Kõigepealt ootasime pool tundi ajaloo õpetajat. Ta ei tulnudki. Pidime mingit tarka juttu kuulama minema. Ootasime poolteist tundi bussi. Mul oli digikas kaasas koolis, kõik olid nii ähmi täis ja tahtsid muudkui pilti pilti pilti. Päikest oli palju, põsed said punaseks. Rääkisime igasugu huvitavat juttu toredamate klassikaaslastega. Paul ei saa aru, miks me Vittoriaga nii korralikult koolis käime. Ta purustas meie arvamuse, et käime ühes paremas koolis..ütles, et Indoameerika on üks halvemaid/hullemaid/lebomaid! Lõpuks tulid bussid ja läksime. Üks vana onuke istus suure laua taga ja rääkis Ambato ajaloost. Saal oli paksult õpilasi täis. Ma ei saanud midagi aru, ajalooga seoses sõnad on ikkagi rasked, eksole? Mul tuli nii uni peale seal niimoodi istudes. Läksime Belen, Vittoria, Paul ja mina postkontorisse. Vicky ema oli talle paki saatnud. Peaaegu tund aega läks selle kättesaamisega. Mitu paberit tuli ära täita, siis pidi mingeid koopiaid tegema minema kuskile ja mingi paberi sai ka kuskilt :D Siis kisuti pakk lahti. Ma olin hämmingus :O Paul ütles, et alati tehakse see enne kätte andmist lahti. Et vaadatakse mis saadetud on ja selle järgi peab maksma. Vickil olid mõned raamatud ja riided..pidi ainult 0,75centavot maksma. Ma ei tea, väga haige süsteem. Raamatute ja riiete eest vähe..aga siis šokolaad, kommid palju?! Oiii, aga saatke mulle ikkagi eesti nänni PALUN :D Paul tahab ka seda Fazzeri šokolaadi, milles Marianne kommi tükid sees on. Ta ütles, et see on maailma parim šokolaad :) Kaks aastat tagasi elas üks eesti tüdruk tema juures, siis ta sai seda. Läksime tagasi, aga saali ei mahtunud ja siis läksime Pauliga hoopis kunstigaleriisse. Palju indiaanlaste ja looduse pilte oli, hästi huvitav. Siis tagasi kooli kaheks viimaseks arvuti tunniks. Meie Vickiga ässasime oma läpakates ja õpsi täitsa huvitasid meie pildid.
Kodus magasin veits ja kella viiest võimlema. Täna vormisime kõhtu, igate pidi käsi, reisi ja jooksumasina moodi asjaga mässasime ka. Kui mul homme lihased haiged ei ole, siis ma ei oska õigesti trenni teha. Aga peavad olema, sest nibumees kontrollis aeg-ajalt, et me ikka õigesti teeksime. Veits enne seitset hakkasin taksot jahtima. Kaua jahtisin. Täna oli viimane..ma ei teagi täpselt mis see olla tahtis..aga mina sain aru, et põhimõtteliselt presidendi promomise päev :D patriotism on siin kurikuulus. Hästi palju politsei autosid sõitis ringi ja nende taga pikk rodu teisi autosid lippudega lehvitades ja ruuporitesse karjudes midagi et andke kõik oma hääl/öelge-SI. Kodus tuppa ma ikka ei saanud, sest Silvia ja Lissette olid poodi läinud ja Arlette luku taha pannud, et ta koduseid töid teeks :D Läksin vanaema Charo juurde. Ta söötis mulle meeletul hulgal mandariine sisse, õgisin suurima hea meelega! Kunagi sain koju. Pesin, sõin, õppisin, kirjutasin, magasin.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar