Kolmapäev, 27.august

Täna sain oma kooli teada. Ma täis nime ei mäleta, aga miskisugune Indoameerika kool on. Üks tüdruk Soomest tuleb ka sinna..siis ma polegi ainuke blondiin kõigi tähelepanu keskpunktis :D Käisime siis Paveli ja Lisettega seal mingeid pabereid täitmas. Hästi ilus kool on. Siis käisime veel Lisette koolis..ei ole nii ilus :D Ja kuskil kus koeri müüakse käisime ka..labadorid olid seal ja veel mingid väiksed veidrad karvapallid..niiii armsad :) Maitsesin ühte puuvilja, naljaka maitsega oli, mitte magus ja mitte soolane..veider. Ja küpsetatud maisi, keedetud oa ja mingitmoodi tehtud banaani segu sõin ka. Hea oli!Tsiiiiisas. Tänane lõunasöök oli hiiglaslik, mu kõht valutas terve päeva :D Õde Andrea helistas New Yorgist, ütles et vanemad on tema juures seal. Ma eriti ei saanud aru mis ta rääkis, sest autod müristavad hirmsasti õues. Aga ta pidi koos vanematega Ecuadori tulema, et mind näha..nunnu :D :) Homme läheb Lisette kuuks ajaks New Yorki..gaaaad kes siis mu tõlk on?? Reedel lähen Paveliga koolivormi ja vihikuid ja asju ostma. Esmaspäeval siis kooli, aga mul pole õrna aimgugi kuidas ma sinna saan..kui ma üritan küsida, ei saa nad aru mida ma tahan:D Kell kolm öösel on äratus, siis läheme Lisettet Quitosse lennujaama viima. Nüüd hakkan rõõmsasti hispaania keelt õppima, tänane teema on loomad. Olge muhedad!

Teisipäev, 24.august

Eile ei jõudnud kirjutada. Igatahes eilne päev algas taas kord külma duššiga(sakslased raisk). Sõime hommikust ja pakkisime asjad kokku. Ja juba meid röövitakse, see 45 dollarit Ecuadorist lahkumise raha tahtsid oma kätte saada ja veel 60 dollarit censo eest. Krrrrrr! Tegime grupipildikese ja hakkasime bussidega oma linnadesse kimama. Sõitmis kultuurist kui sellisest siin rääkida ei saa, seda lihtsalt pole. Kõik kimavad nii nagu ise tahavad. Kogu aeg käib ilge piiii-piip-piibutamine. Enne kolme kuskil jõudsime Amatosse, läksime tugiisiku Lorena juurde. Pered olid ka seal. Mina enda oma ära ei tundud, sest polnud pilti näinud ja nemad mind ka ära ei tundud, sest mu juuksed on lühikesed :D Lõpuks siiski avastasime üksteist. Hakkasime koju sõitma ja tuli välja, et mees on mu vend Pavel ja tüdruk tema tütar Lisette(12aastane), nad oskavad veidi veidi inglise keelt. Siis sain teada, et mu ema ja isa on üldse New Yorgis ja tulevad tagasi 1.oktoobril (ma päris kindel pole, aga nii sain aru). Olen peaaegu pereta laps :D Läksime siis koju, suur kolme korruseline maja. Minu arust üsna kõle maja :D minu tuba on kolmandal korrusel. Viskasime kotid sinna, siis kadus Pavel saladuslikult kuskile ära ja jäime Lisette ja Jose(teine vend) pisikese tütrega sinna. Läksime siis Lisette ja tema õe Arleth(vist oli selline nimi, ta on ma usun et kuskil 8aastane..) Paveli töökohta või midagi sellist..“Cabinas“..seal on telefoni kabiinid ja arvutid ja internet mis ei taha eriti funksida. Seal oli ema õde..tädi siis..kes nii vaimustuses oli minust. Aa..ma olen nende arust väga ilus :D mui mui bonita. Siis tuli sinna Lisette sõbranna Annabel..väga harjumatult imelik on ringi tsillida 12 ja 13 aastastega ja veel noorematega xD Tahaks kooli juba...jaaah tahaks! Vahepeal käisime kodus tervitus torti sööma..kogu pere kes olemas on pidi tulema, aga saladuslikult ei olnud neid .. ecuadorlased mis muud. Siis läksime Lisette koju, jälle olid kõik vaimustuses. Tema pere elab teisel korrusel, ta tädi ja vanaema esimesel. Nende kodu on ilus..peale köögi, seal on palju mõttetut träna.Täna ärkasin enne 10 veits. Alt korruselt Lisette vanaema uuris kas mulle tema kootud helesinine sall ja müts meeldivad, ütlesin et meeldib. Siis tahtis teada, mis mu lemmik värv on..et ta hakkab mulle nüüd kuduma vist :D (mütsi ma ei tahtnud, see ei sobiks mulle :D) Siis tuli Lisette „Cabinast“..ta vist töötab seal nagu ma aru saan..8-) sõime ja läksime jälle sinna. Uhuuu..sain netti..mis tuterdab. Siis käisime kuskil ma ei tea kus viisa asja ajamas – Lisette läheb neljpäeval New Yorki kuuks ajaks..tema jutu järgi ma sain aru, et stjuardessiks...aga see on ilmselgelt vale arusaam :D:D Eile võttis Annabel mu pildi koju kaasa, et seda oma perele näidata..okei :D Nad õpetavad mulle usinalt hispaania keelt..värvid on selged, kehaosad ka..ja veel mõndagi. Nad juba armastavad mind nii väga, muudkui kallistavad ja põsemusid ka kogu aeg :D kõiki peab musitama..mingi onuke kuskil oma aias keda Lisette teab..tervitab teda ja räägib, kes ma olen ja kohe peab musitama. :D Käisime Ambato ostukeskuses kui sellises. Kulutasin 23 dollarit – ostsin fööni, higirulli, kehakreemi ja hambapasta. Aa..takso maksab 1dollar. Ja sõitsin esimest korda bussiga..ei pidanudki hoo pealt peale hüppama :D Üks veidi purjus noormees tahtis mind endale naiseks, kole oli. Õhtul sain tuttavaks ühe kutiga (nime ei mäleta), kes sosistas liiga lärmakalt Pavelile kõrva, et ma olen nii ilus..hakkan seda siin juba täitsa uskuma :D. Kolm aastat tagasi hakkas ta mingi vahetusõpilasega sebima ja on siiani koos. Oskas veits inglise keelt ka..aga nende arust olen mina lausa proff ja räägin niiiii kiiresti..okei kuigi ma ise tean, et mu inglise keele tase pole üldse mitte nii hea. Ja siis ta ütles hispaania keeles Pavelile, et ma olen talle saadetud kingitus..tema kahjuks sain ma sellest aru! Veel on nad ähmi täis mu valgest jakist(katsuvad kraed ja uurivad), valgest pluusist ja ÖÖSÄRGIST! Kuhu ma sattunud olen? Homme saan kooli teada :PTäna ööseks jään jälle Lisette juurde. Unenäos me kohtume :)

