Ärevus

Täna on 24.aprill , aga ma ikka pean siia pikkamööda tagantjärgi kõik ära kirjutama...vastasel juhul hakkab südametunnistus piinama mind :D
Lihtsalt mõtlesin teile öelda, et homme öösel (25.aprill) kell üks (teie kella järgi siis pühapäeva hommikul kell 9) hakkan ma Cotopaxi otsa ronima :P
Nüüd joon veel ohtralt teed ja söön suurest ärevusest paki Oreosid ära, siis aga ruttu magama.

Hoidke mulle siis pöialt :)

Pühapäev, 29.märts

Hommikul mami äratas mind natuke hilja üles. Toimetasin kiiresti ja läksin Darwini juurde lootuses oma telefon kätte saada. Ta kas ei kuulnud mu kopsimist või oli kuhugi läinud. Läksin siis Vicky juurde, aga nad olid juba veidi aega tagasi ära läinud. Ei vedanud. Olin kurb, jalutasin Ficoalt kesklinna, rohkem ei jõudnud ja võtsin takso :D läksin uuele katsele Darwini juurde. Seekord tegi ukse lahti. Polnud enne midagi kuulnud. Javier oli ka seal, tal oli pirakas pohmakas. Helistasin Vickyle, ainult Sylvie oli temaga läinud..mul kadus siis kurbus ka peaaegu ära :D mõtlesin et ma üksi jään kaunist Chimborazost ilma. Käisime mustal turul siin teisel tänaval. See on see kus müüakse varastatud asju ja niisama igast kola. Tõesti igast kola! Ka kõige vanemad ja koledamad kingad viiakse 1 dollari eest müüki. Nii kui sul kodus midagi leidub, mida sa ise enam ei taha, ükskõik mis see ka ei oleks, võid selle seal turul maha parseldada. Isegi oma poolikud küünlad võid seal maha müüa. Leidsin sealt samasuguse telefoni nagu mu nunnu olid, aga see minu oma polnud – liugnupp oli alles – maksis 200 dollarit. Muidugi saaks hinna alla kaubelda. Ükskõik mis hind sulle kusagil öeldakse(välja arvatud päris firmapoes või lihtsalt kallimates poodides)saad selle veidi alla kaubelda, kui oskad. Ei ole küll mingi rikkur, aga ma lihtsalt ei kannata seda kauplemist ja ei suuda seda teha. Aga selleks on mul Anna ja muud toredad sõbrad, kes lausa naudivad selle tegemist. Isegi kui on aru saada et odavamaks enam ei saa, jätkavad nemad vaidlemist. Justkui kartes, et ju meilt gringadelt ikka mõni centavo kallimalt võetakse. Ma ei tea, ma esiteks tunnen kaasa neile vaestele, kes kasvõi kümmet centavot meilt röövida püüavad, ju neil on siis selleks põhjus. Selle turu lõpus on uue mööbli müük. Mis ma seal leidsin ja avastasin: täiesti ilus voodi koos hea madratsiga maksab kuskil 130 dollarit, söögilaud koos kuue tooliga umbes 180 dollarit, normaalne diivanikomplekt 350 dollarit, väga heast puust baarikapp 150 dollarit. Saab isegi odavamalt mööblit, mis esmapilgul paistavad täiesti ilusad, aga lähemal uurimisel näeb palju vigu mis hakkavad häirima.
Täna oli jalka Ecuador – Brasiilia, toimus siin Quitos. Vaatasime Darwini juures kuttidega. Jalka on siin ülitähtis!! Jalka on elu!! Jalka on püha. Sellel päeval kui Ecuador mängib, panevad kõik inimesed oma kaunis kollased jalkasärgid selga ja kogu linn on kirevkollane. Inimesed on megaemotsionaalsed. Mängu kestes karjuvad ja nutavad kohutavalt. Kui Ecuador värava sai hakkasid kõik üksteist kallistama ja peksma, tubades ringi jooksma, karjuma, voodis hüppama – ja lõhkusid voodi ära. Aga seda ei pannudki keegi tähele, vaid jätkasid pisar silmis ja käed võidurõõmsalt väljasirutatult mängu jälgimist. Mäng jäi viiki. Kolmapäeval mängib Ecuador Paraguayga.

Laupäev, 28.märts

Läksime tüdrukutega Pelileosse, Vicky õde sõitis. Enne käisime Monderost läbi. Ma ostsin kuulsad Ecuadori triibupüksid kuue dollari eest :) roosad ostsin. Nägime seal põlvedeni pikkade juustega meest. Juuksed olid tal muidu hästi mustad ja kuna nad niiii pikad tal olid...siis paratamatult tulid mul igasugu rõvedad mõtted pähe, miks nad nii räpased olid. Hjuuu. Edasi läksime Pelileo teksadeparadiisi. Vicky ostis kolm paari teksasid. Mina avastasin kurbusega, et mu uueks püksinumbriks on 10. Kaheksa saab ka jalga venitatud, aga siis pressib sanga välja :D no tegelikult ma teadsin seda juba enne. Kaua me seal ei olnud, kõigil oli uni. Tagasi Ambatosse ja Malli sööma. Fernando ja Javier tulid ka sinna. Hiljem läksin Darwini juurde, jäin pahaaimamatult magama. Ajasin end ikka vägisi üles ja läkisn koju ära. Avastasin et olin oma telefoni Darwini juurde jätnud, aga mul oli vaja ju Vickyle homse Chimborazo asja suhtes helistada. Läksin uuesti Darwini juurde, aga ta oli ära läinud. Läksin Lissette juurde lootuses, et tal on Darwini number..aga ei olnud enam. Jän seal Sylvia, Arlette ja Lissettega rääkima. Niii lõbus oli! Polegi vist kunagi varem nii lõbus olnud nendega. Ma tegin oma totakaid nalju ja nad lihtsalt irnusid kõik kogu aeg.

Reede, 27.märts

Täna kitarri ei toimunud, õpetaja pidi järjekordselt mingile programmile minema. Uurisin netist kõikvõimalikku informatsiooni Cotopaxiga seoses. Ahjaa, mingi päev lõpetasin Hemingway „Kellele lüüakse hingekella“ lõpuks ära. Mulle lõpp ei meeldinud, selline poolik. Igatahes alustasin nüüd hispaania keelse raamatuga Ana Fran „El Diario de Ana Frank“. Ana pere on juudid ja raamat räägib sellest kuidas Hitler juutide elu põguks tegi. Ma veel palju pole jõudnud lugeda, aga tundub hea. Pärast kooli läksime Darwiniga kesklinna. Kõik teised olid ühes kohvikus, läksime sinna. Kohe kohe saime värskeid uudiseid. Nimelt Ruhtie oli täna Jorge autoga avarii teinud. Või siis õigemini Jorge vanemate autoga. Ruhtie ja Jorge endiga on kõik korras, oli väike avarii aga auto on ikka päris kole. Jorge peab nüüd isale 900 dollarit maksma ja on igatepidi karistatud. Ütles vanematele, et tema tegi avarii. Ja nüüd on nad Ruthiega taaskord rõõmsalt koos. Loodame, et seekord siis ikka tõesti rõõmsalt. Kohvikus tegime liiga palju kära ja meid aeti sealt välja. Läksime siis teise, seal oli juba enne meid suur kära :D Sõime, jalutasime kesklinnas ringi ja läksime kõik varakult koju ära. Läksin vapustavalt vara magama – kümnest. Kuulsin kui pere koju tuli ja oli kuulda külaliste hääli, aga ei viitsinud end voodist välja ajada.

Neljapäev, 26.märts

Palju õnne Ennule :)
Täna olin ma niivõrd kohusetundetud ja halb laps! Hommikul panin ilusti koolivormi selga ja olin valmis kooli minema..aga siis tuli nii koolivastane tunne. Tegelikult võiks seda tunnet õigustadagi, selles suhtes et neljapäev lihtsalt on ülimõtetu päev. Kaks esimest tundi on ajalugu, siis kolm tundi vaba, üks geograafia ja kaks arvutit. Kolm natuke vajalikku tundi oleks, aga samas ka mitte nii vajalikku. Niisiis ootasin millal koolibuss oma meeleheitliku pii-piibutamise lõpetas ja ära sõitis ning seadsin sammud Darwini juurde. Mu kõhu peal võis hommikul trummi mängida, nii tühi oli teine. Darwinil midagi süüa ka ei oli. Vahepeal tulid Fernando ja Totte sinna, nad ka kooli ei läinud :D Ka Anna, Sylvie ja Ruthie tegid poppi, läksid postkontorisse pakkidele järgi ja chillisid kesklinnas ringi. Selline tore neljapäev :D
Cotopaxist (5897m) veel nii palju, et läheme 25-26 aprill. Ronimine toimub öösel, kuna siis on lumi veel kõva. 4800 meetri kõrgusel peatume refuges. Seal sööme lõunat ja puhkame. Kuskil ühest öösel hakkame liikuma..kuue-seitsme tunniga peaksime üles jõudma. Allatulek kestaks kuskil neli tundi. Loodame et mu varbad ja sõrmed vastu peavad, muud ei ole häda midagi. Ja kui surengi seal ära, siis vähemalt õnnelikult :D

Kolmapäev, 25.märts

Täna koolis ei käinud, lihtsalt kohe kuidagi ei olnud kooli tuju. Anna rääkis, et Jan oli leidnud võimaluse Cotopaxile ronimiseks. Maksab 120 dollarit, meil oleks kaks giidi (igaks juhuks kui kellegiga midagi juhtuma peaks, siis üks tuleks temaga alla tagasi), kogu varustus ja toit on hinna sees. Minek oleks aprilli lõpus. Nii et nüüd kuu aega peab kõvasti trenni tegema, et mitte esimese 200 meetri peal ära surra. Ma olen juba varem mõndade inimeste elamusi Cotopaxile ronimisest lugenud ja need on hirmasad, väga hirmsad. Nii et kui ma selle ära teen, siis olen vähemalt poolelt maailmalt aplausi välja teeninud! Ja ma teen selle ära! Parim viis end utsitada on endasse uskuda ja teie peate ka minusse uskuma..mõtlemata sellele, et ma kunagi just spordifänn pole olnud :D
Kallis Terjekene saatis täna mulle armsa scräpi – Anu, ma olen Argentiinas! Midaaaa?? Ja mina ei teadnud midagi..hetkeks tuli miskipärast kohe nii haledalt üksik tunne peale :D Aga mul on väga hea meel sinu üle kallike :) Disfruta! Õhtul läksime Annaga kinno, sest on kolmapäev – kahe dollari päev. Saime teada meeldiva uudise, nimelt kooli õpilaskaardiga saame iga päev kahe dollari eest kinno minna, toree! :) Eestis hakkan seda meeletult igatsema. Käisime vaatamas „Seven pounds“. Üli hea film, kiidan taevani. Nagu ma juba kord olen selline emotsionaalne hälvik, nutsin viis salvrätti täis. Korra sain veel Darwiniga kokku. Jutt läks gaydele..seejuures ütles Darwin, et päris paljud ta õe sõbrannad arvavad, et me gringad oleme lesbid. Ambato fiestade ajal nad nägid meid musi tegemas..tsiis tegime jah ühe süütu mopsu, seda ka ainult selleks et poistele tõestada, et me tõesti teeme :D mis seal ikka, lesbid siis lesbid :D

Teisipäev, 24.märts

Darwini ema on puhta ära keeranud. Nüüd läks Susannaga nii riidu et kihutas ta kodust välja. Aga Ailini jättis enda juurde, et temal on talle võimalik paremat elu pakkuda. Oli oma mehega ka riidu kiskunud nii et see minema läks. Kelles on siis viga kui kõik järsku ühe inimese lähedusest ära kaovad? Ja kes jäi? Ruth..sest ta on ärahellitatud ja ennasttäis saan-mis-tahan plikatirts. On küll 19 aga käitub nagu 12. Kuidas ma üldse sain arvata et ta on „nii tore ja armas tüdruk“..? Ta on kõige õudsam plika keda ma tean.

Teisipäev, 23.märts

Kristjan... ütleb:
tere punamütsike
Kristjan... ütleb:
kuidas siis lestad lopendavad sul?

Mis ajast punamütsikesel lestad on ? :DD

Laupäev, 21.märts

Õhtul oli kellegi sugulase, kelle nime ma isegi enam ei mäleta, viieteistkümnes sünnipäev. Siin on viieteistkümnes sünnipäev ülitähtis..sest siis sirgutakse lapsest lady´ks (ma ei leia sõna eesti keeles)...kuid siiski mitte veel naiseks. Niisiis peab ka pidu olema suur ja uhke. Tüdrukute peol peab kõik olema roosa (teistelt olen kuulnud ka valgetest pidudest) see oleks siis nagu tema viimane roosa päev või nii. Pidu toimus mu kodu lähedal siin. Muidugi jäime me Lissette ja Arlettega hiljaks kuna nendel preilidel läks juuste sättimise ja ehete valimisega kaua aega :D Sünnipäeva lapse kleit oli meeeeeletult rooosa suur ja uhke!!! Kingad olid ka roosad, peas oli väike roosa pärg ja käes oli selline pruudikimbu moodi roosadest tehislilledest kimp. Sünnipäeva lapse ema oli ka üleni roosalt riides, õudne! Kõik kaunistused olid ruumis roosad, isegi salvrätikud olid roosa pildiga. Tort oli kahekordne, pulmatorti meenutav...ainult et tipus oli üksik ROOSA tüdruku kuju..ja no üldse tort oli roosa. Liiga palju seda viimast sõna siin juba, silmadel kohe valus lugeda. Sünnipäevaline tantsis oma isaga midagi valsi taolist. Siis peeti mitu kõnet..siinkohal jube kahju et ma ikka alguseks ei jõudnud ja seda ei näinud kuidas plika sisse toodi (selline pulma taoline tseremoonia peaks vist olema). Tantsisime seal pikka aega, mami tantsis nii naljakalt :D peeti jälle kõnesid ja niisama olid pausid. Paar mängu oli ka vahepeal, sellised media imelikud. Mingi eriti eriti kole poiss võttis mind tantsima ja tantsida ta ka üldse ei osanud. Ma siis naeratasin ja üritasin vähemalt juttu arendada, no see tomp oli kohe nii igav tüüp et ei osanud midagi huvitavat ka rääkida. Siis ta sõbrad kõik vahtisid mind nälgas nägudeg ja vehkisid talle midagi õhus samal ajal kui ma seljaga nende poole olin. Ja kõige tipuks ta käed higistasid kohutavalt nagu oleks Inglismaa Kuningannaga isiklikult tantsinud, no ma ei või. Mami ja Marena irvitasid mu üle laua taga. Ma mõtlesin kohe et kui ma siin praegu Darwiniga tantsutaksin, siis nad küll enam ei irvitaks, kõigil jääks kas suu lahti või kinni :D Pidu oli kuidagi pool igav, nii et koju läksime juba poole kahe ajal. Tänaval oli palju noorte gruppe joomas, ühest ja teisest nurgast kostis hüüde ja siis kohe päris valjult karjuti : „Pavel kust sa sellise ingli leidsid?“ või „Kas ma olen surnud, sest ma nägin just praegu inglit.“ Pane aga valgelt riidesse ja juba sind jumaldataksegi.

Reede, 20.märts

Täna saime inglise keele ajalehega valmis. Pidime ühe lehekülje kirjutama kommentaare mis me koolist arvame. Kirjutasime siis sellist ecuadorlikku südamlikku jama..sest ilmselgelt ei saa me kirjutada seda, mida tegelikult arvame.
Mõned näited:

„My classmates are just super! They are some of the nicest people who I have ever met, so caring and helpful. Ecuadorians are very open and relaxed people.“
Khmkhmm..mitte kellelgi meist ei ole koolis sõpru. Nagu mõned „wannabe sõbrad“ on..silmakirjalikud bitchid.

„The school has treated us well and provided a real glimps to the Ecuadorian culture. I want to recommend Indoamerica with all my heart to the future exchange students of Ambato.“
Yeah, sure.

„We have spent only 7 months in Indoamerica, but we´ve adapted so well that it seems like we have been here always.“
Kaunis jura :D

Käisin juuksuris täna. Kõigepealt läksin triibutama. Ma ei tea, võib-olla te nüüd kõik naerate mu üle ja mõtlete et ma eila sündinud, aga mis siis ikka. Oli siis nii, et kõigepealt pani juuksur mulle rätiku õlgadele, siis kilekoti, siis juuksuri keebi(ma paremat sõna sellele ei leia) ja siis veel mingi kummijulla ja veel ühe kilekoti. Hmm. Siis toppis ta mulle kilekoti pähe. Sellega oli raskusi, sest mu kangekaelsed juuksed ei tahtnud kohe kuidagi seal all ilusti püsida. Juuksuritädi oli täitsa hädas, aga ma naersin omaette. . noh, ikka sellepärast et mulle ei ole kunagi varem niimoodi tehtud juuksuris. Siis toppis ta mulle ühe eriti kitsa kummijulla pähe. Mitte ei toppinud, vaid litsus selle mulle pähe. Selline ujumismütsi sarnane, aga palju sügavam ja paljude aukudega. Ma ei suutnud naeru pidada ja itsitasin täitsa häälega. Juuksuritädi siis itsitas ka veidi, võib-olla sellepärast et ma nii kole välja nägin. Siis hakkas mul heegelnõelaga aukudest juukseid välja nokkima ja torkima. See oli valus ja lõpp pikk protseduur. Tädil oli jällegi raskusi mu juustega. Lõpuks nägin ma välja nagu eriti tumeda roosa peanahaga hipi. Siis plätserdas ta mulle värvi imelikult pähe, pani uue kilekoti ja eriti vanaemaliku lotaka heegeldatud vanaaegse bareti mulle pähe. Ma olin nii nii kole ja kogu aeg irvitasin omaette. Te ka nüüd kindlasti naerate mu üle..aga ausalt ei ole mina enne näinud, et nii tehakse :D Üle pea tihedalt triibud ja maksis 15 dollarit. Olen nüüd kaunis blondiin :)
Tahtsin teise kohta lõikama ka minna, aga juuksurimeest polnud ja jäi ära.

Läksin koju, hakkasin end peoks valmis sättima. Erilist tahtmist peole minna ei olnud ja seetõttu ka jäin pool kogemata magama. Aga hiljem kõik helistasid, et ma ikka läheks ja Musu ka igatses..kuidas ma siis ei saan öelda :) Pidu oli suht koht normaalne. Ruum ei olnud just kõige suurem, aga rahvast oli liiga palju..seega eriti tantsimisruumi ei olnud. Ruthie ja Jorge tegid seal hullu draamat. Jorge läks täitsa lolliks ja sundis Ruthiet jõuga temaga kaasa minema autoga. Ruthie jooksis mitu korda autost välja, aga Jorge jooksis järgi ja vedas ta uuesti autosse ise lollakalt korrutades – we need to talk, we need to talk. Habla vos, chuta. Lõpuks Ruthie ikka pääses, ta sõna otseses mõttes karjus tüübile näkku et ta ei taha temaga enam koos olla. Ja mida ütles Jorge – no no, we need to talk. Ruthie on ta kinnisidee, armastus on ta ajud ära söönud? Marek oli ka peol. Olime kõik koos, kuni Jorgele miski ei meeldinud ja tahtis Marekiga rääkida. Peol turvakad olid Mareki sõbrad ja nemad arvasid, et on vaja kakelda. Nii siis andis üks suur rasvarull Jorgele kõva peaka, teine jooksis talle kallala nii et ta kukkus ja siis tuli kolmas ja pani täiega jalaga näkku. See oli väga kole !!! nad oleksid vist Jorge päris vaeseomaks seal tampinud kui Darwin vahele poleks läinud. Nii nii, läksime sisse tantsima. Kõik tore ja hea kuni ruumi tagant otsast hakkas kohutav plikade kisa pihta. Ma ei saanud midagi aru mis toimub kuni nägin et mingi mees jookseb katkise pudeliga kõikide ninade all ähvardavalt ringi. Minuni ta ei jõudnud, enne tiris Fernando päästev käsi mind ruumist välja. Hiljem õues nägime kuidas seest tassiti välja mingi kogu. Mees oli üleni verini ja täiesti tomp. Lihtsalt kukkus tee peale ja ei liigutanud mitte väikest varvastki. Plikad kõik karjusid, et ta on surnud. Pikemal jälgimisel siiski võis näha, et veel hingas. Õnneks oli haigla otse üle tee. Ei ole mina elus nii mässulist ja nii haledalt läbi pekstud verist inimest näinud ! Neid veriseid oli seal kohe hulgi, nad siis vist maadlesid kõik selle mässulisega. Väga väga kole pidu. Ma arvan, et miski minus teadis et sellest ei tule hea pidu..miks ma muidu sinna minna ei tahtnud. Igatahes läksime siis kesklinna sööma. Nalja sai, Javieri burks lendas lõpuks suure koguse ajiga vastu müüa pead.

Neljapäev, 19.märts

Mu õps läks jälle lolliks. Pean homseks mega suure kodutöö tegema. Ja milline rõõmustav uudis – keegi mu vanematest peab esmaspäeval kooli tulema. Arvatavasti on asi mu hinnetes, mida mul põhimõtteliselt ei olegi ju. Vickyl sama jama..ja mõningatel laiskadel klassivendadel ka. Mul on ka nüüd selline laisa poisi tunne peal :D Aga, emps, sa siis ikka tuled ?

Piibeke nägi und:
see oli nii, et mina Juula ja Ann tulime ujumast, hästi ilus ilm oli, jõudsime siis koju, ma tulin Juula nende maja eest aint rätik ümber ja paljajalu
Kailo ja Lauri tulid vastu, nad olid ka ujumas käinud ja hullult põlenud olid. rääkisime nats ja siis hakkasin tuppa minema
äkki kuulsin, et Pever Leelo on rõdul ja räägib kellegagi
ja siis vaatasin, et kellega ta räägib(sa tulid Maimu maja juurest)ja siis ma ei tundnud ära sind ja tükk aega vaatasin
ja oi, kui ma sain aru, et see sina, siis ma jooksin oma elu kiireimat jooksu, kallistasin, musutasin sind, tõstsin õhku ja keerutasin
siis kõik kes seda pealt nägid, vaatasid meid eriti heldinud pilguga, nagu mõeldes, et vot see on alles tõeline sõprus.

See mis meil on, ongi tõeline sõprus :)

Kolmapäev, 18.märts

Que bestia, magasin täna koolis neli tundi! Nii paha oli olla, pea valutas ja kõht lõi trummi. Tegin endale mingite jalka maskottide kostüümidega aseme ja magasin magusalt.
Õhtul tuli Anna Cabinasse paberimajandust skännima ja printima. Käisime kõik plikade ja kuttidega siin mu kodu lähedal pargis. Seal selline tore kiiguke..istud peale ja siis kõrgema puki pealt paned hoo sisse ja lendad mööd traati kuni põrkad kokku kummiga..ja lendad siis sealt kuhugi kaugele. No Vicky oli oma nina pärast nii hirmul, et peatas jalgadega enne kummini jõudmise hoo. Aga ma läksin vihisedes, põmm ja ma lendasin. Ja kõiiiiik irvitasid kuse püksi puki peal mind oodates.

Pühapäev, 15.märts

Hommikul ärgates ei saanud ma midagi aru kus olen ja miks pagana pärast riiete ja kingadega magan. Siis meenus et olin öösel mõtelnud, et kohe kohe kui poisid magama jäävad vahetan riided ära. Eks ma siis vist ei jõudnud oodata, unemati tuli enne külla. Cristjan oli Darwini selja taga magama jäänud ja öö jööksul muudkui teda kaisutanud. Darwin mõtlen et mina, kaisutas vastu XD hiljem kui silmad lahti tegi ja mind enda ees magamas nägi, ajas Cristjani enda küljest minema. Aga Cristjan ikka tüüris tagasi, ise sonides et lase olla, külm on. Hommikul ootas meid suur koristamine. Ehk siis ootas see poisse..nemad selle seapesa tegid ja ka ära koristasid. Pakkisime asjad kokku ja läksime Bañosesse sööma. Poisid sõid seda vastikut suppi kus kanajalad ja igasugu muud rõvedust tekitavad kehaosad ja organid sees on. Me plikadega väheke peenemad :D Pidime suveniirikesi ja muud pudipadi vaatama/ostma minema, aga vihma hakkas kallama ja otsustasime koju ära minna. Ambatos vahtisid kõik nõutult minu ja Darwini otsa: „Mis nüüd teeme mami?“ No ausalt, mul ei olnud mingit tuju enam nende mami olla..tahtsid kõik Darwini juurde jooma minna. Me ei viitsinud küll mingit läbu enam pühapäevasel päeval välja kannatada. . iga roju oma koju, me tahame musiga omaette olla :)

Laupäev, 14.märts

Ärkasin imelikult vara, juba kaheksast hommikul. Darwin irvitas näkku, mina tegin ingli naeratuse ja küsisin:“Kas mu soeng on siis tõesti nii õudne?“ Vastuseks tuli lakkamatu naer, minu üle. Oh kuidas mulle ei meeldi kui minu üle naerdakse ja ma ei tea põhjust. Igatahes soenguga ei olnud vähimatki pistmist. Ta oli oma vana riidekapi välja visanud, ma tirisin selle maja seinast eemale, pugesin sisse ja seletasin magusalt - täna öösel magan mina siin! Kuidagi sai ta mu sealt ikka välja tiritud ja tuppa venitatud. Siis nõudsin popcorni ja head filmi, aga ise jäin juba esimeste minutite jooksul magama. Hommikul viie paiku hakkas kole paha. Läksin täiesti selge mõttega end tühjaks oksendada wc’sse, aga ei tulnud midagi, jäin hoopis magama sinna. Tunnike magasin, jube külm hakkas, aga hea hakkas ka. :D Javier tuli ka hommikul sinna, olla jooma pealt tulnud ja suurest kaklusest vaevu pääsenud. Hommikul ei olnud miskipäerast Movistaril levi, ei teadnud kellestki midagi. Lõpuks kui levi tagasi tuli hakkasid sõnumid ja kõned pommitama. Asjad selgeks räägitud, saime kolme paiku bussiterminalis kokku et Bañosesse minna. Kõik sinna siiski ei jõudnud, niisiis olime – Anna, Sylvie, Ruthie, Vicky, Jorge, Fernando, Javier, Totte, Cristjan, Darwin ja mina. Üllatus üllatus, sellest terminalist busse Bañosesse ei läinud. Aga saime siiski Puyo bussiga(me olime lihtsalt liiga kaunid, et meile EI öelda :D). Buss oli puupüsti, saime viimasesse kolmeinimese pinki. Istusime üksteise süles ja poisid läksid üldse istmete taha imeliku koha peale. Sõit oli pöörane, suure karjumise ja laulu saatel. Cristjani perel on Bañosest 15 mindi kaugusel maja, sinna läksimegi. Seadsime endeid veidi sisse ja hakkasime Bañosesse minema. Ühtegi camionetat mööda ei läinud ja bussid ei peatunud. Plaan oli siis et tüdrukud hääletavad ja poisid lähevad selleks ajaks puu taha peitu :D aga ei, kõndisime edasi. Darwini tuttavad sõitsid mööda, me plikadega saime nendega bussiterminali. Poisid jõudsid ka mõne aja pärast camionetaga järgi. Käisime söömas ja tagasi majja veel natukeseks puhkama ja korda tegema endeid. Poisid vaikselt jõid ja mängisid sõna otseses mõttes lolli – maadlesid kohutavalt, sidusid üksteisel jalgu kinni ja siis viskasid üle õla ja kandsid üksteist nagu jõuluvana kingikotti :D aa Ruthie kutt Jorge.. isssanda juuda sitt küll KUI igav ja imelik võib üks inimene olla. Keegi teeb nalja, kõik naeravad, aga tema vahib sind sellise näoga nagu oleksid kellegi surnuks kägistanud. Mitte kunagi ta ei naera ja millegagi kaasa ei lähe, kalk tomp! Hakkasime plikadega endeid ilusaks tegema. Kes veel ei tea, siis need poisid siin kitkuvad kulme, koolutavad ripsmeid, vahel viskavad väikse jumestuse ka näkku..ja see on täiesti normaalne! Tegime nad ka ilusaks siis. Aga kuna poisid olid veidi mingit eriti rõvedat alksi joonud, siis nad läksid ikka päris hoogu..tahtsid ripsmetušši ja silmapliiatsitki proovida :D Darwin ja Javier nägid lõpuks suht silmapeded välja :D kõik kaunid, kutsusime uuesti camioneta järgi ja põrutasime pidutsema. Algul ei saanud vedama, lõpuks ei saanud pidama! Peol juhtus nii, et Javier ja Vicky avastasid teineteist. Mul jäi suu lahti ja siis kinni, jälle lahti ja siis kinni..ei suutnud oma silmi uskuda. Üks ecuadorlane avastas Anna..pärast mina enam Anna huulil huuleläiget ei kohanud :D aga olla rõve olnud. Cristjan oli nii purjus ja muudkui tahtis minuga tantsida, ise korrutades: Que va, este Anu ya save bailar como ecuatoriana xD Jube palju gringasid olid seal. Annaga jälgisime tükk aega kolme blondi, nii skandinaavialikud tundusid, oletasime et Rootsist. Pärast Anna kuulis soooome keeelt. Oh õnne, rääkisime nendega veits. Üks olla 5 aastat tagasi siin vahetusõpilane olnud ja nüüd tuli tagasi siia elama. (ta imestas et mis moodi me sellisel ajal väljas peol saame olla..no hädavaled (A) :D ). Kaks tükki olid niisama reisimas. Ruthie ja Jorge ajasid nii tigedaks. Ruhtie ise oli nii õnnelik,et saab lõpuks kodust väljas ööbida ja tõeliselt pidutseda...ja mida nemad kogu aja tegid? Käisid poe vahet ja Ruthie sõna otseses mõttes magas Jorge süles pingi peal. Nii palju siis tema õnnelikust õhtust. Ja siis nad muudkui tahtsid koju minna, niisiis läksimegi juba poole kolmest ära. Kuigi nii väga oleks tahtnud veel tantsida. Kodus tegime nalja kuni kõik magama ära vajusid.

Reede, 13.märts

Ruthies birthday - super sweeeeeet 17! :)
Kooli kelle kaheksaks. Täna on selline tore päev, et tulevad kõiksugu ülikoolid endast head ja paremat rääkima. Ruthie vanemad saatsid talle sünnipäevaks suuuuure paki, mis sisaldas jube palju raamatuid, komme, makarone, muud pudi padi ja KAAMERA :P Sel ajal, kui teised rivistusid ja midagi väga igavat kuulasid, vaatasime meie filmi – „What happens in Vegas?“. Koomiline. Pärast vaatasime veidi neid ülikoole, kaks noort gringot olid!! Me olime nii elevil, saime teada et nad USAst, on siin inglise keele õpetajad. Avastasime, et ühes klassiruumis tehakse tasuta näohooldust ja mašaasi. Tahtsin nii väga näohooldust, aga neil polnud enam aega. Sain õla ja pea mašaasi, mind nn hüpnotiseeriti ära ka, aga ma ei tea..ei tundnud erilist erinevust :D Läksime Anna juurde, uimerdasime pikka aega ja vaatasime pilte. Hiljem läksime Malli Ruthiele kinki ostma, milleks leidsime – mikrofoni, väikese parfüümi ja kauni kauni kroon..seda kõike kõigest 18 dollari eest ;D Käisin Cabinas mamiga rääkimas ja koju sättima end. Nagu (peaaegu) kõik naised, ei suuda ka Anu otsustada mida peaks kotti pakkima kaheks päevaks. Niisiis pakkisin ruttu natuke kõike, et aega kokku hoida mõtlemise pealt. Tormasin ruttu välja, et Darwiniga kokku saada ja oma asjad tema juurde viia. Kõndisin kiire tempoga ja samal ajal rääkisin telefonis Darwiniga. Ta küsib, et kus oled. Ma vastan et kohe olen nurga peal, ta ütleb et tore, ma ka. Ja siis hakkas minu kõrval kohutav naerulagin. Toreee Anu, jälle suutsid väheke uims olla. Ta kõndis terve selle aja minust kaks meetrit eemal tee peal minuga kaasa :D Viisime ruttu asjad ära, mina võtsin takso Ficoale ja Darwin läks sõpradega teisele peole. Alati ei pea ju koos samadel pidudel käima, muidu oleksimegi koguuuu aja ninapidi koos. Kohe selline tõeline usalduse tunne tuli peale :) Ficoal sain kokku Sylvie, Ruthie, Jorge, Niklase, Peteri, ja Ericuga (Taiwanist). Korjasime veel üles Anna ja Daniela – olime kaheksakesi pressitud Eriti väikesesse autosse. Sünnipäeva pidu toimus Jorge majas, mis on ülisuperhüpermega ilus ja suur! Jorge sõbrad olid juba seal, tüübid nägid naljakalt kahtlased välja. Igatahes laulsime kõiksugu keeltes sünnipäeva laulu, vajustasime Ruhtie näo tordi sisse ja hakkasime sööma ja lällama. Anna tõi meie poolikuks jäänud Finlandia viina ka kaasa ja hakkasime aga slämmima. Tähtsalt seletasin ja valasin pitse täis, kõik said selgeks ja kõigile meeldis. Kui palju Anu slämmis ? Kes seda küll lugeda jõudis. Need tüübid muudkui tahtsid kõik minuga võtta, ma ajasin tagasi et ei taha..aga keegi teine ka ei tahtnud ja nii ma siis muudkui võtsin kõigiga ja kõigi terviseks :D Õues toimusid meil muidugi mõningad fotosesioonid (täna pidin ma häbi kätte ära surema kui neid pilte vaatasin). Mulle see ütlus - mida ei mäleta, seda pole olnud..ei meeldi. Pigem - tore et oli, hea et ei mäleta :D Ah need kutid seal ju hullult sebisid meid, nii kui keegi end mu külge hakkas hõõruma tuli Anna: „ella ta tiene novio!“ :D kõik tahtsid numbrit, andsin, aga loomulikult vale! Kõikide nende Finlandia, Smirnofi ja Bacardi slämmide tagajärjena jäin ma täiesti purju. Esimest korda kuue ja poole kuu jooksul olin ma purjus. See juhtus nii..äkki, märkamatult. Võtsin ja võtsin, ise aga mõtlesin et mis see siis tähendab et isegi soe ei hakka seest...ja siis caramba olingi purjus. Ruthie oli puha purjus ja jooksis ma kontsadega jalad vigaseks, pole küll naljakas, aga meid ajas sel hetkel väga naerma :D sai tantsitud laua peal ja laua all. Lällasime kuni ära väsisime, Jorge hakkas meid siis koju viima. Kesklinnas sain Darwini, Ferchi ja Tottega kokku. Ma olin veel enne koju minekut päris kõvasti tsirkust teinud. Ööseks läksin Darwini juurde.

Neljapäev, 12.märts

Oeh kui halb uudis mind koolis ootas – Saksa koolitulistamine. Sylvie elab selles linnas kus see toimus ja tema kool on suhtleiselt lähedal rünnatud koolile. Ta oli nii ära omadega, mul tuli ka kohe suur kurbus peale teda vaadates. Miks tehakse selliseid asju? Mis on nende tegijate ajude asemel, dünamiit? Maailm on segi läinud. Koolis ei toimunud midagi huvitavat, ma lugesin raamatut..kodus pole aega, niisiis loen koolis :D tahtsime Lissettega Jose Luisi vaatama minema, mami pidi Paveli autoga sõitma, aga ta ei saanud sellega hakkama :D niisiis läksime Paveliga, aga tal loomulikult oli enne vaja kesklinnas sada toimetust ära teha...pooleks tunniks ikka jõudsime Josele külla. Lissettel on peiks. No peaaegu on, ses suhtes et täiesti peiks veel ei ole..aga mingi 15 aastane kutt pidavat olema. Ta ju alles sai 13. Tegelikult olid sellised naljakad poiste teemad pool aastat tagasi ka juba. Mis mina 12 aastaselt tegin/mõtlesin? Ei mäletagi, aga selline see asi küll ei olnud. Ma ju olin peaaegu 15 kui esimene armastus oli. Aah nüüd meenub, tal oli 9 aastaselt juba „peiks“ olnud. Oo por dios kui tigedaks suudab mind ajada Paul Andres Lalama Felix!!!! Mitte kunagi ei ole tal raha (kuigi neil on seda sitaks, aga ta lihtsalt miskipärast ei taha enda oma raisata ja „unustab“ ALATI koju või siis „tal pole seda“.) Pidin täna kesklinna minema, sest tal ei olnud KOLME dollarit et üks paganama totakas plakat kooli jaoks välja printida lasta. „..ja tal kodus ka ei olnud..“ jah kindlasti.
Pärast läksin musitole külla. Jah lugesid õigesti, mõistsid - on musu! Mõlemad oleme teineteise musud. Tegelikult olengi siin üks suur musu..Fernando, Kristjan, Javier, Totte ja kõik kutsuvad mind nii. Nad ei saanud vist päris pihta milleks seda sõna kasutatakse :D ei no naljakas, eestis päris nii lihtsalt kõigi musuks juba ei saa :D Kristjan ütleb eriti lahedalt – musju. Fernando ja Creiís tulid ka sinna. Ferch „nuttis“ Sylviet taga, noomisime teda mõnusalt. Creiís avastas, et meil on armastus peal..püha müristus ja ristimägi ja kõiksugused habemed sinna hulka..kus siis läks arutamiseks teemal – Kas Anu on nõid? Mul on au olla esimene tüdruk, kes pani eriti kuradiliku poisi end üdini muutmab. Millalgi sai siin Terje ja Lauraga räägitud tagasitulekust. Programm lõpeb ära 2.juuli ja 3ndal peaks siis Eestisse jõudma, aga me jääme kauemaks. Otsustasime 21.juuli kasuks, et siis saab 11 hiilgavat kuud täis. Yfule sai kiri saadetud, vastuseks tean vaid et selleks kuupäevaks lende ei leitud, tagasitulek õhus ripub veel. Kui Eestist lahkudes nutsin jõed kokku, siis siinne viimane päev saab olema mitmeid kordi kurvam.

Kolmapäev, 11.märts

Kaks esimest Realidad Nacionali tundi ei teinud me midagi. Pool tundi õps rääkis klassi probleemidest ja väiksest tripist – järgmine reede läheme Riobambasse Naris del Diablo´t külastama. Ülejäänud aja ma lugesin raamatut ja rääkisin klassivennaga. Rääkisin talle elust eestis, koolist..viimase koha pealt oli ta väga õnnelik et Eestis ei ela (õppimise koha pealt). Üritasin vene keele tähestikku meelde tuletada, päris jõhker ajutöö käis. Klassivennad olid üllatunud et mis pagana tähed need veel on. aa hakkasin sõna ljublju´ga (sest see on ainuke tegusõna mida mäletan) mängima..ja ljublju, tõ ljubez, el/ella ljubet, mõ ljubemos, võ ljubite, im ljubjat. Siis hakkasin mõtlema, et kas tõesti on tema vene keeles sama mis hispaania keeles..no kohe kuidagi midagi muud meelde ei tulnud. Enne magama minekut järsku kargas pähe – ejö, ezö. :D täna sain teada, et on hoopis ejo, evo..ja ani mitte im..kurb :D väga segaseks läks, ehk midagi saate aru, mul mõte välgatas :D pärast kooli olin kole väsinud ja ei tahtnud midagi teha. Magasin tunnikese...rohkem ei viitsinud magada ka. Darwin helistas, et ma läheks aitaks tal kolida. Tal pole oma emaga juba päris mõned aastad just kõige parem läbisaamine olnud. Õed ka sjuksed veidi naljakad...kogu aeg peab nende jaoks rügama ja kõike tegema, aga nemad ei liiguta tema jaoks lillegi. Eile sai tal kannatus otsa, päris koledasti karjusid emaga teineteise peale..lõpuks ema ütles et sul on kella kaheksani aega oma asjadega siit jalga lasta. Vanaema kutsus teda enda juurde, aga ta otsusts et ei taha hetkel mingit sidet oma perega. Samuti oleks võinud korterisse, mis neil sõpradega on, elama minna...aga eii, kallike ei tahtnud minust kaugele minna ja üürib nüüd kaks blokki minust üleval pool korterit :D :) nii armas, aga samas on ikka totu küll! Korter just suurem asi pole – köök, magamistuba ja vannituba..päris kole on :D aga soe vesi on vähemalt olemas :D Fernando tuli ka ja hakkasime kolima. Ma sain Darwini vana riidekapi küljest endale uuue peegli koju :D Emal hakkas vist hetkeks hale, pakkus talle ühte autot, aga Darwin saatis ta pikalt ja soovis et ta oma autohunnikus ja rahas kõngeks. Fernando rääkis Darwini emast hirmutavaid asju, et ma nüüd kardan teda..õnneks ei pea enam väga kohtuma. Käisime korterist ka asju toomas mis veidikenegi rohkem elu sisse annavad uuele kodule. Me Ferchiga olime nii kurvad miskipärast, Darwin ikka naeris nagu alati. Kui see mees enam üks päev ei naera, siis on tõesti ohtlik lugu. Aga ma arvan, et ta on lihtsalt un gran egoísta, et teistele oma kurbust välja näidata.

