Hoopis iga päev on õues rivistumine(sellest sain aru kuna jõudsin täna veits varem kui täpseks ajaks) ja keegi räägib midagi. Esimesed kaks tundi olid ajalugu..arvamus õpsist muutus. Ei ole muhe mees, ta on ainus kes käsib mul raamatu osta ja koduseid töid teha..mhmhh, mis siis et ma ei mõista seda keelt veel ja ajaloos on mingid iks sõnad ka ju. Ja siis ei lubanud ta mul Pauli ja Beleni vahel istuda(nad on ainukesed kes mulle veits juttu tõlgivad ja asja selgeks teevad) tänks män.! Siis oli inglise keel. Ma pidin ära minestama kui sain teada, et lähen 1levelisse..ehk kõige sitemasse. Sellisel tasemel on minu inglise keele grammatika. Klassikaaslased läksid inkabitchiõpsiga sellepärast vaidlema, et ta mu sinna saatis..sest rääkida oskan ma kõigist(vä Paul) paaalju paaremini. Vahetund peaks minu ja Anna lemmik olema-nii palju kauneid sõnu iga nurga pealt :D Kaks economiat..õps on väga vastuoluline, räägitakse et talle meeldib 6 kursuse tüdrukutega out goingut teha,jäk. Geogografias pidime mandrite kaupa riike ja peallinnu tahvlile kirjutama..mina pidin oma maa kirjutama. Õps vaatas mind imestunult ja ütles – CORRECTO. Nou män, ma ju tõesti ei teaks oma maa pealinna. Kaks viimast tundi pidid olema computasion, aga jäid ära. Rääkisime niisama juttu, mina muidugi kuulasin ja lehitsesin lakkamatult sõnaraamatut. Magasime veits õues muru peal ja läksime koju ära. Mingi hull poiste kamp oli ühte nurka kogunenud ja siis nad palusid et ma nende juurde läheks. Hah, nagu mina neid tahaks.
Täna tulid mööblipoisid, pidin koju jääma ja silma peal hoidma, et nad midagi ei näppaks, votvot. Kell kuus pidime Lorena(tuguisk) juurde minema, kõik Ambato vahetusõpilased. Tegin ennast ilusti kuueks korda, et siis saab kähku minna kui Silvia tuleb. Aga ei tulnud ja ei tulnud. Mitu korda helistasime ja pidi juba tulema.. Anna vahpeal helistas ja ütles, et kõik on juba seal 15minutit olnud. Oii mul oli närv koos. Siis seitse läbi veits tuleb Silvia, mina ruttan kähku õue..ja tema? Tema hakkab toas maeiteamida rahulikult toimetama. Kunagi siis hakkasime sõitma, muidugi ronisid Arlette ja Lissette ka kaasa, kuigi neil polnud mingit asja..ja olid väidetavalt niiii närvis ja värisesid. Mida kuradit teie närvitsete??? Läksime Lorena majja, aga uuups..kuskile mujale oli vaja minna. Mingeperseausõna!
Niii faking uimased ei saa olla, kui see pere(te lihtsalt peate uskuma, kui seda ütlen MINA, kes ma tavaliselt uims olen). Sõitsime siis sinna teise kohta, esiteks ei leidnud Silvia seda üles..nagu eile hommikul minu kooligi..ja kui leidsime siis oih, nad olid siin kaks tundi, aga 5minutit tagasi läksid ära. Ma ei suuda seda kirjeldada kui pettunud ja tige ma olin..ja kuidas mulle ei meeldi kui need kaks mul kogu aeg käe otsas tilpnevad ja korrutavad minu Anu, minu Anu. TSIIIIIIIIISAS. Siis pidin veel loomulikult neid pool tundi autos ootama, kui nad midagi kuskil ajasid. Kodus hakkasin oma riideid triikima ja Arlette tõesti ei leidnud paremat kohta õppimiseks kui triiklaul. Ma oleks heameelega triikrauaga ta õpikutesse augu sisse sulatanud. Vot nii tige olin. Aaaaaaaaaaa..ja nüüd helistan ta Lorenale ja peame homme temaga kokku saama minema. Nii et bailar jääb jälle arvatavasti ära. Ja miks telekas niimoodi kogu aeg karjuma peab? Ja miks nad ise nii kõva häälega poolkarjudes räägivad? Mu pea valutab sellest, tahaks rahu ja vaikust. Oleks hea meelega üksinda seal suures majas..või siis kaksi – Pavel vist elab ka seal.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar