Esmaspäev, 8.september

Kaks esimest ajaloo tundi tegid kõik ilgelt tööd ja mina õppisin sõnaraamatust uusi sõnu. Kõikide kodused tööd ära kontrollinud, vaatas õps mulle kuidagi haletseva näoga otsa ja küsis kas ma tegin midagi. Vastasin ei ja ise mõtlesin, et vau meil jäi midagi teha ? mina ei saanud aru :D inka oleks pidanud järgmine olema ja ma isegi tegin koduse töö ära..mis oli meeletult kerge. Aga sinna ma enam ei läinud. Kurk kipitas nii hirmsasti, et kiskus pisara silma ja kogu aeg nuuskasin nina..väga ebamugav. Mõtlesin, et küsin mõnelt õpetajalt kas võin koju minna ja võtan siis takso. Aga võta näpust, nii kerge see siin ei ole kui Eestis. Kõigepealt seleta mitmele asjapulgale mis sul viga on, siis nad teevad mõtliku näo ja saadavad järgmise juurde. Kuna telefon koolis kaasas olla ei tohi(ma oleks peaaegu unustanud selle pisiasja ja ise helistama hakanud), siis peab sekretarile vanema numbri andma ja tema helistab ja kutsub ta sulle järgi. Muud moodi koolist ära ei saa kui vanem peab järgi tulema. Ja siis on veel ukse juures turvaonu, kes ka ilma seletuseta välja ei lase.Nüüd olen teki all soojas ja mõtlen, et tahaks kuuma teed..aga ma ei oska pliiti tööle panna ja veekeetjat siin pole :/ Sellist asja, et oled haige ja siis oledki omaarust haige, siin ei ole..arst tuleb millalgi mind külastama. Kurguvalu ja nohu pärast? Tahan palju teed, rahu ja vaikust, mitte arsti! Anna saatis sõnumi..naljakas on lugeda inglise keelset sõnumit, hispaania keelsetest rääkimata :`)
Eile ma mõtlesin, et ei saagi enam aru nagu oleks täiesti teisel pool maakera ja Inga on veidi üleval pool..ja siis tuli hubase kodu igatsus. Hubasust siin küll ei eksisteeri..ei saa eksisteerida kui kogu aeg on külm ja pead kogu kohvritäie riideid selga toppima et ellu jääda. Aa see poiss, kes mu sõnaraamatut pidevalt uurib on täiega Šeenja moodi :D
Nüüd on õhtu ja mul on palavik ka. Ei mäletagi, millal ma viimati nii haige olin. Olen päevläbi voodis olnud ja tõsise ecuadorlase kombel telekat vahtinud..kopp nii ees ja peps on kange. Kell on 20.50 arst läks just ära. Minemetsa kus ma tahtsin naerda, kui ta tuppa tuli..ma olen teda Cabinas mitu korda näinud, saab Paveliga hästi läbi. Suht noor mees, imelikult malbe ja veits pedeliku häälega :D Küsis igast asju, kuulas selja pealt ja eest poolt, mõõtis temperatuuri(sellise imeiku tumepruuni peenikese liistaka pani otsaette ja sinna tulid numbrid), vaatas ja katsus kurku ja ütles – pobre Anu(vaene anu) ei ma ei suuda..ma oleks nii naerda tahtnud. Aii ja see musitamise värk..arsti peab ka ju musitama, kaks korda veel :D kui tuleb ja kui läheb..appii kujutage ette kui te peaks Kaiu arsti musitama..ööhh :D Kirjutas terve hunniku rohtusid mulle ja käskis VEEL KAKS PÄEVA VOODIS OLLA!! Totaalne surm, ajusurm, kehasurm, ahtrisurm..mul on juba tänasest küllalt. Nendest tulevad mu elu kõige pikemad kaks päeva. Anni mul on läpaka taustapildiks meie klubipilt ja ta oli sellest nii vaimustuses, tegi sellise veidra Vopaaaa häälitsuse sarnase asja ja ütles, et me oleme niii kaunid :D
Kuulan Eesti muusikat ja mõtlen – jah, milleks riistad kui nendega luua ei saa? Milleks Dagö? Nii tõsiseks mind teeb maailm, millega mind hirmutatud.Ma ei ole kunagi haigena nii palju tablette võtnud kui nad siin mulle sisse söödavad.