Külastusi

Teisipäev, 23.september

Sain end täna vaevu voodist välja aetud ja bussi peale venitatud. Tubli kopeerimisoskuse eest sain geos 10 ! Peaaegu terve esimese hispaania keele tunni rääkisime niisama Annaga toredat juttu. Ta on kurb kuna teine soome tüdruk Kaisla läheb tagasi koju. Sain teada, et Anna on neli aastat cheerleader olnud. Tal oli läpakas koolis kaasas ja näitas videosid, mul pidi suu otsast ära kukkuma! Käib mingi jutt, et meie koolis on ka cheerleading, Anna tahab et ma koos temaga läheks..aga pärast neid videosid..njää :D Kaks kirjandust jäid jälle ära..ei saanudki oma juttu ette vuristada:( Psühloogia toimus õues palava päikese käes, mul vajus silm vägisi kinni. Üks klassivend, kes mind väidetavalt meeletult armastab, ronis täiega külje alla.
Kodus sõin kiiresti, pakkisin koti kokku ja läksin Lorena kontorisse. Jõusin täpselt poole kolmeks ja kartsin, et olen viimane. Aga muhahaa, uks oli lukus alles. Siis tulid Daniela ja Ruthy, jagasime oma rõõme ja muresid. Vahepeal jõudis Jan(saksa), kes mulle esimese asjana eesti keeles ütles – Ma olen lahe poiss! Kuu aega tagasi õpetasin talle :D Kunagi tuli Lorena ise ka ja Marek. Läksime politseisse censot tegema. Anna ja Anita jõudsid ka peaaegu tunni ajalise hilinemisega :D Lorena unustas mainida, et võiks ennast ilusaks teha, sest pilti tehakse. Nii et pilt tuli kohutav, kohutav, kohutav. Ruthy ja Daniela käisid poes ja tulid tagasi suure kilekoti täie magusaga – šokolaadi, igasugu küpsiseid, komme, vahvlit, banaani..kõik olid seitsmendas taevas! :) Peaaegu kolm tundi läks aega, nii et jõudsime kõik kõigile kõigest rääkida. Selline huvitav lugu on, et peale Anna ja tundub et ka Anita, on kõigil probleeme. Mustad lambad. Marekil vast kõige hullem - ta on juba peret vahetanud ja hakkab varsti uuesti vahetama. Ma ei saa aru, kuidas saab nii toredal poisil nii sitasti minna.? Danielale pole ikka peret leitud, elab siiani Lorena juures. Täna käisime Anitaga kahekesi võimlemas, Daniela ei saanud tulla kuna Lorena on kole kuri tema peale ja ei lubanud. Võimlemas võttis mind soojalt vastu nibumees. Sõitsin jalgrattaga ja mingi muu masinaga. Aeroobikat tegin ka. Nii lollakas tunne on kui ees kepsleja hüüab mis järgmisena tuleb ja ma olen ainus, kes ühe koha peale toppama jääb ja teiste jalgu vahib. Pärast läksime linna peale jalutama ja segakeeltes asju selgeks rääkima. Jõudsin koju kaheksa paiku. Toimus põhjalik ülekuulamine, mille käigus mu süda põgeneda oleks tahtnud. Järgnes alati rahustav kakao, soe dušš ja kodutööd. Lasin Lissettel eesti keelt lugeda, piss pidi püksi tulema no :D:D Kirjutasin talle paberi peale mõned laused, siis saab koolis ässata.

Kommentaare ei ole: