Külastusi

Martes, 25 de noviembre

Täna kooli ei läinud. Pidime pool üksteist teiste vahetusõpilastega kokku saama, et jõulu kogunemise jaoks show mõelda. Jäin ilusti pool tundi hiljaks, sest mammi oli kurb ja ma lohutasin teda. Kõigepealt saime Annaga kokku, varsti tulid Anita, Marek ja Daniela ka. Jan ja Ruthy ei saanud tulla, sest nende vanemad ei lubanud neil koolist puududa. Ma eile õhtul ei saanud öelda mammile, et ma ei lähe täna kooli. Hommikul küsis, et miks ei läinud? Ma siis seletasin..ta ainult naeris ja ütles – ah tead ega sa ei peagi koolis käima, niikuinii midagi te seal ei tee. Ega sa ei tulnud siia selleks, et koolis igavleda, sa pead ringi reisima ja maad avastama..aga vaikselt, et Lorena teada ei saaks! Norm, mulle sobib :D Teiste vanemad nii ei arva, vaesekesed. Igatahes saime kokku ja läksime kohvikusse. Arutasime mida teha, Anna oli internetist mõned huvitavad asjad otsinud. Kõige huvitavam oli Murder Mistery show, aga see on liiga keeruline, et teile seletada. Kui huvitab, otsige internetist. Mõtlesime ja arutasime kaua, kas ikka tasub seda teha. Sest see kõik on hetkel inglise keeles, aga peame selle tõlkima hispaaniasse ja kuidagi pähe õppima. Otsustasime, et teeme ära! Siis pidid teised koju lõunatama minema, meie Annaga ei pidanud. Läksime järjekordselt odavat pesu jahtima :D Kolme paiku sain kokku Pauli ja Vickyga. Anna läks koju netist seda Murder Mistery showd ostma. Jah ostma, tasuta neid ei saa..kuulus ja vinge värk. Maksab kole palju, aga hea ja huvitav vaheldus. Proovisin hirmuga klassiõe kingi..hirm sai tõeks – ei lähe, tee mis tahad. Olime kõik nõutud. Siis läksime kindaparadiisi, ei leidnud sealt midagi. Tagasi kesklinna, tormasime poest poodi ja ma muutusin aina tigedamaks. Lõpuks olime kõik nii väsinud ja mina nii tige. Tegelikult tige ei ole hea sõna..lihtsalt tuju oli nii ära, kõik kohad olid väsinud ja valutasid, pea tuikas ja kõik oli sitt pask! Paul läks kokandus kursustele, me Vickyga jooksime veel kähku mõned poed läbi. Lõpuks ostsin ühed kindgad ära – ilusad hõbedased. Jään lootma, et ma homme nendega ninali ei käi. Edasi kiirustasin Ruthy juurde, saime seal uuesti kõik kokku. Lugesime kõik karakterid läbi ja panime paika, kes keda mängib. Ma olen Felicity Simons, rikas ja peen naine :D rohkem ma hetkel midagi öelda ei saa, pärast kuuendat detsembrit jälle. Lugesime roundid ka läbi, tuleb suur tõlkimis- ja pähetuupistöö! Kella üheksani mässasime, peaaegu pool tundi ootasin taksot ja lõpuks ometi koju. Huh, sõin ja tuju hakkas tagasi tulema.

Lunes, 24 de noviembre

Täna on juba reede, nii et ei mäleta enam kõike, teen lühidalt. Koolis kohe kindlasti midagi huvitavat ei toimunud. Arvatavasti toimus neli tundi ja ülejäänud neli sai puhvi kõrval veedetud. Järgmiseset nädalast tuleb Ruthy meie kooli, siis peame puhvi kõrvale viie inimese laua otsima :D
Pärast kooli pidime kell kolm Vickyga Pauli juurde minema. Tahtsin taksojuhile 10dollariga maksta, aga tal polnu tagasi anda. Jooksin siis Pauli juurde ja vahetasin viiesteks. Aga tal ikka polnud tagasi anda. Käisime siis mingites poodides, et vahetada, aga poed olid ka vaesed. Lõpuks läks taksojuht kasiinosse :D ta oli oma sekluse üle päris õnnelik. Läksime meile Vickyga kolmapäevaks balleriini tuutu tegemiseks sinist võrku otsima. Siis ehtepoodi mulle kõrvarõngaid ja käevõrusid otsima. Ma leidsin nii armsad väiksed, aga Paul naeris mind välja ja tõi lagedale tema valitud HIIIGLASLIKUD kõrvarõngad. Mul hakkas oma kõrvadest kahju kohe. Kõik pidi olema võimalikult suur. Lõpuks oli mul juba päris ükskõik mis ta mulle külge toppida kavatseb. Leidsime normaalsed suured kõrvakad, aga oli vaja midagi sinist sinna külge. Siis ta toppis väiksemad sinised kõrvakad suurte külge. Käevõrusid pidi ka loomulikult neli olema. Ta oskab asju hästi sobitada ja sellist värki teha, sest kui Ambatos suured pidustused toimuvad, siis ta töötab seal inimestele riideid ja ehteid valides. Siis läksime klassiõe juurde, ta ema pidi meile need tuutud valmis tegema. A mul oli ju kõrgeid kontsakaid ka vaja. Ma neid ise osta ei tahtnud, sest ei käi väga kõrgetega ja no siin olen ma niigi kõigist pikem. Klassiõde siis andis enda omasid proovida..ma lihtsalt vaatasin neid tillukesi kingi ja keeldusin proovimast. Jummel need poleks mulle varba otsa ka läinud. Kõigil tüdrukutel on siin 35-36 jalanumber. Niisiis olen ma oma 38-ga hiiglane. Valeria(klassiõde) jooksis oma sõbrantsi juurest kingi tooma. Need olid 38, aga nii kitsad. Mul ju mingid kondimonstrumid segavad. Paul, Vicky, Valeria ja ta ema olid hämmingus ja sõnatud. Ainuke sõna mis kostus oli – psuta!(kurat) :D Homme pidin teise klassiõe omasid proovida saama. Läksime Vickyga mulle leggenseid otsima. Aa päeval oli ju nii palav ja ma panin kleidi selga. Vicky ütles, et ta ei tule enam kunagi minuga välja kui ma keldiga olen :D Pärast läksime sööma ja siis koju ära.

Domingo, 23 de noviembre

Hommikul helistas Sandra, et kokku saada. Kümnest läksime Malli. David oli ka, ei tundnud teda alguses ära, enne olid tal pikad õlgadeni lokkis juuksed ja nüüd lühikesed ja krussis :D Läksime sööma, ostsime kõik erineva koogi tüki ja muljetasime. Peab mainima, et minu kook oli kõikse parem:D Kuskil kaks tundi rääkisime, siis läksime kesklinna. Mina juba ammu vaatasin, et mis imelikke suuri rohelisi puuvilju müüakse. Kookos teine, joomiseks. David ostis, päris hää oli. Istusime pargis, pool magasime ja ikka rääkisime ja rääkisime. Siis jalutasime Davidi juurde. Tal on nii iii ilus kodu!!! Ühe laua peale oli väikene küla meisterdatud, seal oli lõbustuspark, purskkaev, palju toimetavaid inimesi...ja siis ta pani selle tööle. Muusika oli, lõbustuspark mängis, vesi vulises, inimesed seletasid ja toimetasid. Niii vahva :P Ta isa on nii tore, hästi jutukas ja sõbralik. Läksime kuskile restorani sööma, hiiglama portsu pressisime sisse. Edasi läksime ühte parki, me Sandraga saime piletid mille peale oli kirjutatud – võõrad. Ütlesin valvurionule, et ma pole turist, ma elan siin! Ta ainult naeratas ja käskis edasi minna. Suur ja ilus park, hotell on ka seal. Igasugu huvitavaid puid ja taimi uurisime, imelikest kohtatest udisime end läbi ja hästi vastikut pähklit sõime :D Pargi kõrval on jõgi, sulistasime varvastega vees kuni kramp tuli. Maadlesime muru peal, sest Davidil on inimliha vajadus ja tahtis kogu aeg mu käest tükki välja järada. Tegime Sanraga talle juustesse lillesoengu. Mitu mitu tundi lihtsalt olime seal, sest seal oli muru, vesi, linnulaulu, ilm oli ilus ja kõik oli tore :) Tagasiteel Davidi juurde nägime Femkat – Belgiast, ta elab Riomambas. Oli oma perega shopingu tuuril ja nende lemmik poeks osutus ei miski muu kui MEGAMAXI!!! Sest toit on ju eluks vajalik:D Ta peres on ka kõik suhteliselt vanad, tore teada et ma ainus ei ole :D Davidi juures tahtis ta isa meile uuesti süüa pakkuda, aga vastasel juhul oleks mu seelik seljas rebenenud. Siis viisid mu koju ära, oli tore päev!
Õhtul tuli Pavel mind kiusama. Läks lahti padja ja muude kättejuhtuvate asjade sõda. Siis hakkasime Paveli sahtleid uuristama. Liiiiiiga palju sodi ja mõttetut träna. Ajasin tarka juttu ja mainisin, et mu ema viskaks pooled asjad ta toast ära. Ta oli hämmingus, ütles et ta armastab oma träna:D Päris huvitavaid asju leidsime ka, üksikuid pesukaitsmeid vedeles ka igas sahtlis :D Miskipärast läks jutt vaimudele. Ma ju ei usu nendesse väga, aga see mis ta rääkis oli küll hirmus. Rääkis sellest mis siin kodus juhtunud on, täitsa piss pidi püksi tulema. A ta ise kardab ka hullu moodi vaime kui selliseid. Muudkui nihkus minu poole rääkides ja tõmbas jalad turvaliselt kõhu alla :D Eii ta on ikka nii naljakas. Enne magama minekut hakkasin loomulikult imelikke hääli kuulma.

Sabado, 22 de noviembre

Ärkasime ja olime väsinud. Mina olin Anna ja Dani poolt peaaegu oimetuks litsutud, aga siiski suutsin naeratada :D Tegime mõned koledad pildid ja nautisime tükk aega rikkalikku hommikusööki. Siis hakkasime koju ära minema. Kodus tuli mul kohutav koristamise tuhin peale. Hoolikalt nokkisin kõik ukse mustri soone vahed vatitikuga tolmust puhtaks, puhastasin kappe nii seest kui väljast, korrastasin oma sahtleid ja lõpuks pesin vannitoa seinad puhtaks. Need olid ikka väga veidra tolmukihi all, nagu oleks ahjuga köetud siin, nii et tegevust jätkus kauaks. Vaatasin telkut ja mind tabas kohustuslik magama jäämine. Tundub, et rohkem midagi asjalikku ei teinud. Õhtul läksin suurest igavusest Cabinasse. Seal igavlesin samamoodi, kõigil oli kuskile kiire, ei hakanud segama. Avastasin oma telefoni! Aah ma ei olegi ju maininud, et my telefon lihtsalt laguneb käes ära. See muusikapleieri liugnupp on igavene jama: mõlema külje pealt tulevad muudkui tükid ära, nüüd on kole. Sandra Quitost on siin Ambatos Davidi(vabatahtlik) juures. Helistas ja kutsus peole, aga ma juba pool magasin ja ei suutnud jäsemeid liigutada.

Sabado, 22 de noviembre

Ärkasime ja olime väsinud. Mina olin Anna ja Dani poolt peaaegu oimetuks litsutud, aga siiski suutsin naeratada :D Tegime mõned koledad pildid ja nautisime tükk aega rikkalikku hommikusööki. Siis hakkasime koju ära minema. Kodus tuli mul kohutav koristamise tuhin peale. Hoolikalt nokkisin kõik ukse mustri soone vahed vatitikuga tolmust puhtaks, puhastasin kappe nii seest kui väljast, korrastasin oma sahtleid ja lõpuks pesin vannitoa seinad puhtaks. Need olid ikka väga veidra tolmukihi all, nagu oleks ahjuga köetud siin, nii et tegevust jätkus kauaks. Vaatasin telkut ja mind tabas kohustuslik magama jäämine. Tundub, et rohkem midagi asjalikku ei teinud. Õhtul läksin suurest igavusest Cabinasse. Seal igavlesin samamoodi, kõigil oli kuskile kiire, ei hakanud segama. Avastasin oma telefoni! Aah ma ei olegi ju maininud, et my telefon lihtsalt laguneb käes ära. See muusikapleieri liugnupp on igavene jama: mõlema külje pealt tulevad muudkui tükid ära, nüüd on kole. Sandra Quitost on siin Ambatos Davidi(vabatahtlik) juures. Helistas ja kutsus peole, aga ma juba pool magasin ja ei suutnud jäsemeid liigutada.