Pühapäev, 24.august

Päev algas taas külma duššiga. Täna tuli palju uusi vabatahtlikke igasugu asju rääkima meile ja palju teisi toredaid läks ära, kurb. Too much information again. Kui meile safety asjast räägiti oli mul küll selline tunne, et tahaks kähku Eestisse :D Täna oli niii ilus ilm ja meile anti palju vaba aega, et saaksime basseini minna, aga moskiitosi oli ka palju ja ma eelistasin siiski terveks jääda :D st ei läinud ujuma. Hollandi tüdrukul Sandral on sünnipäev. Talle tehti üllatus..tordid värgid särgid..siis kui ta tuppa tuli hakkasime laulma ja ecuadori kombe järgi pidi ta esimese ampsu võtma tordist(et siis pistetakse talle tort näkku) aga ta oli kiire reaktsiooniga ja lükkas selle hoopis ise ühele kutile näkku. Kõik on eesti yfu pusadest nii vaimustuses..me Terjega kunnid nüüd :D SAIME OMA KOHVRID KA! Laura ainult ei saanud. Isegi nuttev sakslane sai..aga nutab ikkagi edasi..poor girl L :D Lihtsalt tüüp kogu aeg nutab..ma ei saa aru. Õhtul pidid kõik oma riigist midagi teistele rääkima või midagi lavastama või midagi.Meil polnud nagu absoluutselt mõtteid. Mõtlesime siis, et kõik ju teavad, et igal pool on ilus loodus ja värki..aga me näitame teile darkside of estonia. Näitasime/rääkisime, kuidas kõik eesti noored kutid bmwga ringi tsillivad, kuidas noored pidutsevad – joovad ja ropsivad, kuidas venelased laamendava..oi meil oli lõbu laialt, aga kui kahju et keegi teine meie naljast aru ei saanud:D Pärast jälle tantsisime, laulsime..mis tegelikult läks lõpuks rohkem niisama puntides rääkimise peale üle. Siin on üks poiss Ungarist, ta ei oska inglise keelt..hispaaniat veits. Honnikul ütles ta Terjele, et tal on väga ilusad silmad. Õhtul vaatas mulle pingsalt otsa ja ütles sama..ja veel paljudele teistele..see on tema viis sebida. Jõhkralt imelik tüüp on üldse. Rääkisin ühe Javieriga..elab ka Ambatos. Tore vend, naljakad asjad teevad talle nalja..raske seletada :D Õpetasin talle lause ka selgeks – Ma olen lahe poiss.oi kus ta suu väänles seda öeldes:D Igatahes kell on nüüd peaaegu kaks..teil seal 10 hommikul :) Lähen magama. Ööd!

Laupäev, 23.august

Ärkasin enne seitset, sest minu toa sakslased on väääga lärmakad. Pesin end külma veega, sest sakslased ei oska teistega arvestada :D õuuudne. Nüüd ma saan aru, kui Liina rääkis oma blogis, et ta ei salli sakslasi :D Neid on iga pool. Pooled(17) on sakslased ja nad arvavad, et on nii lahedad – lärmavad kogu aeg et tähelepanu keskpunktis olla..ööh! Mõned on siiski toredad ka :D aga kaks tsikki on ikka üle mõistuse nõmedad. Alguses saimeoma nimelise yfu kausta ja pastaka..ja neid ei tohi ära kaotada enne aasta lõppu, muidu saab karistuse. Siis pidime tutvustama ennast. Saime nii palju informatsiooni igasugu asjade koha..mis me juba eestis ka läbi rääkisime. Suhtlelselt terve päev olidki igasugu jutud(ma ei leia hetkel sobivamat sõna) ja mängud ja asjad. Süüa saab ka kohutavalt palju :D Hommikul vähe..mingi munamögina moodi asi ja leiba ja kohvi või teed. Aga lõunasöök ja õhtusöök on suuur. Aa..päike on kuum päeval. Olime veidi aega päikse käes ja mu õlad olid punased ja valusad. Ära muretse emme, ma hoian ennast ! :) Siin on mõned tõsised latiinod. Üks tüdruk Stefani (vist oli nii) ja poiss David. Vb näete kunagi pildilt ka :D Pärast õhtusööki hakkasime tantse õppima..oi kui hea on vaadata kuidas KÕIK poisid tantsivad, hingega tantsivad teised :D Puusad käivad vinka-vonka :D Nii naljakas on see, et kogu aeg peab inglise keeles rääkima ja siis kui hakkad mõne eestlasega rääikima nagu täiesti automaatselt räägid inglise keeles. Ühest keelest teise lülituda on raske :D siis me rääkisimegi omavahel ka inglist.Me ei saanud oma kohvreid täna, homme saame. Aga siiki oli tore päev!Aga 8 tundi ajavahet annab ikka kõvasti tunda..juba enne poolt kaheksat olin pagana väsinud. Ja nüüd kell 1.24 lähen magama. Head und kallid :)

Reede, 22.august

Esimene etapp läbitud. Hetkel( kell 06.50) istun Soome lennujaamas ja teen aega parajaks. Tore mõelda, et ma enam pakkima ei pea :D Jõhker. Tegelikult pakkis siiski emps, mina lihtsalt vaatasin mida kaasa tahan võtta(kõike tahtsin). Kui empsi poleks olnud, istuksin siiani oma kotihunnikute otsas. Muide, mul on nüüd kaelas maailma armsaim süda :)Kolmapäeval käisime empsiga enne sadamasse minekut veel mulle salakotikesi ostmas. Ja sadamas oli teid nii palju, et juba sellepärast tuli piisku. Tönn õigemine. Kingitusi oli ka palju..panen kunagi pilte ka! Ja pidin ühed kingad koju jätma, et need kaasa võtta kõik :D Igatahes nuttu oli palju. Aga laeva peal hakkas juba üsna hea olla. Mis sest, et me Terjega nagu peata kanad oma kohvritega ringi kooserdasime. Vastu tuli meile sadamasse Juha ja ööseks läksime tema 71 aastase(oluline) ema korterisse. Teda ennast seal loomulikult ei olnud. Pakkisime asju kokku–lahti, kokku-lahti(vähemalt meie Terjega):D Laura ja Kelly olid rahulikumad. Sõime veits, mulisesime niisama ja umbes 12 paiku üritasime magama jääda. Pool viis hommikul helises minu rõõmus äratus. Sama rõõmsalt ja punaste silmadega ärkasime ja toimetasime veits kuni tuli Juha meile oma naisega järgi ja sõidutas lennujaama. Koos tegime chek innnni ära (seda tegi meile noor eesti poiss) Juha ja ta naine lugesid meile sõnad ka ilusti peale ja rõõmus seiklus võis alata :) Hakkame nüüd lennukile sättima.

TÄNA OLI IMELINE PÄEV! Haaah, tünga saite. Võte kaks korda arvata mitu lendu hilinesid. Kõigepealt Soomest Pariisi 07.35 asemel startisime umbes tund aega hiljem. Pariisi pidime plaani järgi jõudma 9.40 ning samal ajal hakkas seal meil ka boading ning lend pidi väljuma 10.35. Aga meie jõudsime Pariisi 10.15 ja 10 minutiga otsida selles hiiglaslikus lennujaamas/teminalis üles järgmine gate? Võimatu. Ma kujutan ette kui lollakalt kõik meid seal vaadata võisid..me jooksime nagu neli peata kalkunit oma suurte kottidega ringi. (jah me kõik, mitte ainult mina nagu tavaliselt :D) Ma ei taha enam kunagi nii raske kotiga sellist jooksu teha. Ja siis kui me lõpuks oma värava üles leidsime ja meeletult ähkides ning üleni higistena sinna jõudsime, vahtis kontrollitädi meid nii üllatunud näoga ja ütles: „Ou sorry girls the flight is late and the boardin will get place at 11.20.“ Aaaa vähe ei olnud õnnelikud ju. Mul tuli pisar kohe silma..ma ei teagi kas sellepärast, et niisama kuskil poolteist kilomeetrit(okei, liialdan veits) vastikult raske kotiga, kahe kõhu peal tilbendava kotiga ja valusate varvastega jooksma pidin ja sellest nagu hobune higistama hakkasin ning õudsalt kole välja nägin või sellepärast, et me ei pidanud uut lendu sebima hakkama. Ma usun, et siiski teise pärast. Igatahes lend kestis kaua – üheksa tundi umbes. Selle aja jooksul saime kaks korda süüda ja veel juua ja näksida. Toidud olid kusjuures väga head, mitte nagu paljud väidavad vastupidist. Okei..esimesel lennul oli tõesti mingi veider munaplöks, mis nägi välja peaaegu nagu pannkook ja selle sees oli veider roheline plöga. Aga söödav. French air oli mugav – padi, tekk ja 10 MUUSIKA kanalit, can you belive it ? =) millest neli olid kuulatavad :D aa..pariisi terminalis kiire jooksu pealt hakkasin ma turvaväravas piiksuma ja siis üks tumedanahaline paksude huultega kurja näoga tädi tuli ja katsus mind läbi. Vastik oli :D Venezuela lennujaam on ka omaette ooper. Pidime seal uuesti chek inni tegema ja piletil mille saime, oli gate koha peal neli küsimärki. Et arvake ise jah :D ja erinevates infopunktides öeldi ka erinevad värava numbrid. Veider on veel see, et neid absoluutselt ei huvitanud, kas su pagasis on elektroonilisi seadmeid või vedelikke. Just go! Aa ja mustanahalised vanemad mehed oigasid meid nähes ja korrutasid – ou mai gaad xD okei see on tavaline, aga seda kuulda oli väga naljakas. Lend hilines jälle muidugi. Ja süüa sai jälle :D olid küll armsad väiksed portsud ja maitsvad, aga ma oleks hea meelega hoopis jaaaaaku pannud nendesse. Umbes poole seitsme ajal hakkasime maanduma. Ja see vaade – öine(jah, pool seitse on siin juba pime) Ecuador, Quito. .ma pole midagi nii ilusat varem näinud :) Rõõmsal sammul tollist läbi ja parimate lootustega pagaseid otsima. Suprise suprise, neid polnud. Mitte kellelgi meist. Näitasime mingile onule igasugu pabereid ja asju ja saime asja nii, et järgmine päev kell kuus peaks järgi minema nendele. Siis leidsime üles YFU sildiga onukese, kes meid hotelli sõidutas. Umbes poolteist tundi sõitsime. Hotell on hästi ilus. Kaks basseini on ka :D Vaade mägedele ja...kõik on nii ilus siin. Tuba on selline väike ja nunnu, jagan seda kahe sakslase ja ühe lätlasega. Neid veel siin ei ole, pidid öösel jõudma. Aga ma olen niiiiiii väsinud, et ei viitsi neid oodata ja lähen magama. Buenas noches amigos (K)