närvi ajas!!! Õnneks läksid nad üsna ruttu minema. Appi kui kurja näoga Lorena meid seal vahtis, ei julgenud ja ega ei tahtnudki teda tervitama minna..sjuke nõid ikka:D Tehti mänge, pidime Ecuadori ja Yfu kohta asju ära arvama. Laulsime ja Latacunga omad tegid üsna toreda show. Sain mõned fännid jälle(panite tähele ma kirjutasin -jälle- nii võib ikka egoks kätte ära minna) kellegi õed tulid küsima kas me sinuga pilti võime teha :D jummel kui naljakas see on..tavaliselt ikka teevad kõik kas niimuuseas salaja või lihtsalt küsivad kas ma sinust pilti võin teha :D tirisn Anna kaasa ja poseerisime veits. Msni ja numbrit sai ka päris mitmetele kirjutatud. Kuskil nelja paiku lõppes ära. Läksime siis Anna, Sandra, Daniela, David, Aaron, Matti, Isabela, Marek ja kaks tsikki kelle nime ma ei mäleta, vihmaga varjualust otsima. Täitsa hull padukas oli, ma hoidsin koogi kandikut pea kohal. Läksime kuskile kohvikusse, ühe vahetusõpilase õde oli hotellist kaks šhampust pätsanud:D mmm..olime seal nunnusti ja tähistasime mu sünnipäeva :) Davidil(vabatahtlik) on nii suur süda, et ta suudab kõiki armastada..hull värk kuidas ta kõiga flirdib..ma olen tubli, piirdusin põsemusiga:D Veel läksime kuskile klubi moodi kohta, mulle seal väga ei meeldinud. Räige suitsukas käis üle pea ja ilased pilgud jälgisid igast nurgast. Seitsme paiku sain Ericu ja ta nõbuga kokku, rääkisime veidikene aega juttu, siis ta viis meid bussijaama. Räige liiklus oli Quitos, nii et jäime poole kaheksasest bussist maha. Aga õnneks liiguvad need Ambato ja Quito vahet iga poole tunni tagant. Me Annaga magasime terve bussisõidu järjekorselt, mu varbad külmusid pool porgandiks. Aa David nii tahtis bussis minuga istuda, küll on tore et ei istunud..sest kui ma korraks silma lahti tegin, siis käis kõrval istmetel Dani ja Davidi vahel kohutav keeleralli:D Üks tähelepanek – Quito mehed ei ole nii kiimas kui Ambato omad! Quitos nad saadavad küll sind üsna õgiva pilguga, aga ei vilista ja ei tee teisi naeruväärseid asju nagu siin Ambatos.

Viernes, 5 de diciembre

Äratused tirisesid pool kaheksa, meie ärkasime pool üheksa. Kasisime end veits inimeste kombel ja sõime hommikust. Kas ma ikka olen maininud kui ilus Anna kodu on ? Niiiiiiiiii ilus!!! Ja neil on hea hommikusöök. Siis läksime poodi normaalset valget suhkrut ostma, sest nende kodus on imelikkude tükkidega pruun suhkur..pidavat kõikse parem ilma igasugust sitta sisaldamata olema. Aga koogi sisse igaks juhuks ei usaldanud seda panna. Tegime banaani kooki. Oh pagan, siinseid ahjusid peab küll kiruma. Kui muidu saaks kook kuskil poole tunniga valmis, siis siin peab see vähemalt tunni ahjus olema. Olime küpsetamishoos ja tuli Lorrilt järjekordne sõnum – te ei tohi Quitosse minna, see on Quito korraldus(või peaks ütlema käsk?). Jälle olime nõutud..mis moodi ta nüüd selle teada sai, et me päeval tahame minna? Helistasime jälle kõik üksteisele. Ruthie ema on Lorena hea sõbranna, ta oli Lorena juurde läinud ja nii muuseas rääkinud – ah Ruthie küpsetab kodus ja siis nad lähevad Quitosse. No on jubu! Ega väga pahandustesse ka sattuda ei taha, et siis ei läinudki. Kolmest(kella ajad on väga tähtsad) saime Jani juures kokku. Otsustasime, et ei tee homme showd..ei saagi teha, sest Sandral on selles suur osa ja ta ei tea mitte midagi veel. Ja tegelikult enam mingit isu ka seda teha ei olnud! Oh kui õnnelik oli Sandy(yfust) kui ütlesime, et meil on midagi suurt ja huvitavat kavas teha..ja OI KUI KAHJU, et nad kõik nüüd sellest imelisest showst ilma jäävad(kahjurõõm pakub ka mulle mõnu). Need pikad õhtud, suur töö ja palju raha läheb niisama raisku. Heakene küll, tegelikult olid need õhtud koos lõbusad ja lähendasid meid :)
Õhtul toimus kodus vanade naiste kokkutulek :D ma läksin Darwini, Edi, Creis’i, veel mõne tsiki ja kutiga välja. Käisime kuskil klubis, ei olnud just kõige huvitavam. Käisime söömas ja saime hiljem Anna, Mareki, Jani, Anita ja ta vennaga kokku. Midagi märkimisväärset ei toimunud. Aah Darwini täisnimi on – Darwin Guido Franko Martinez. Ma seda Guidot enne ei teadnud, aga nägin ta ülikooli seda lõpu värkat(lõputunnistus või kuidas seda öelda)..ooh kuidas ta seda nime vihkab. Hääldatakse seda siin – Hido. On jah veidi imelik teine :D nüüd mul ka midagi, millega ta närvid pingule tõmmata.

Jueves, 4 de diciembre

Täna oli imeline päev! Kooli ei läinud, läksin hoopis kaua oodatud emme pakile järgi. Üheksast sain Darwiniga kokku ja läksime postkontorisse. Seal oli väike järjekord, tuli siis lõpuks minu kord, andsin oma paberi mingile onule. Siis Darwin seletas, et anna oma pass või censo, passinumbrit on vaja. Oiii kurja..ma unustasin, et neid vaja on. Helistasin siis Marenale, et ta mu passi üles otsiks ja mulle numbri ütleks..aga siis sain aru, et mul on vaja koopiad teha sellest :D ehk siis kasutu. Darwin natuke imestas, et kuidas ma küll nii...nii Anu olen:D ta oma arust ütles mulle, et pean need kaasa võtma, aga mul vist läks kõrvast mööda. Pidime mu kleidile järgi minema. Ma eile seletasin talle, et see on mägedes Pichinchas. Jummel sellist kohta polegi siin. Pichincha on Quitos :D ta arvas, et sai aru mis kohta ma mõtlen, aga helistasime igaks juhuks Paulile, et ta seletaks kus see täpselt on. Darwin ikka imestas ja imestas – Anu...oioi Anu..ANU DE ESTONIA ja ilge naer. Koht oli hoopis Pincho ja see teises linna otsas. Aga kuidas moodi mina peaks teadma, mäed on ju iga külje peal..orientatsiooni võime null. Seisime siis tänaval ja mõtlesime. Järsku tulid neli politseid mu juurde ja küsisid dokumenti. Ma olin väga ehmunud..ikkagi neli politseid korraga ja üks mina! Vaatasin siis rahakotti, et kas leidub mõni dokument..censo ja yfu student id olid. Kolm politseid uurisid mu dokumente ja üks tegi ohtralt pilte, ei tea milleks neid küll vaja on? Igatahes ma olin väga ehmunud. Kui nad ära läksid, siis Darwin lihtsalt irnus mulle näkku ja küsis – et sul on censo kaasas jah ? Tsiisus kui uim ma ikka võin olla, miks ma postkontoris oma rahakotti ei vaadanud. Ma tõesti arvasin, et midagi pole kaasas. Olin oma totakuse tõttu nii kurb, Darwini asemel oleks mul juba ammu kopp ees olnud, aga ta naeris mu üle ja samas lohutas :D Läksime bussiga Pinchosse, tõime kleidi ära ja jalutasime tagasi kesklinna. Käisime söömas, porgandimahla jõin..täitsa ainult porgandimahl oli ja hästi hea. Lõpuks tagasi postkontorisse. Pidin mingist pabrist ja censost kaks koopiat tegema. Ühe paberi andsin ühte lauda ja pidin 1 dollari maksma. Siis teise ruumi, seal üritati mu nime hääldada, rebiti pakk lahti, kommi ja sokolaadi nähes läksid onu silmad suureks. Teine onu arvutas midagi ja ütles – 8 dollarit. :O Ärge enam mulle kommi ja šoksi saatke eksole :D või no saata võite, aga mitte väga palju korraga. Kolmest saime kõik Ruthie juures kokku. Või no tegelikult jäid kõik kuskil tund aega hiljaks, aga seda ei oskagi enam nii väga tähele panna. Rääkisime ja plaanisime ja olime rõõmsad. Kuni järsku tuli kuri tädi Lorrilt sõnum, et meil ei ole Quitosse minemiseks luba. Olime kõik nõutud, helistasime sajad kohad läbi. Lorr oli Quito yfusse helistanud ja käskinud neil uurida, et kas Sandra ja Matti pered on meid endi juurde kutsunud. Läksime kõik Lorri kontorisse. Ootasime tükk aega enne kui te meid vastu võtta suvatses. Oh ja kus siis tuli moraali ja muud mõttetut loba. Tema ütleb nüüd, et meie oleme Sandra tema perega tülli ajanud. Kuna Sandra vanemad ei olnud sellest midagi kuulnud ja nad ei ole mitte mingil juhul nõus meid enda juurde võtma. Anna helistas siis Sandrale ja tema rääkis hoopis teist juttu – ta vanemad SOOVIKSID meid endi juurde võtta, aga neile tulevad sugulased samal päeval külla ja siis pole ruumi kõigi jaoks. Igatahes Sandra rääkis Quito vabatahtlikutega ja leidis meile kõigile kohad. Tahtis siis telefonis Lorriga rääkida, aga Lorr lausa möirgas et ta ei taha mitte kellegagi rääkida ja me ei või Quitosse minna. Lorr helistas Ximenale(Quito tugiisik) ja see ka möirgas telefonis. Me vaidlesime ikka tükk aega..aga loomulikult leidis Lorr uue põhjuse – enne teise linna ööbima minemist peab sellest vähemalt kaks päeva ette teatama, aga nüüd on teil ainult üks päev. Ta lausa tunneb mõnu meie rõõmu rikkumisest. What a bitch!! Me siis mõtlesime, et me ei riku mitte mingit reeglit kui läheme Quitosse, aga tuleme õhtul tagasi..okei koolist puuduksime, sest hommikul on vaja asjad valmis küpsetada. Aga koolis ei tehta nii kui nii MITTE midagi! Läksime uuesti Ruthie juurde, harjutasime mõned korrad ja kirusime ja kirusime. Tulin koju, rääkisin Marenale ja mamile milline nõid Lorena on. Siis kirjusime kõik koos teda tükk aega taga. Mammi ütles, et me oleme lollid, et üldse talle oma minekust rääkisime :D Oh kui tore on teada, et mu pere ka teda vihkab! Ööseks läksin Anna juurde. Anna juures kirusime tema emaga ka Lorri taga :D sõime ja rääkisime Annaga mitu tundi. Oh ma tahaksin ka Anna kodus elada. Me oleme teineteisele nagu õed ja kui koos ka elaks..oh ja milline nasty fantaasia meil on :D Enne magama minekut vaatasime filmi – PS I Love You :)

Miercoles, 3 de diciembre

Mida ei mäleta seda pole olnud. Kooli kohalt jällegi must auk, seega ebahuvitav. :D:D:Dmulle meenus just üks sõna – deeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeem – mõned teist kindlasti teavad, kes nii ütleb :D Keskised töömehed panid kodus teise korruse vannituppa mingeid asju ja teised keskised parandasid vee süsteemi. Mul oli ju Pavelist pilti vaja. Hakkasin teda siis kodus kaameraga taga ajama. Ta üldse ei tahtnud, et ma tast pilti teeks. Ma lõpuks siis ütlesin, et ise ta muudkui seletab, et ma pean talle Eestist 10 ilusat naist tooma..no et nüüd naised tahavad teda näha :D muidu et üks 17 aastane tsikk ajab teda taga siin, kerge 20 aastat vanusevahet..aga armastus ei küsi ju vanust :D (ma piirduks 10 aastaga siiski XD) Igatahes sain mõned pildid, pärast ajas ta mind karistuseks meeste lõhnaõliga maja peal taga. Haisesin nagu tõhk..seda odekolonni oli mul rohkem peal kui Kaiu koolis Märjamaa endale peale panna armastas. Hiljem laisklesin ja kirjutasin oma mõtteid. Käisin Cabinas, aga mu nunnu jälle streigib ja ei taha seal netti minna. Kuskil levis kuuldus et movestaril täna tasuta helistamine. No küll ma siis helistasin ja Pavel muudkui piinas mind kõrval. Ma pidin peaaegu Pauli kõrva katki karjuma kui Pavel mu kingad endale jalga pani..ja need TÕESTI läksid talle jalga!!!! :O Igatahes helistasin usinasti ja siis avastasin, et oi näe saldot pole enam. Kurjam, ainult teatud aja oli tasuta :D Viie paiku saime Ruthie, Mareki ja Annaga kokku, et Lorenaga Quitosse minekust rääkima minna. Lorena pudistas jobu jutu ette, irvas oma vastikult kahjurõõmsat naeru ja oli tige NAGU ALATI! Aga ega me juhmad ei ole, ladusime oma jutu ka ette. Minu arust üsna lollakas, et üks öö teises linnas ööbimiseks on vaja – kirjalikku luba host vanematelt ja päris vanematelt ning kirjalikku kutset perelt, kelle juures ööbid. Esimesed kaks on ju lihtne, kui sul norm pere on :D aga see viimane..me ju tegelikult mõtlesime hotelli minna(seda me loomulikult pahatädi Adeele-Lorenale ei ütelnud, sest me ei tohi hotellis ööbida..ehk on need nii ohtlikud(??) või on neil meie rahast nii kahju?!!). Mõned reeglid on ikka üle mõistuse lollakad! Nagu meil endil ajusid poleks millega mõelda, piisavalt vanust ja mõistust on meil kõigil, oskame ettevaatlikud olla. (näete nüüd kuidas mulle ei meeldi, kui keegi ütleb mida võib, mida mitte..reeglid mulle ei sobi, aga rikkuda pole neid mõtet). Olime nüüd probleemi ees – kust saada kirjalik kutse perelt, kelle juures ööbida? Ütlesime, et tüdrukud lähevad ööseks Sandra juurde ja poisid Matti juurde(kaks vahetusõpilast Quitos). Helistasime Sandrale, ta arvas et saab selle loa meile. Mul hakkab Lorena vastu vimm tekkima ja Annal ka. Teised vihkavad teda juba ammu:D Ta kohe on selline bitch, üldse ei sobi tugiisikuks. See inimene peaks just soovima, et meil oleks tore vahetusaasta, aga tema? Tema arust peaks me lihtsalt kogu aeg oma linnas(mis on ühtlasi Ecuadori kõige igavam linn), oma kodus istuma. Niisama maksime hingehinda, et siia tulla..mõte oli ju kõigil ühine – tundma õppida seda riiki(mille alla kuulub ka siseriiklik reisimine, et ikka muud loodust ka näha kui ainult koledaid tänavaid su koduümbruses), kultuuri, keelt. Lorr leiab alati põhjust, et su rõõmu rikkuda. Tore tädi...
Anna oli nii tige, et vajas maha rahunemiseks pannkooke :D läksime kohvikusse, kus meid võttis vastu üsna vana ja väga hästi inglise keelt kõnelev onuke. Naersime ja nutsime seal. Anna oli väga ära omadega, marssis maksmata uksest välja. Ma õnneks jäin veel sisse ja mõtlesin kas ta ikka maksis ka..juba tuligi see vana onuke küsima, ise pisarateni naerdes :D Annal hakkas ka pirnike peas põlema :D

Martes, 2 de diciembre

Täna tuli Ruthie meie kooli, võite ainult ette kujutada kui paljud poisid teda armastavad :D Nügisime puhvi kõrval kaks lauda kokku. Viisime Ruhtie puhvi söökidega kurssi ja hirmustasime ta igaks juhuks juba varakult ära – siin ta paksuks minemise eest ei pääse :D ..ja juba ta alustaski burksiga :D Klassivennad muudkui uurisid millega tegelen ja olid nii kurvad, et Annit ekraanilt ei leidnud :( :DPärast kooli pidime kolmest Pauli juures kokku saama. Olin täpne ja enda üle uhke, aga Vicky jäi hiljaks nagu alati :D Läksime kesklinna, saime Vicky õega kokku ja istusime ühes kohvikus. Paul vajas pool unisusest turgutamist, kugistas räigelt kanget expressot. Siis nad tahtsid nõia juurde minna ja ma ka mõtlesin, et täitsa huvitav ja polegi kunagi käinud. Paul teab teda..ja no pagan, see naine nägi küll välja nagu tõeline nõid! Ta tegi seda ennustamise värki kahte moodi – kaartide ja sigariga. Vicky läks esimesena, sai igasugu toredaid asju teada..mõne veits mitte toreda ka. Siis läks Vicky õde, tal ei olnud eriti midagi toredat. Ma kuulasin ja mõtlesin kas ikka tasub minna..aga kes ei riski see ei tea. Läksin, ei olnud väga tore. Mõned asjad siiski mis annavad mõtteainet..nüüd ma taipan kui õige on minu puhul see – alati kui kellegiga mingi jama on, siis ma isegi mitte ei mõtle vabandama minna, alati ootan et teine seda teeks. Ja jummel kuidas ma ei kannata kui keegi tuleb mulle rääkima, mida ma võin teha ja mida mitte. Vajan vabadust, palju vabadust! Mitte keegi ei käsuta mind, ei õpeta mulle kuidas elada, olen kangekaelne ja tean isegi. Kuid samas olen piisavalt arukas ja ettevaatlik, ei hõlju kõrgel pilvedes ja ei tee midagi lolli. Ega ma muidu oma emme tütar poleks :) Midagi veidrat – olen õppimises edukas, kohusetundlik, teen seda hästi..(kust otsast? mulle ei meeldi õppida)..isegi kui mulle see ei meeldi, siis teen seda siiski kohusetundlikult..kuid miski takistab mind keskendumisel. Keskine pidavat mind kaugel ootama, aga mina olen probleem. Hei Sina keegi, kes sa mind ootad, (arvatavasti siis mees soost isik) lihtsalt heatahtlik soovitus – otsi uus! Ma ei taha avada oma südant, oh kui õige:D Pärast viisime mu kleidi parandusse. Tagasi tulles mõtlesime, et kell veel vähe, läheks juuksurisse. Lehitsesin tükk aega soengu ajakirju, aga lõpuks enam ei viitsinud ja lasin juuksuril teha mis iganes heaks arvab. Soeng sai lühem kui eelmine kord ja kena :) juuksuris on ka lust käija kui värvida ei taha – 5$ lõikus. Poistel 2-3$. Tsiiisas kuidas me irnusime seal..Vicky muudkui tirib oma särgi üles ja vahib peeglist oma kõhtu – estoy gorda, full gorda! Ja ta teeb seda pidevalt, olenemata kohast ja inimestest :D No ta kõht on ikka päris pirakas ka. Siis jalutasime Ficoalt Pauli juurde, ta mami oli pizzat teinud...dieet võib ju veel ühe päeva oodata :D

Lunes, 1 de diciembre

Ikka ja jälle kaks esimest tundi igavlesime niisama, sest aja õps on me klassijuhataja..siis ta tegi oma lollakaid nalju ja ajas mõttetut juttu. Anahi, meie hispaania keele õps, on imelik. Alati sellel ajal kui meil tund peaks olema, teda oma kabinetis ei ole, aga muul ajal on kogu aeg seal. Tal ei saa iga päev niiii palju tööd ju ometi olla! Selles koolis lihtsalt ei saa nii palju tööd olla:D Me Annaga olime täna eriti näljased, läks burks ja kook..pärast väiksed süümekad. Vickyl on dieet, sest ta koolivormi seelik teeb talle juba haiget:D Ütles et ei saa hingata sellega korralikult, nii pingul on ja koju jõudes on kõht valus. Kirjanduse tunnis meil järjekordselt midagi teha ei olnud, olime Vickyga netis. Rääkisin Anniga skypes. Eneli ja Erik nii armsad :) Õps käis ka vahepeal kõrval piilumas, piinas mind küsimustega ja kiitis meie pere ilu :D Issand jumal kui armsalt Eneli ütles – ma ei saa aru, miks sa nüüd enam ei räägi minuga..niuniu :D:) ja KUI hea oli üle kolme kuu kuulda – TÄDI ANU :’) ma omaette nii naersin arvuti taga ja kogu klass vaatas imelikult..aa ma ju panin oma nina ekraani peal vastu Ennu nina, no siis nad mõtlesin küll, et ma olen ikka puhta jobu :D Klassivennad tulid uurima, et mis ma teen..avastasid ekraanilt minu teisiku :O ja armusid kõik loomulikult ära! Anni kas sa tunned seda armastuse jõudu teisel pool maakera ? Pärast kooli panin tunniks silma kinni ja kolmest saime kõikidega(kui ma ütlen kõikidega, siis kõikide vahetusõpilastega) Anna juures kokku. Juudama aadam küll, ostsin mingit jooki, see maitses nagu mingisugune medikament. Igatahes Anna juures vaatasime üle, mida show jaoks muretseda vaja. Hakkasime harjutama, aga enamus ajast lihtsalt irnusime..no nii naljakas lihtsalt. Anna tuleb karjudes sisse, ütleb paar ebamäärast sõna ja minestab. Mõne aja pärast ärkab üles, kägiseb taas mõned sõnad..and she faints AGAIN. Dani ka minestab..aga et nad päris põraki põrandale kukkuma ei peaks, siis Marek peab nad õigel ajal kinni püüdma. Aga Marek on uimane, unustas Dani kinni püüda..:D:D:D Appi kui naljakad aksendid kõigil on. Ruthiel on kõige kohutavam, aga inglist rääkivatel inimestel ongi raske teisi keeli õppida. Ta nagu pudistab kõik sõnad üksteise otsa ja ei häälda ilusti välja. Marekil, Anital ja Janil on see saksa keele ššhusistamine suuuur. Daniela räägib hästi, natuke susiseb. Meil Annaga pidavat väga väike aksent olema, aga meie sõnavara on kõige halvem.

Domingo, 30 de noviembre

Hommikul oli igav ja hakkasin koristama, mille pärast mind pärast kiideti JÄLLE :D Pärast lõunasööki läksime Josed vaatama. Vanglas rääkisin põhiliselt onu Miltoni ja mingi tädidaga peaaegu kaks tundi juttu. Ütlesid, et ma räägin hästi..aga ise naersid pidevalt ja ahhetasid kui erinevad Eesti ja Ecuador ikka on. Aa kui Josed vaatama minna, siis seal vanglas üks vaheruum...täiiiesti rõve kuidas seal haiseb. Hullumaja lihtsalt! Aga see valvekoer, oh ta nii meenutab mulle Donnat, kuigi on palju palju kurjem..aga tore ikkagi :) Pärast käisin Lissette juures. Esimest korda nägin Silviat süüa tegemas. Enne ta ju ei pidanud tegema kuna nad said siit toidu, aga pärast seda kui Silvia Lissette ja Arlettega kurjalt tülli läks, siis papi ei lubanud enam neile siit toitu anda. Lissette ja Arlette võiksid siin söömas käija, aga Silviale midagi. Aga ega siis lapsed oma mammiga halvasti käituda ei taha, seega ei käi siin söömas. Midagi me seal vaatasime ja toimetasime, aga ma enam ei mäleta. Hiljem loomulikult vaatasime mõned Sabrina osad.. Õhtul läksin Darwini juurde. Vaatasime mu läpakast pilte ja rääkisime niisama elust. Tundub, et temaga ei saa kunagi jutud otsa :P ausaltöeldes esimest korda elus tunnen, et mul on mees soost isikuga nii palju millest rääkida.

Sabado, 29 de noviembre

Midagi imelikku on juhtunud, ma ei suuda enam poole päevani magada. Aga ega kahju ka ei ole:D hommikul vaatasin telekast maailma. Pärast lõunasööki käisin korra Cabinas ja kahest saime Annaga kekslinnas kokku. Anna otsis jõulukinke, mina ajasin oma sõnumi asjad korda. Natuke nõmekas süsteem siin nendega. Saad valida kas tahad 50, 150, 380 või 5000 sõnumit. Kahe esimesega siin hakkama ei saa..uskuge või mitte, aga 380 jääb ka väheks. Viimane jällegi on ühe kuu jaoks liiga palju!! Võtsin siis 380 ja sain miskipärast 400 :D Leidsime Annaga toreda poe, kust sai 5 banaani 0,34centavo eest..palju nende eest eestis maksma peaks? Õuudne! Ostsime odavad jõuluküünlad(need elektrilised), et oma tubadesse natukegi jõulumeeleolu luua ja Anua nimelist shampooni:P külastasime filmipoodi, Anna ostis tõelise ecuadorlase kombel neli filmi!! Neid filmipoode leidub iga nurga pealt, üks film maksab 1,25$. Loomulikult piraadid, aga suht haige on see, et iga filmi alguses on see piraatimis hoiatus või miskit. Siis siirdusime Tiokajasse – odavate kingade ja riiete paradiisi. Annale leidsime kooli jaoks kingad ja mina sain lõpuks ometi sussid, pehmed, armsad ja odavad :) Seal kingaparadiisis sõime pannkooki. Algul oli jube vastik, aga siis avastasime keskelt juustu ja oleks kohe veel tahtnud:D Tegin endale ühe varajase sünnipäeva kingi ka, ostsin pleedi! Nii igatsesin midagi sooja, mida endale õhtul ümber tõmmata. See on Nii suur ja maksis ainult 6$. Siis läksime riiete poolele. No õuduste tipp. Kaks blondiini kõnnivad kitsal „tänaval“ mis mõlemalt poolt paksult riideid täis, müüjad karjuvad juba kümme meetrit ees pool – mida kaunitarid otsivad-jakki, pükse, pluusi, kleiti, saapaid...? Hakkavad oma riietega pool joostes meie poole tulema, neid meile sobitades ja ise pudistades oh kui kaunis, kui hurmav..no hallo tüübid ma ju õudsalt tahaks veel teie „putka“ ees peatuda ja riideid uurida. Me ei vastanud neile loomulikult midagi, isegi ei vaadanud nende ega nende riiete poolegi. Kõndisime vapralt edasi ja võis kuulda igasugu räigeid kommentaare. Tekkis tunne, et kas ma näen välja nagu kass?..tüübid üritasid meie tähelepanu ksskssitamisega äratada. Liiga hale lihtsalt! Annal viskas lõpuks närv üles ja karjus natuke lollakate müüjate peale :D:D Aga nüüd siis teame, et ilma mees soost isikuta sinna minna ei saa. Aeg lendab Annaga koos olles alati liiga kiiresti. Kohe kohe oligi õhtu ja läksime koju ära. Otsustasin kõik kolm Lissette antud High School Musicali osa läbi vaadata. Esimene juksis niii palju, et vaatamine venis kole pikale. Teine osa ei hakanud miskipärast tööle ja kolmanda ajal jäin magama. Kell neli ärkasin üles, olin omadega väga segamini ja ei saanud miskit aru, aga siis ronisin teki alla ära :)

Viernes, 28 de noviembre

Koolis toimusid kaks esimest ajaloo tundi, mis oleks võinud sama hästi kui toimumata jääda. Miskipärast kohendas õps mu lipsu ja sosistas vaikselt – eres muy bonita. 8) Kolmanda tunni lösutasime harjumuspäraselt puhvi kõrval. Mõtlesime, et nii ikka ei saa..järgmisest nädalast hakkame Anahi’id(hispaania keele õps) pommitama – tahame tunde!! Pärast kolmandat tundi läksime klassiga kesklinna. Kultuurimajas toimus noorte muusikute kontsert. Algus oli päris huvitav ja puha, aga liiga pikale venis, kohutav uni tuli peale. Justkui mõtteid lugedes istus õps mu kõrvale, nii et salaja silma kinni lasta ka ei saanud. Kaks tundi piinlesime seal, pärast läksime kogu klassiga Chocosse šokolaadiga ümbritsetud banaani sööma. Tore või nii eksole :D Koju jõudsin täna varem, kui tavaliselt. Sain täitsa sooja toitu :D tavaliselt on see pool jahtunud kui ma jõuan. Täna jõudis emme kiri kohale, olin õnnelik :) Nüüd ootan pakki! Üritasin midagi kirjutada, aga vajusin magama. Poole seitsmeni magasin, siis tegin end inimeseks ja läksin välja. Oh jummel kui kena autoga Darwin täna oli, sujus tee peal nagu..paat? :D ma ei tea, nii ilus ja mugav ja mõnus autu. Läksime hiinakasse sööma. Otsustasin oma lemmiku – chaula fauni – supi vastu vahetada. Seda kõike oma kehakaalu huvides, tsiiisus milliseid ohverdusi ma pean tegema :’( :D Aga pole hullu, supp oli ka väga hea. Aa panin veidi ahiid supi sisse, mineee metsaaa kui kange see oli. Sutsu panin ja kui ampsu võtsin muutus mu nägu automaatselt tulipunaseks ning jõin terve klaasi mahla ära. Darwinil oli nalja kui palju, tellis IGAKS JUHUKS kolm klassi mahla juurde :D Edasi läksime pidu otsima. Rokas toimus mingi ülikooli pidu, hea muusika oli ja tundus tore..aga miskipärast enam erilist peo tuju ei olnud, mõlemad olime pool magamise uimased. Jalutasime ja sõitsime niisama ringi ja vaatasime inimesi. Korraks tirisime Anna ka kodust välja, tõi meile torti :) Järjekordselt tegi Darwin proovi mulle linnas orienteerumist õpetada, seekord jäi miskit ikka meelde ka. Täna sai nii palju naerdud, et mu kõhulihased olid valusad.

Jueves, 27 de noviembre

Kool kool kool. Tunnis koputas klassvend mulle õlale, olin kindel et ta tahab mult harilikku või pastakat laenata ning hoidsin juba pinalit valmis. Aga ei! Malbe naeratus, kommentaar – eres mas hermosa chica quién yo conoser – oled kõige kaunim tüdruk, keda ma tean. Tienes novio – kas sul poiss on? Vastasin hirmuga SI, mille peale ta kurvastas ja pead raputas. El es de colegio – kas ta on koolist? ..como se llama – mis ta nimi on? Mina – no, el ya terminó la colegio muchos años antes y no importa como se llama – ei, ta lõpetas gümnaasiumi juba mitu aastat tagasi ja pole oluline mis ta nimi on :D Mis see nimi talle annab. Armuvalu see ei leevenda:D Pealegi ei taha tema nime mainida kuna kõik tunnevad teda. Ja jutud levivad siin kiiresti ning klatši on hirmutavalt palju! Mis pärast kooli tegin ? Hea küsimus, täielik must auk, mitte ei meenu.
Quiero escriben algo en español de modo que usted no entienda. Espero que usted para no usar Internet dictionary:D o cuando, espero que este para no traducir muy bien. Estoy seguro que esto no le ayudará mucho, porque mi español no está muy bien aún.
Estoy pensando que ahora todo estan muy bien y chevere. A veces yo extraño algo de Estonia como mi familia y amigos. Pero no muy tanto :P Mas que todo me extraño la comida! No me gusta mucho esos sopas aqui, son muy raros. Cuando vine aqui, en primera semana estuve muy en sorprendente – un grande patata o media en sopa y que grande pieza de carne. Mire eso y pensé – cómo voy a comerlo? :D Bueno, para ahora estoy acostumbre pero es media raro todavia. Y arroz , todos los días arroz! No quiero ver arroz mas cuando regresar a Estonia! Caracter de personas es mas linda aqui que en Estonia. Gente son mas amable y más amistoso. Tengo que ir a una cita con otras intercambios ahora. Besitos mis amigas :)

Miercoles, 26 de noviembre – Minu elu hiilgepäev!:D

Ärkasin seitsmest ja läksin pesema. Pool üheksa tuli Paul. Kui ta eile küsis, et kas ma teen ise meigi ja soengu..siis ma hakkasin selle peale naerma ja vastasin, et ma ei suuda endale sellist meigi kihti peale mätsida nagu siin tüdrukud seda teevad. Selle peale ütles Paul – ok, pool üheksa hommikul olen ma sinu juures. Ma vahtisin teda suhteliselt suu lahti, aga ei jõudnud midagi küsida. Et eem..Paul teeb mulle meigi ja soengu? Suht õudne kujutluspilt tuli silme ette, aga siis jällegi - jumalad suudavad ju kõike:D Nagu Paul ütles, sina ole kuss ja lihtsalt usalda end minu kätesse :D Igatahes pool üheksa ta tuli ja hakkas meiki tegema. Tegi tükike aega ja väga asjalikult, tulemus oli üli hea! :) Siis tahtis mulle lokid teha, ma hirmuga mõtlesin kui kohutav ma nendega välja näen, aga meik oli ju nii hea et ma lihtsalt pidin teda usaldama. Jagas juuksed kaheks, alla tegi lokid. A teenija tädi muudkui käis piilumas ja korrutas – Oh, kui kaunis, kui lummav..:D Kuskil kolmveerand tundi olid rullid peas, võttis ära ja oh õnne – ma olin nii kaunis! :D:) Panin oma hämmastavad riided selga, Paul vaatas oma asjliku pilguga mind üle ja nõudis punast küünelakki. Marenalt sain. Aa mu jumalal on üks pahe ka, ta suitsetab. Läksime terrassile, ta tegi suitsu, ma viskasin oma jala talle sülle ja ta hakkas mu varbaküüsi lakkima. keegi oleks võinud sellest pilti teha, suht naljakas vaatepilt :D Lõpuks valmis, läksime taksot võtma. Ei tea küll miks kõik inimesed mind imelikult vaatasid? Mingi sinise tuutuga omaarust baleriini hakatis, no ma oleks ka imelikult vaadanud! Koolis jooksis mulle vastu pool klassi, ma oleks tagasihoidlik öeldes et kõik olid vaimustuses! Kohe ilmusid välja mitmed mitmed kaamerad ja ma olin justkui kuulsus punasel vaibal, pakun et enesetunne oligi sama hea :D Mu neli austajat avaldasid mulle palavalt armastust ja neile liitus veel mitmeid klassivendi. Üks klassivend tegi seda lauldes, samas meeletult kätega vehkides. Oeh, te vist ei oskaks ette ka kujutada mis tegelikult toimus. Hea et õpetajad veel armastust ei avaldanud. Mhmhh, ma hoidsin ikka turvaliselt Pauli külje alla! Siis said kõik soovijad minuga pilti teha(kõlab suht magedalt eksole:D), poseerisin siis tuttavate ja võõrastega üksi kaksi kolmi ja lõpuks klassiga kuni mitmeteistkümned kaamerad oma tahetud pildid kätte said. Siis hakkasid kõik klassid järjekorras ülevalt jalkaplatsilt alumisele kõndima – nagu väike rongkäik. Ma olin oma klassis kõige ees..ja oma kõige koledama austaja käevangus. Mis siis ikka, tegime väikese auringi ja rivistusime ilusti. Kuulasime pikka ja igavat juttu. Toimus maskottide kaklus ja parima ning huvitavama maskoti valimine. Pidi oma klassi esile tooma, karjusime ja tegime imelikke asju. PS: mina ei teinud, sest mu kontsad vajusid vaikselt murusse ja pealegi madrinad ei tee imelikke asju :D Olen nüüd oma kooli Señorita Deportes, sain roosa kirjaga selle sildi asja mis endale kaela paned. No see nagu missidel. Veel pilte, väidetavalt tegi üks vana mees ajalehe jaoks pilte, aga ma pole end siiani kuskil ajalehes näinud..milline pettumus:D Esinesid minu kooli kaks cheerdance gruppi. Ja kõik..? Mismõttes nagu? Me Vicky ja Annaga lihtsalt naersime – et siis spordipäev, millest puudub igasugune sport!? Tore :D Pidime veits ootama enne kui koju sai. Siis läksin Pauli juurde. Vaatasime pilte, sõime, rääkisime ja ma vajusin ära:D Paulil hakkas üksi igav ja läks ka magama ära. Kolmest tuli Vicky ja äratas meid üles. Üritasime ajaloo kodutööd teha, aga enamus ajast naersime, sest ma ei saanud eriti jutu pointile pihta. Nad üritasid mulle sõnu lahti seletada, aga see kukkus väga naljakalt välja. Õhtul käisin veel Darwiniga korra väljas. Tõi mulle kaks natukest 25 roosi – üks pakk selle puhul, et madrinaks sain ja teine sellepärast, et olen Anu de Estonia!! :D