Viernes, 21 de noviembre

Nägin hispaania keeles und. Tönnisin, sest ei tahtnud Eestisse tagasi tulla. Näedsa mis lugu. Ja ega väga ei kutsugi tagasi. Kardan liiga palju seda kohutavat orjapõlve, mis mind Vesiroosis ootab. Ei taha maksta pea et 50krooni et pealinna minna, kui siin saab hakkama vähema kui poole sellega ja kusjuures vahemaa on kaks korda nii pikk kui Kuimetsast Tallinnasse. Pealegi käivad bussid imelikult harva, kuigi võiks ju iga 20 minuti tagant. Taksosi ka majade vahel ringi ei kihuta miskipärast.. Ei taha süüa neljateist pelmeeni hapukoorega 60 krooni eest. Mingi väike klaas paki mahla 10krooni..lausa patt oleks seda osta, teades et siin saab SUURE klaasi värskelt pressitud mahla veidi odavamalt. Issand jumal, siin on lausa lust väljas söömas käija.
Kaheteistkümnest olin mina katerdaali ees ja ootasin pool tundi hilinevat Annat. Tšikk on natuke ecuadorlaseks muutunud juba :D Läksime oma puuduliku orientatsiooni võimega odavaid poode otsima. Igasuguseid nõmedaid leidsime. Jummala haige süsteem on mõndades poodides. Nii kui sisse astud ja ringi liikuma hakkad, hakkab keegi sinu taga käima. Nagu täpselt sinu taga! Ma tahan järsku aluspesu vaadata eksole, aga no ega ei ole küll erilist isu neid seal uurida kui mingi meha mu selja taga passib kogu aja. Viisakusest tegime ühe tuuri poele peale ja kähku minema. Kuskil casiino vastas oli pealtnäha tavaline pudipadi pood, nii igaks juhuks astusime sisse. Ja mida õnne!! Leidsime igasugu vajalikku nodi ja enda õnne uskumata 17dollarised saapad. Ilusad saapad! 30centavoseid sõrmuseid ostsime terve hulgi kokku ja piilusime dollarilisi vöösid, aga otsustasime järgmiseks korraks ka osturõõmu jätta. Piilusin veel asju, et oma tuba kaunimaks muuta..aga peab enne kodus mõtlema mis värvi vaja on :P Ostsime viie dollariga neli filmi..et oleks põhjust sleepoverile. Lõpuks kiikasime toidupoodi, ostsime veits nänni, kiirustasime minu juurde, siis Anna juurde ja siis raskete kottidega Daniela juurde. Jõulu kogunemise jaoks peame mingi show tegema. Anita küsis kas kellelgi ideid on ja automaatselt pöördusid kõigi näod minu poole. Nojah, ega ma muidu Anu de Estonia ei oleks :D aga pean teid nüüd alt vedama – polnud ideid..pole aega, pole ideid..igatahes mõtlemiseni me ei jõudnudki, sest mõned jolpskid (loe: Jan ja Anita) tahtsid koju jalgpalli vaatama minna. Aga jõudsime ühele arvamusele, et teisipäeval kooli ei lähe, saame kõik kokku ja üritame midagi valmis mõelda. Õige pea läksid ära ka Marek ja Ruthy, jäime alles Daniela, Anna ja mina. Sõime, imetlesime Dani ilusat kodu, sõime ja jõime, jälle imetlesime ja ikka edasi ja edasi. Siis vaatasime Anna toredaid fotoseeriaid ja üritasime uusi ja toredamaid teha. Aga lõpetasime üsna ruttu kui olime aru saanud, et sitast saia ei saa – lihtsalt ebasobiv päev pildistamiseks. Öö pimeduses siiski sai mõned vahvad – pimedas ju ei näe kas on sitt või sai, kõik üks tume tükk. Siin on uuemates majades, nagu Annal ja Danil, selline turvasüsteem, et pärast ühteteist öösel enam alla korrusele minna ei saa. Vastasel juhul hakkab sireen huilgama. Kolmveerand üksteist hakkasid kõhud koledat korinat tegema, jooksuga alla kööki ja kiire pugimine. Kõht täis ja meel hea, hakkasime „Mamma mia’t“ vaatama. Daniela vajus esimese poole tunni jooksul ära. Meie Annaga, karastunud põhjamaalased, pidasime lõpuni vastu..seda muidugi tänu oreos küpsiste toetavale mõjule.

Jueves, 20.noviembre

Sõnasin eile bussijuhi sisse magamise ära, ta ei tulnudki! Taksojuhid on hommikuti imelikud. Toimusid kaks esimest tundi, mis olid ikka nagu alati surmigavad. Tegelesin oma mõtete ja asjadega, kui järsku õps minu nime ütles..tõstsin pea ja vaatasin küsivalt otsa, tema ainult naeratas oma natuke perverdi naeratusega ja seletas edasi. Tegelikult teeb ta ikka hullult nalja ja tema kuldehted on jätkuvalt silmale head vaadata. Ta niimuuseas seisab ühe õpilase kõrvale, nühib oma kriidised näpud tema kampsuni külge puhtaks ja patsutab justkui sõbra tunnuseks õlale. Nii said mitme õpilase kapsuni varrukad valgeks. Muide ma nägin ükskord poes varrukatega vesti!!
Pärast teist tundi hakkas mingisugune tseremoonia moodi asi. Meie klass võitis ju kunagi selle klassidevahelise valimise ja on nüüd kooli president. Nüüd siis jagati tähtsamatele isikutele meie klassist mingisugused tähtsad paberid ja said muskula ümber koolilogoga tähtsa sildi. Andeksi, ma ei oska end hästi väljendada. Igatahes mu jumal sai ka! :) Siis tuli üks vilistlane laulma, hästi ilusti laulis. Nagu Kristiina, ainult et mehe häälega :D Ma vannun, et ta tegi mulle silma! Kui just tolm iga kord talle silma ei lennanud, kui minu poole vaatas. Läksime raamatukokku võitu tähistama. Sõime igasugu veidraid väikseid asjandusi ja jõime. Siis toimus üks ja pool geograafiat, kus meie Vickyga arvutitega hängisime. Pärast enam tunde ei olnud, all korrusel toimus pidu. Üsna enamvähem muusika oli, me vahetusõpilastega tantsima minna ei tahtnud, sest seal oleks meid ähvardanud kurb katkirebimis saatus. Magasime muru peal. Homme kooli ei ole, ei saanud päris täpselt aru miks ja seega ei ole ka seda Beauty Queeni valimist. Kolmapäeval toimub spordipäeva taoline värk ja siis peab igast klassist üks „kaunitar“ (nad ütlevad selle kohta madrina, selle sõna tegelik tähendus on see naine kes pulmas peigmeest saadab:D) olema. Mis mu klassiõed ütlesid – no vaata nüüd klassis ringi, kelle me veel peale sinu panema peaksime? Ego laks. Bussi ei tulnud ka pärast tunde, sain klassiõe emaga koju.
Mul oli plaanis veits discoveri channelit vaadata ja maailma imetleda, aga mind tabas unematide rünnak. Hiljem läksime jälle kesklinna Darwiniga. Jalutasime mitu tundi ringi, siis läksime kala sööma. Ma ei saa aru..ma olen koos täiesti meest soost isikuga ja ikkagi sõidavad autod mööda ja lahtisest aknast kuuleb juhi kiimas häälitsusi. Või siis võtab mõni auto hoo maha ja kõlab küsimus – Want to have a little ride babe?
Lissette ja Arlette läksid täna Silviaga kaklema ja kolisid oma asjadega siia.

Miercoled, 19.noviembre

Ärkasin täna varem, et jõuaks end rahulikult korda teha ja süüa. Ja muidugi ma ei saanud, sest bussijuht on niiiiiiiiii jobu ja otsustas ka varem tulla..niigi tuleb liiga vara alati ja nüüd veel varem. Homme uus katse, ärkan veel varem ja palvetan, et bussijuht sisse magaks!
Kaks esimest realidad nacional tundi olid nii igavad, et otsustasin natuke oma halvaks läinud matemaatikat seedida – hakkasin oma panga asju lappama ja arvutama. Aju oli lõpuks seitse korda kinni kiilunud ja mitte kuidagi ei tulnud õiged asjad välja. Eks homme uuesti.
Reedel on koolis Beauty Queen’i valimine. Õps küsis kes meie klassist läheb, kõigi pead pöördusid minu poole ja mu neli austajat karjusid justkui ühest suust – ANU, ANU, ANU. Eem, tänan pakkumast, aga ei. Ei tõmba väga kooli ette lolli mängima minemine. Iga aasta on selleks iludus kuningannaks vahetusõpilane saanud, nii läheb igavaks ju!
Pärast kooli jäin kogematta kolmeks tunniks magama. Siis läksin Darwiniga kesklinna jalutama. Käisime kuskil mänguautomaatidega mängimas, tegin talle autosõidus pähe :D Ta vend on niii litsmees, et rohkem litsakas suudakski ainult ta ise olla. Ma olen teda vähemalt kümne erineva tüdrukuga näinud. Vahel isegi mitmega korraga. Darwin näitas kuidas nad siin hip hop muusika järgi tantsivad. Pool break, pool hip hop..veidi nagu streetdance, aga no mina aru ei saa mida moodi nad selliste liigutustega tantsida saavad. Ta õetütar on nii armas, pooleteist aastane, hull energiapomm, ainult trambib ringi. Kartis mind alguses, andsin talle friikartuleid, siis hakkas sõbraks :D Tegi muudkui tervitus mopsu mulle põsele. Darwin ikka jätkab minu harimist – andis mulle kaks hispaania keelset raamatut. Vahel ma tõesti tunnen end natuke lollina, kui ta maailma asju küsib, ma ei oska midagi vastata ja siis ta ise ajab tarka juttu. Muide kaks kuud tagasi ma sain täitsa valesti aru asjadest. Ta ei käi ülikoolis, lõpetas selle jaanuaris. On nüüd täitsa inseneer. Hmm ta õde õpib advokaadiks..ja peab pilte joonistama ülikooli jaoks. Kas eestis ka advokaadiks õppides pilte joonistama peab? :D

Martes, 18.noviembre

Täna tiristas bussijuht ukse kella, sest mina ei näe siit ülevalt millal ta siin on ja õues tuudutavad autod pidevalt, nii et ei oska aimata milline õige tuut on. Jooksin poole riietumise pealt välja. Nõme bussijuht, tuleb varem kui eelmine ja ma ei jõua süüa.
Saime teada, et hispaaniat see nädal üldse ei toimu, sest õpetajal on jälle üllatavalt palju tööd. Ma ei mõista, mida nad kogu aeg nii palju direktoriga räägivad. Aga mis siis ikka, meil on juba vahetusõpilaste laud puhveti kõrval välja kujunenud ja puhvi töötajad naeravad alati, kui Jälle sinna läheme. Sylvie sõbranna Dana on vahetusõpilane Eestis, elab Sakus. Ta oli oma blogisse veits eesti keeles kirjutanud..nii naljakas oli lugeda, nii koomilised vead olid :) Kirjutasin talle pisikese kirja. Pärast viiendat tundi hakkas cheerdance võistlus.(ma tõesti ei tea miks nad seda niimoodi nimetavad). Kursuste vaheline võistlus..meie kursus ei osalenud, ei tea miks. Igatahes mõned olid ikka niiiii haledad, suht poolteist minutit järjest tegid ühte liigutust, surnud nägudega ja kivist jäsemetega. Kaks kursust olid täitsa normaalsed ja üks oli üllatavalt hea. Neil oli ikka midagi cheerleaderi asja ka sees. Midagi Eestisse - poisid ka tantsisid!!! Nii et kohe tantsisid, kohati pareminigi kui tüdrukud. Aa ja seal oli see nunnu silmarõõm ka, tantsis üli hästi, viskas saltosi ja tegi trikke..miks ta küll nii noor on!? :D
Aitasin Lissettel inglise keelt teha ja esimest korda jõudis mulle kohale, kui kohutav on mu grammatika. Jalutasime kuskile panga moodi asja, nagu ecuadorlased ikka, unustas Lissette mingid dokumendid koju ja ei saanud midagi teha. Tulime tagasi. Aitasin Marenal mingit hiiglaslikku USA kindulustuse jura inglise keelest hispaaniasse tõlkida. Sain Lissettelt High school Musicali kõik kolm osa, eks siis kunagi tuleb filmipäev.
Õhtul tuli jälle Nikol mu juurde. Hakkas mu asjadega poodi mängima, ostis kõik ära ja ajas toa totaalselt segamini. Siis avastas digika, tegi pilte kus peal on kas minu üks käsi, kõht, jalg, selg või pool pead.

Lunes, 17.noviembre

Esimest korda selle kooliaasta jooksul ei jõudnud ma kaks esimest tundi silmi lahti hoida. Lihtsalt vajusid vägisi kinni, sest niiii igav oli. Hispaania keeled jäid taas ära. Istusime Sylvie(nüüd on õige kirjapilt :D), Anna ja Vittoriaga puhveti kõrval ja olime suure katsumuse ees – burgerid paistsid täna eriti isuäratavatena. Geograafias vaatasime Galapagosest videosid. No tegelikult vaatasime ainult mina, Paul ja Vittoria..teised käratsesid niisama. Kirjanduses saime Vickyga kodutöö – peame ühe oma maa kirjaniku eluloo ja tema luuletuse hispaania keelde tõlkima ning ühest tema raamatust kirjutama. Leidsin koolis silmarõõmu, nii armas teine, aga noor :( :D
Tulin koju, pidime kahest kõik Jose Luisi vaatama minema – tal täna sünnipäev. Aga kui koju jõudsin, polnud siin enam peale vana aedniku kedagi. Olin siis niisama omaette õnnelik. Arveldasin ja lugesin ja vaatasin telkust maailma. Enne viit tulid teised koju. Nikol tuli mulle oma spidermani mänguasja demonstreerima ja mässas sellega pool tundi. Siis avastas aga minu asjad. Ja tema paganama kass!!!! Mu peegel oli akna peal, siis tuli kiisu end peeglist imetlema, tahtis vist end katsuda ka..ja põmm – maas lebas minu katkine peegel. Nikol ka nii palju tüütas, ei viitsinud enam olla ja läksin välja. Käisime Darwiniga pargis kus puudest kujud lõigatud on ja jalutasime niisama ringi. Ostsime süüa ja läksime tema juurde filmi vaatama. Jätkasime ladina-ameerika filmide vaatamist, sest tema arust pean ma nendega kursis olema. Aga see film oli küll natuke väga igav – columbia elust rääkis, kole oli ja väga igav, jäin lausa magama :D Õnneks pole Darwin kiimas pervert :D äratas mu ikka õigel ajal üles ja läksin koju ära. Aga armukade on ta küll, mingid võõrad kutid helistavad pidevalt ja siis ta nii ähmi täis:D

Domingo, 16.noviembre

Tulin hommikul üheksast oma katkise kleidiga koju. Kõik naersid. Suht näru tunne oli. Külm dušš äratas üles ja tegi inimese olemise. Sõin ja olesklesin. Tahtsin magama minna, aga Lissette tuli ja jäime rääkima. Vaeseke on armuvaludes :D mis mina 12 aastaselt poistest teadsin? Nada, puha laps olin ju. Kiire lõunasöök ja kahest läksime Jose Luisi vaatama. Nii palju tädisid oli seal. Sain teada, et mammil on seitse õde ja viis venda. Papil on kolm õde ja kaks venda. Algul ei tahetud mind sisse lasta, aga siis üks tädi seal midagi seletas ja sain sisse. See mehike kes ukse peal valvas, väristas kulme ja tegi silma, saatsin talle surmava pilgu. Siis katsuti läbi meid, et ega midagi kahtlast kuskil pole..rinna vahelt otsiti telefoni, suht ebamugav :D Hakkasime läbi koledate ja haisvate ruumide kõndima. Oli palju vanasid, vastikuid ja rõvedaid mehi. Tädid võtsid mu turvaliselt enda keskele, et katkiste hammastega irvitajad lähedale ei tuleks. Jose oli nii teistmoodi – veidi habet ja vuntsi oli..pole veel kunagi enne näinud teda nii :D aga üldiselt ei kasva siin enamusel meestel(vähemalt nendel keda mina tean) sellist habet nagu näiteks Allanil ja Alaril :D imelikult vähe, pole nii tihe..ja ei kasva nii kiiresti. Palju rahvast tuli teda vaatama. Nägin oma nõbusid ja sain teada, et üks elab mul vastas majas ja teine ümber nurga. Muidu see vangla kus Jose on, ei ole väga hull. Seal on ikka vangla kohta normaalsed toad ja voodid ja asjad..seal vanglas on need inimesed, kes ei ole midagi väga hullu korda saatnud. Aga kõrval vanglas on mõrtsukad ja muud elajad, neil ei ole midagi. Istusime ruumis kus oli üks väike laud ja telekas. Meid valvas ilus suur hundikoer. Keskine mees hakkas suitsuga sisse tulema ja koer läks peaaegu kallale. Üks väike riietega koer lippas ka seal ringi. Kella neljast lõppes külastusaeg. Kodus tüütas mind Nikol, kes muudkui minu ja Paveli toa vahet siiberdas ja oma kassi vastikult solgutas. Mul hakkas kassist nii kahju, aga kui Nikolile midagi öelda, ega ta siis ei kuula. Lõpuks sai mul natuke siiber ja läksin välja. Läksime näljase Darwiniga sööma – toidu kohti on siin IGA nurga peal ja veel palju rohkem. Pärast läksime Darwini juurde filmi vaatama. Film sellest kuidas kunagi ammu-ammu Ecuadoris vihmametsades elati, teate ju küll seda džungli Jorge kehakatet – üks lapike tillu ees ja riide riba pepu vahel :D kuidas hõimud omavahel kaklesid ja kuidas inimesi tapeti. Suht kole oli, aga naljakas ka. Teil hakkab poole tunni pärast kool. Toredat hommikut :)