Teisipäev, 10.märts

Geograafia oli jummala igav. Täna oli lõpuks Santy kohal, mina tegin tublisti trenni, teised ei teinud. Paul on Vicky peale vihane, ütles et Vicky on tema usaldatud asju teistele rääkinud. Üldse ei rääkinud temaga, nii paha oli.. Kirjandus jäi meil ära miskil põhjusel, jäime klassiruumi mina, Paul, Vicky ja Karlita. Mina lugesin raamatut, teised olid arvutites..Vicky siis hakkas Pauliga msnis rääkima et mitte kõva häälega vaidlema hakata. Rääkisid mis nad rääkisid, Paul läks klassist välja ja oli ikka vihane. Vicky oli stressis, asi on hoopis nii et Betoo ajas mingi sita kokku.
Pärast kooli sain Darwiniga kokku, läksime mulle odavate jalanõude paradiisi potaseid otsima. Teate ju küll milline ma olen, ei sobi see ega teine..aga no ausalt seal olid nii koledad kõik tossud. Hiljem liitusid Vicky ja Paul ka, olid rääkinud ja kõik korras. Läksime edasi kesklinna otsingutele. Oooo por dios que me dijo el Paul. Bueno yo ya lo supe antes..por lo menos estaba pensando sobre eso. Y hoy me dijo que es bi-sexual. Yo solamente le estaba mirando con la cara de mas tonta del mundo para algunos minutos. Ehk siis – Paul on bisexual. Jah ta ongi, päriselt. No ma ju pooleldi teadsin juba enne, arvasin..seda oli ju arusaada. Nagu seda veel vähe oleks olnud...sain veel teada, et talle meeldib Beto. Ja see inglise keelne, mitte just armastus luuletus aga sinna kanti, mida ma tal koolis parandasin, on Betole mõeldud. Ja veel igasugu jama Sofiga ja Betoga ja....liiga palju informatsiooni. Emps see lause - Mida vähem sa tead, seda vabam on su hing – on geniaalne! Nüüd ma mõtlen igasugu asju kuidas ta käitub, mida teeb...ta ju isegi lakib sõrmeküüsi (läbipaistva lakiga muidugi). Pero por lo menos tengo un amigo bisexual, como me dijo la Inga :D Vähemalt on mul nüüd üks selline isemoodi sõber. Olime mingis hiinaka poes, ostsin tossud 14 dollari eest, muhahaa. Need olid ka ühed ainukesed millel eksisteeris minu hiiglaslikku numbrit 39. Häbi öelda kohe oma jalanumbrit kui keegi küsib, ma ju tean et sellele järgneb pikaajaline õudust väljendav nägu. Darwin proovis pluuse ja siis Paul ütles – miks tal nii hea keha peab olema!? Ma ütlesin, et varem kui kohtusime, oli parem. Ja siis Paul ütles – jummel, miks mina temaga enne kohtuda ei võinud. Eee appiiiii..mul läks ihu imelikuks, kananahk tuli peale.. ei osanud kohe midagi kosta.

Esmaspäev, 9.märts

Ajaloos oli meil esitlus..kui ma oma jutu ilusti paberi pealt maha loetud sain :D hakkas õps meenutama kuidas ma siia tulin – mitte midagi teades, arusaades. Ja kõik jõudsid järeldusele, et ma olen arengu läbi teinud, vaooo. Õps ültse imelik, kui kooli peal kokku juhtume, siis justkui niimuuseas möödaminnes lihtsalt hõikab kõva häälega „ANU“ ja ei midagi muud. Ah ja need esitlused..kogu aeg on peaaegu igas aines grupitööd, esitlused. Peab tegema suure postri – kirjutama, joonistama, kaunistama ja siis klassi ees esitlema, rääkima, seletama. Või teine võimalus, et peab arvutiga alatihti igasugu esitlusi kokku panema. Tegelikult ju poole kergem kui Eestis, aga vat mulle see süsteem ei istu. No mulle üldse õppimine ei istu :D Santyt täna veel ei olnud, rääkisime Sylvie ja Ruthiega meestest ja maailmast. Igasugu huvitavad jutud olid :P Kitarri ka meil ei toimunud kuna muusika õpetaja puudus ja kitarri õps pidi tundi andma. Kärpisime oma kolme kitarri tundi nädalas kahele..oleme kõik liig vaesed. Kobisime ikka salaja kitarri klassi ja rääkisime seal juttu. Sain Vicky emast nii palju kohutavat teada. Täielik psühho on see eit. Vicky on Itaalias oma klassi parim õpilane, aga ta ema arust teeb ta alati kõike valesti ja on lihtsalt mingi väike, elust mitte midagi teadev loll. Nii ta lihtsalt päevad läbi korrutabki Vickyle kui loll ta on. Üks kõik mida ta teeb, kõik on ema jaoks vale. Õppimisel paneb ka mutt sellise surve peale, et Vicky langes nii stressi et ei saanud enam süüa ega isegi mitte juua midagi. Ta oli haiglas, mingid värgid topiti talle kurku, et ikka elama jääks ja süüa saaks..siis läks ka ema haiglasse talle põhimõtteliselt ütlema kui loll ta on. Nüüd jõuludel käis ta ema siin, mitte miski talle ei sobinud, kõik peaks ikka nii ja naa olema..ja muidugi oli Vicky jälle loll mis loll. Isa on rahulik tüüp, aga ema arust samuti täiesti loll.
Kirjanduse õpetajaga hakkasime reisimisest rääkima. Ta jutustas kuidas me odavalt kogu Ecuadori tundma saaksime. Ta ise oli niimoodi reisinud. On mingi agentuur, kus saab era auto koos giidiga. Viis päeva sõidate ringi ja uurite maad..viis päeva on 100dollarit. Ja kui neljakesi minna, siis ju 25 dollarit. Mis on üliodav! Ja see on turvaline. Mõtleme nüüd kuhu kanti minna ja millal minna.Pärast kooli sain Darwini ja Vickyga kokku. Käisime hiinakas söömas, ma ei suutnud veerandit chaula fanigi ära süüa, sõin kodus enne liiga palju komme :D Käisime korteris, jälitasime õues Fernandot oma exiga. Mul sai hing nii täis, oleks peaaegu välja karanud ja talle kallale läinud. Mida kuradit ta Sylviega jamab kui ise laseb ikka exiga ringi. Alles oli nii äksi täis ja karjus exile näkku et ei taha tast enam midagi teada ja kustutagu see ta number telefonist üldse ära. Ei usu mina tema muutumisse, mängur jääb mänguriks/ lits jääb litsiks. Käisime mo kodu lähedal mängupargis õhtul. Seal oli selline tarzaniköie põhimõttega asi, ainult et said nagu peaaegu kiigu peale istuda. Ma läksin sellega nii suure hooga, et lõpus kui see vastu kummi põrkas siis ma lihtsalt leeendasin kiigult suure kaarega kaugele maha. Teised naersid, mina ka.

Pühapäev, 8.märts

Internacional Womens Day :)
Hommikul vara helistas musu ja hakkas midagi telefonist ja inglise keelest ajama..ma sujuvalt jutustsin eesti keeles vastu ja panin telefoni padja alla :D Koristasin ja pesin veidi oma riideid – Emps, kuulsid jah?! Lugesid!? Ma pesin ISE käsitsi oma riideid :D seda ka ainult sellepärast, et koolivorm vajas pesemist ja siis pesin muid riideid ka. Vesi oli niiii külm ja seep ei tahtnud kuidagi välja loputatud saada.
Kui kõik Josed vaatama läksid, läksin mina Malli koogi asju ostma. Oi kuidas tahaks kohupiima kooki, kräsupead või küpsisetorti..aga näedsa, pole ju hapukoort ega kohupiima siin. Eks peab siis jälle ananassi koogiga leppima...pole just eriti suurt sorti kokk ka, et siin sadat sorti kooke teha :D saatke mulle retsepte palun! Kui tainas valmis oli, hakkasin siis ahju uurima..esiteks vaatasin ahjuplaati, sellega pole vist väääga kaua midagi tehtud, nii niii must oli. Küürisin ja kraapisin puhtaks. Tükk aega leiutasin oma loogika järgi, et kuidas ahi tööle panna, ei õnnestunud. Küsisin siis Christinalt, ta ütles et see ahi ei töötagi. Pavel raip valetas mulle :D panin Christina juurde küpsema. Poole tunni pärast, kui kook valmis oleks pidanud olema, nägi see välja peaaegu nagu alguses. Siin pidavatki kõik koogid alles tunniga valmis saama..ma räägin, ahjud siin imelikud. Ei tulnud hea, panin vist liiga vähe küpsetuspulbrit, imelikult õhuke. Pole hullu, minu pere arvates kes kunagi midagi ei küpseta, oli see muy rico. Eks teine kord teeb paremini.
Ma nüüd enam ei mäletagi, aga kuskil kaks nädalat juba pole meil sooja vett olnud. Pole enam erilist tahtmist end külma veega ka pesta. Soojendasid siis vett ja jamasin suurte kaussidega..tulid kohe meelde ajad kui kunagi vahel miskipärast sooja vett ei olnud ja siis emme vett keetis ja lapsi kasida kanseldas. Küll sai nalja kausis varbaid pestes...Alar ei tahtnud püsti tõusta, emme teda siis sikutas, aga Jänks poiss laisk vana ei viitsinud isegi jalgu üles tõsta ja kõiiiik kausitäis vett läks vannitupa ja koritori ümber. D: Igatahes puhtaks sain end, juuksed tunduvad kohe palju blondimad.(I) Tegin kohvi, olen voodis pikali, söön küpsist frutimora moosiga ja kuidagi nii veidralt hea tuju on. Alati kui mina kellegagi mõnusalt msnis räägin, otsustab Pavel neti välja lülitada..nojah, head ööd :)

