Kolmapäev, 8.aprill

Ma olen Santiago lemmik kiusuobjekt. Kogu aeg tahab mind üle oma õla lennutada ja siis nii palju keerutada, et ma hiljem ei saa aru kus on põrand, kus sein või lagi. Anna tõi kõigile väikse pakikese šokolaadi munakesi. Hiljem olid nende ümbrised kõik suure sõja käigus minu krae vahel.
Tembeldasin? (panin templeid) kooli balli piletitele. Ball toimub neljapäeval, 30 de aprillil. Ja ma ikka ei suuda ära uskuda kui lollakad reeglid siin koolis on. Tahad või ei taha ballile minna, aga kaks piletit pead nii kui nii ostma. Üks pilet maksab viis dollarit. Mis pagana pärast ma kaks piletit pean ostma kui ma olen üks? Vastus: siis sa saad selle kellegile maha müüa. Hahahahahahaaa, kindlasti keegi tahab ju minna MEIE kooli ballile. Nagu Indoameerika ballile. Ma kujutan juba ette kui igav see on. Oleks siis lihtsalt mingi pidu reggeatoniga, aga ball. No mis siis ikka..mina igatahes neile kümmet dollarit ei maksa ja ballile ka ei lähe. Ma ei arva, et ma peaksin mõttetu balli jaoks (kus kõik, pats kihla, lihtsalt välisukse ees passivad) uue kleidi ostma, juuksurisse soengut tegema minema ja siis veel kihi krohvi peale määrida lastma. Ja kui ma ilma neid kolme etappi sooritamata sinna ilmuksin, siis ma oleksin maailma häbiplekk. Või siiski Colegio Menor Indoameerika oma. Juudas, kingad unustasin mainimata...näedsa, ma ikka ei sobi sinna ju. Sest põhimõtteliselt sellised on siin plikad.Homme ja reedel kooli pole semana santa puhul ja esmaspäeval ka mitte koosoleku tõttu :))

Teisipäev, 7.aprill

Jätkasime täna kõva trenniga. Mul sanga kohad eilsest valusad :D Vicky läks Quitosse arsti juurde, oligi luu katki, pandi uuesti kips peale. Pärast kui ta koju läks, siis isa irvitas talle näkku ja küsis et oi Vicky mis sul juhtus? Vicky ütles siis julmalt vastu et sa ju panid mulle peaga vastu nägemist..siis isa lihtsalt irvitas edasi. Isegi vabandust ei palunud, nõme jõhkard. Käisin Darwini, Fercho ja Alexiga kesklinnas. Midagi me seal otsisime, ma isegi ei mäleta mida, aga vist siis ei leidnud. Ma olin surmväsinud ja kõik kohad olid haiged.

Esmaspäev, 6.aprill

Tegime täna tõsiselt trenni. Pärast kahte tundi, kui kõik väsimusest põrandale pikali vajusid, hakkasid meil igasugu imelikud jututeemad tulema. Vahepeal tuli Santyle sinna mingi sõber külla. Me rääkisime ikka inglise keeles, sest teemad olid isiklikud ja no sellised naiste jutud :D ja mis me pärast teada saime? See tüüp, kes sinna tuli, on Usa’st..hetkel lihtsalt semana santa puhul siin puhkamas. Siis tahtsime kõik häbi pärast pea maa alla nügida. Paistab välja nagu ehtne ecuadorlane ja räägib hispaaniat ka nagu ecuadorlane, vat mis trikk.
Laupäeval oli Vicky ema sünnipäev. Oli suur pidu. Nagu alati, oli ka siis Vicky isa maani täis. Vicky ja ta õde kantseldasid teda tuppa magama, kui korraga isa Vickyt kallistada tahtis ja talle täiega peaga vastu nägemist andis. Nüüd on nina jälle katki.
Pärast kooli sain Pauliga kokku. Pidime homseks psüholoogias ühte filmi vaatama. Käisime läbi vähemalt neli filmipoodi enne kui selle leidsime. Läksime siis Pauli juurde vaatama, film oli nii igav et ma muudkui nokkisin magada. Tal tädi oli külas, tegi kooki, ma sõin suure suuga :D tegime Pauliga takosid. Ma vaatasin et ohoo ühe purgi sees on paprika salat. Kühveldasin seda ohtralt oma tako sisse. Võtsin apsu ja ühe sekundi jooksul väljendas mu nägu vist vähemalt kümmet erinevat emotsiooni. Polnud paprikas, oli hoopis see terav..no see paprika välimusega, aga väiksem ja hästi terav mmm pipar äkki ? ma ei tea, igatahes oli jube jube jube, põletas mind veel tund aega pärast.

Nädalavahetus 4-5.aprill

Laupäeval olin nii laisk, ei teinud midagi kasulikku. Õhtul käisime Darwini, Sylvie ja Fernandoga söömas. Ferch kinkis Sylviele roose, mis olid mõeldud minule XD tüüp nii tahtis midagi Sylviele kinkida, Darwin oli mulle roosid ostnud ja siis Ferch näppas ära :D Hiljem vaatasime American Pie kolm osa ja päev saigi otsa.
Pühapäev. Emme kalli sünnipäev :)Mida huvitavat? Vaatasime täna neljanda American Pie osa..viienda asemel oli dvdl hoopis mingi teine soga. Veel vaatasime Posdata: Te amo. Darwin oli jube vaikselt kogu aeg, mõtlesin et ta ehk magama jäänud, aga ta hoopis nuttis vaikselt :D:D ütles et vastikult hea film on :D peaaegu kogu aja tal pisarad voolasid, naljakas :)

Reede, 3.aprill

Palun õhku! Paul tuligi täna selle kaelavärgiga kooli (selle värgiga, et kui kaela murrad või midagi, siis pannakse kaela ümber), sest ta ei tahtnud kekas eksamit teha. Eile ta uuris Darwinilt, et kust seda leida võib.. Ma nii tahtsin hommikusel rivistumisel naerma hakata kui teda nägin. Ütles kõigile, et kukkus hobuse seljast maha. Aga ta ju ei oska üldse nii hästi teeselda, et teda uskuma jäädaks. Niiii hale lihtsalt XD Geograafias pidi täna Ecuadori kõikide provintside, nende pealinnadade ja kõikide väikeste linnakeste peale töö olema. Siinkohal mainiksin, et Ecuadoris on 24 provintsi. Õppisime Vickyga. Loomulikult me kõiki neid hulgalisi linnakesi ei suutnud pähe õppida, aga midagigi. Ja kui siis tund hakkas, tahtsin mina tundi minna, aga Vicky hakkas vinguma et ei taha minna. Kui läheb üks, peab teine ka minema. Ta pani jõuka ukse lukku ja peitis võtme mu eest ära, jobu! Igatahes tegime täna trenni, Santiago luges sõnad peale mida me mingil ajal süüa tohime ja mida mitte. Hakkab rannahooajaks valmistuma :D Pärast kooli pidin oma riideid pesema hakkama, mõtlesin enne veidikeseks pikali heita. Ja kui ma siis lõpuks silmad avasin, oli kell pool kuus. Hea uni oli :P Käisin Cabinas mamit õhtuse peo kohta küsimas, nii palju vanakesi oli seal ja kõik imetlesid mind. Tahtsid kõik mind oma pojale naiseks. Äbard tunne hakkas. Kella kaheksast saime Fernando juures kokku ja hakkasime pidusse liikuma. A-a-aaga..tublid tüdrukud Ruthie, Anna ja Sylvie unustasid oma dokumendid koju ja ei saanud peole. Ma veel enne saatsin neile kaks sõnumit suurte tähtedega, et PASS KAASA vaja võtta. No mis sa teed nende kanapeadega :D Käisime Darwiniga diili ajamas, et ehk saab ikka kuidagi nad sisse sebida, aga ei. Siin nüüd uus seadus mis nõuab dokumente. (samas mitte igal pool). Aga see on nii loll, nii nii loll lihtsalt. Vahet pole kas sa oled 18 või ei, sisse saad ikka. Aga dokumenti on vaja...mm mitte millegi jaoks. Lihtsalt on seadus, et on vaja. Pointless. Peol võid olla, aga kui politsei tuleb, siis viiakse kõik alaealised busside kaupa minema. Läksime siis hoopis pizzat sööma, vale pizza anti meile..sitt õnn ütleks selle peale :D Edasi läksime kesklinna, korjasime Vicky Taj Majali eest peale. Seal oli mu klassivenna pidu, maksis teine 4 dollarit..me ei raatsinud sisse minna :D Nägime seal Danielat ka koos oma basilega..kole poiss :D Päris tükk aega olime seal ees, siis liikusime siia sinna, jalutasime niisama kesklinnas ringi. Anna ja Edi said oma suuremast häbelikkusest üle ja ühinesid. (ses suhtes et nad mõlemad juba tükk aega niimoodi veidi on teineteist jälginud:D) Kõikide meelest tuleks sealt ilus paar :D Ma ei saa, Edi on ikka totaalselt muutnud, mul on nii hea meel. Terve õhtu käis musu jutt, siis Sylvie ütles et – musi – saksakeeles tähenab põhimõtteliselt sama mis chucha. Keeltes esinevad sõnade erinevused ja sarnasused on vahel üsna veidrad. Mässasime kuskil tänava nurga peale, ma üritasin folkloori õpetada, siis kuulsime et kuskilt tuleb hea muusika. Jooksime muusika järgi kuskile majja sisse. Ilus koht oli seal, selline peen ja samas üsna diskolik. Rahvast oli vähe ja olid üldiselt vanemad inimesed. Aga me tõime elu majja. Kaua seal ei olnud, kes pidi kaheteistkümnest koju minema, kes ühest. Minul teadagi, kodus kella aega ei öelda, aga ma teen endale ise reegleid – ühest kodus. Hea laps, nagu ma olen ;) :D

Kolmapäev, 1.aprill

Läksime Darwiniga Fernando juurde jalkat vaatama, Vicky ja Sylvie olid ka seal. Ecuador – Paraguay. Viiki jäi jälle mäng, Paraguay sai eelviimasel minutil värava. Nüüd Ecuador ei saagi maailmsetele mängudele, kurb. Vaatasin Ferchi juures arvutist pilte, soovin et ma poleks mõndasid pilte näinud XD too naked people. Hiljem tulid Javier ja Edi ka sinna. Tantsisime ja laulsime ja olime niisama väga heas tujus. Edi on nii muutunud, lausa raske uskuda. Ma ei mäletagi enam, millal ta välja sai sealt imelikust kohast. Oletan et kuskil 2-3 nädalat tagasi. Ta oli enne kõige põrgulikum inimene keda ma oma elus tundnud olen. Jõi nagu vana kurat ise, iga kord kui ma teda nägin oli siga lakku täis. Ja iga kord kui ma teda nägin, oli ta erineva tüdrukuga. Seda kuidas ta tüdrukutega käitus, parem ei kirjeldaks...lihtsalt niii kole kole kole. Milliseid kohutavaid asju ta korda on saatnud. Ja nüüd on kõik see minevik, millest ta ei taha mitte midagi kuulda ega teada. Seal, kus ta oli (põhimõtteliselt pidavat olema võõrustusravi keskus või miskit), oli lihtsalt niii jube, et see tõi talle mõistuse koju tagasi. Süüa said nad seal jube vähe – hommikul tass kohvi ja väike saia tükike, lõunal peotäis riisi ja mingi jubin kõrvale ja õhtus jälle tass kohvi ja saia tükk. Vahel ei saanud sedagi. Kui üks, näiteks päevalille seeme, maha kukkus siis kõik kaklesid selle pärast. Mõned hakkasid näljast koera väljaheidet sööma. Vanemate saadetud toitu, kaarte, riideid või niisama tarbeesemeid ei antud neile kunagi kätte. Nädala sees lasti neil magada iga päev kaks tundi. Siis nädalavahetusel magasid kõik päevad läbi. Neid peksti, pandi mitmeks päevaks väiksesse pimedasse ruumi kinni ja kõiksugu õudusi veel mida ma enam ei mäleta. Üks öö äratati Edi üles ja käsiti tal kakelda mingi eriti hiiglasliku negruga. See jõmm peksis ta nii läbi, parema käe käeluu oli täiesti katki. Siis ta ema võttis ta sealt välja. Nüüd on käsi kipsis ja mingi plaat pandi kruvidega käe sisse. Nüüd ta veidi isegi kardab väljas käija ja kui läheb, siis küsib luba, mida pole varem juhtunud :D ei taha teada midagi tüdrukutest, kellega enne koos oli. Ei joo tilkagi alkoholi! Töötab ilusti. Täiesti uus inimene on, sõbralik ja hooliv. Tote ja Fernando vanemad tahtsid neid ka sinna saata..aga pärast kõike seda kuuldes, enam mitte :D
1.aprill ei ole siin mingi naljapäev. Nende arust on see imelik, et Eestis nalja tehakse sellel päeval. Ma muidu üritasin mingi killu teha ja keegi ei saanud aru....mage :D

Cada día..cada día
Más cerca del corazón
Vamos todos a alentar
Somos la tricolor
Amarillo, azul y rojo
Somos todos Ecuador
Más cerca del corazón

See vist mingi jalkalaul..vähemalt telekas on kogu aeg jalkareklaami ajal see laul :D

Teisipäev, 31.märts

Täna olime kõik pahad tüdrukud. Ei läinud kooli, läksime hoopis Quitosse Teleferiqole. Bussisõit oli tavalisest pikem, kolm tundi ja natuke peale. Ei tea mispärast ta nii suure tiiru nüüd teeb. Quitos läksime sööma, õnnelik Vicky leidis Itaalia söögikoha. Pärast saime kokku Vicky sõpradega. Pidi tulema üks kutt, aga miskipärast tuli viis. Meile nad kohe mitte üldse ei meeldinud, tundusid sellised wannabe - kuum olen – ja ise olid jube koledad ja tatikad. Siis läksime kõik koos Teleferiqole. Seal sõitsime nende kabiinikestega trosside otsas ülesse 4000 meetri kõrgusele mäe otsa. Nii mõnusalt aeglaselt sõitsid need kabiinikesed...ok Anu hea pirn ega need ei saagi ju mingi 90nega kimada seal trosside otsas. Ülevalt oli kogu Quito ilusti näha. Seal üleval oli üks suurem majake, kus sai suveniire osta, mingite tundmatute vedelikega katseid teha, kohvikukesed olid ka. Meie aga avastasime terve laotuse tühjust, selline põld nagu. Suurest rõõmust kiirustasime sinna jooksma :D Üks väike kirik oli ka seal suht ära eksinuna keset põldu. Kraavi kohal oli vana lagunenud sild mis meid samuti rõõmustas. Praegu on küll väga totakas mõelda, kui palju rõõmu lihtsalt see vana sild ja põld meile valmistasid. Tüütud poisid läksid õnneks varem ära. Tegelikult oli seal suhteliselt külm. Anna ja Sylvie läksid veel ratsutama, meie läksime alla. All oli üks kurb lõbustuspark..kurb sellepärast, et seal oli ainult viis inimest.

Kui keegi ei tea, siis Quito hääldatakse – kiito.