Laupäev, 7.märts

Katastroooof, ma magasin üheni. Kobisin lõpuks alla sööma, teenija vaatas mind kui viirastust..ma ei süüdista teda. Päev läbi midagi kasulikku ei teinud, veetsin aega oma nunnu, vihikute, raamatute ja mõtetega. Saldot pole, sõnumeid pole..ei tea elust midagi, hälvik. Oma telefoni igatsus räsib hinge. Lõpuks Darwin helistas ja päästis mu kodu seinte vahelt. Läksime kesklinna ühte baari. Vesipiibu baar, selline Taj Majali stiilis. (ehk ikka on selline stiil olemas XD) Sylvie, Fernando, Ruthie, Jorge ja Daniela olid seal juba. Mängisime Jengat seal, mingid võõrad kutid tegid silma kui me kutid ei näinud :D kaua seal ei olnud, suht igav oli. Käisime söömas ja läksime Christiani juurde. Vaatasime filmi ja mängisime Tõde või Tegu riiete peale. Fernando, Jorge ja Sambo olid lõpuks täitsa paljad..okei valetasin, alukad olid ikka jalas.

Kolmapäev, 4. Märts

Palju õnne Paulile :P koolis tegime inglise keele ajalehe jaoks pilte. Sai jälle tore fotoshooting maha peetud! pärast kooli saime Vickyga kesklinnas kokku. Hiljem tuli Beto ka. Pauliga saime kokku Anita juures. Unustas võtmed koju ja kedagi ei olnud kodus ja ei saanud tuppa. Vahva sünnipäev :D kõndisime kesklinnas ringi, nii pagana külm oli ja väsimus kippus vägisi peale. Mõtlesime kuhu sooja minna...läksime NÕIA juurde :D Vicky lasi endale tobacot lugeda. Mu meelest midagi ennekuulmatut teada ei saanud ja üldse jube vähe infi sai. See nõid viskas kilde nii mis hirmus. Beto tuli ka sinna hiljem, hakkasid Pauliga jooma..Zhumiri, rõve rõve. Aga no peabki rõve olema kui see mingi 1,50 maksab. Paul oli nii purjus, et hakkas kõve häälega armastuslaule laulma. Üldse palju lollusi tegid seal. Lõpuks olid nõia kolm tütart ka seal. Kõige pisem, kuskil 3 aastane, hakkas cariocaga mässama. Oh mu närvid põlesid sees, aga nägu naeratas lahkesti edasi.

Teisipäev, 3.märts

Tegime koolis inglise keele ajalehe jaoks mõndade õpilastega intervjuusid..avastasime et me koolis on täitsa õpilasi kes oskavad inglise keelt rääkida ja veel väga hästi. Inglise keele õpetajaid ajasime taga ja klassides käisime pildistamas. Kuulsime, et meie koolis on uus inglise keele õpetaja Arisonasest..olime kõik niiiiii elevil. Tormasime teda otsides mitmesse klassi sisse, kust vaatasid meile vastu hoopis imelikud näod. Lõpuks ta leidsime! Nimeks Christina, 26 aastane. Kõigepealt tuli ta Ecuadori 7 aastat tagasi, õppis siin midagi mida ma ei mäleta :D ja läks uuesti Arisonasesse. Nüüd on ta siin elanud juba kolm aastat, abiellus ja neil on väike armas laps. TA ON NIIII LAHE ! Anu suutis täna pirni maha panna. Nimelt saatis psüholoogia õpetaja mind ühte poissi otsima. Käisin mitmed klassis, lõpuks leidsin ta ja ütlesin – la psigolojia quiere hablar contigo..kogu klass hakkas meeletult naerma ja mina sain aru mida öelnud olin :D la psigologa (psühholoog) mitte psigolojia (psüholoogia). Väike keelevääratus, pole hullu :D
Sain Vicky ja Betoga (vicky õe poiss) kesklinnas kokku, läksime Paulile sünnipäeva kinki ostma. Mind on tabanud järjekordselt kohutav väsimus. Kogu aeg olen pooltomp. Nagu siis kui alles tulin siia.

Esmaspäev, 2.märts

Mu väike kiisumiisu magas öösel minu toas ja hommikul otsustas kaks korda mu voodisse pissida, armas. Tegin jõukas ilusti trenni..üksinda, keegi teine ei viitsinud. Kodus meil jälle juba päris mitu päeva sooja vett pole olnud. Õhtul läksin Vicky juurde, ta rääkis oma nädalavahetuse juhtumitest..võin vaid öelda, et väga hull!! Tal oli sooja vett, kasisin end seal puuuhtaks.

Pühapäev, 1.märts

Täna on Lissette sünnipäev!
Käisime Darwini, Sylvie, Fernando ja Samboga Parque Familia’s. Võtsime Muki ka kaasa. Koha peal öeldi meile, et koeraga ei tohi parki minna. Toppisime Muki seljakotti ja Darwin kandis teda kõhupeal nagu rase part. Korravalvuritelt saime riielda, aga rumalad blondid quienes „no entienden nada de español“ päästavad olukorra :D Park oli hästi ilus ja suur. Palju väikseid tiigikesi ümbritsetud lilledest, puuviljapuid ja niisama ilusaid puid-põõsaid, mänguväljakuid, vaateposte, puhveteid, pisikesi informatsioonimajakesi. Loomi oli ka seal, näiteks lehm, hobuseid, eesleid, jäneseid, kalakesi ja palju palju merisigu. Ma ei ole elu sees nii pirakaid merisigu näinud, jõhkralt suured ja paksud olid. Ja kõik on söögiks! Park asub üleval mägedes, sealt avaneb ilus vaade kogu Ambatole ja vulkaan Tungurahua ilutseb taustal :) Hea minna, jalutada, loodust nautida või sporti teha. Hiljem läksime Fernando juurde filmi vaatama.