Sabado, 15.noviembre

Ärkasin pool viis hommikul Darwini kõne peale, kutsus Quitosse..ma olin nii unesegane, ei mäleta mis vastu rääkisin, aga igatahes magasin rahulikult edasi :D Siis ärkasin pool kümme klassiõe kõne peale, et cheerleaderid peavad kümneks kooli minema. Aga arvasime Annaga, et ega sest midagi ei ole, kui me ei lähe :D nädala sees vaatame mis sorti leaderid nad on ja mõtleme, kas tahame minna või ei. Enam magama ei viitsinud jääda. Vaatasin discoveri channelit ja armusin sellesse. Travel and living..Jamaicasse tahan kindlasti minna :D Siis helistas uuesti Darwin, ütles - õhtuks pane kleit selga ja löö end üles, me lähme pulma. MIDA? Jah, üks sõber abiellub. Okei, ma loodan et mu valge kleit mulle veel selga läheb :D:D:D Lõunasöögi lauas ütles papi, et ma olen seitsmest vahetusõpilasest ainus, kes tuba korras hoiab. Ja ainus, kes kõike sööb, ilma et viriseks :D Tundub, et nad on minuga rahul..kuigi papi vahel kirtsutab nina kui ma jälle välja lähen(vana inimeste värk, mis seal ikka):D Tegin end varbaküüntest juusteni korda. Kleit justkui läks selga, aga ma ei saanud ise lukku kinni. Kedagi kodus ei olnud, läksin siis tädi juurde, et ta mul luku kinni paneks. Ühe koha pealt oli suht pingul ja siis juhtus midagi kohutavat - LUKK LÄKS KATKI XD:D:D:D::D:D:D:D Mul ei tulnud ei a-d ega o-d suust välja :D Lihtsalt seisin lollakalt ja helistasin siis Darwinile – et mul on „väike“ probleem. Läksin välja oma katkise lukuga, ta pidi kuse püksi irnuma. Üritas parandada, aga ei saanud. Läksime ühe ta sõbranna juurde, et ehk naine oskab paremini :D aga eesti lukud on teistsugused..kangutasid nii ja naa ja lõpuks läks lukk täitsa katki :D Mul oli tuju suht ära. Kellegi teise kleiti ka ei saanud laenata – kõik on minust kas suuremad või väiksemad. Ostsime siis terve posu väikseid haaknõelu, panime nendega kinni ja sain ühe valge jaki peale. Tuju oli ikkagi jama, Darwin ostis mulle terve posu roose, et rõõmsam oleksin :D :) Sõitsime sinna kus pulm toimus, mõtlesime natuke aega autos ja mõtlesime välja, et ei lähe. Mõned sõbrad tulid ka ära ja läksime teist pidu otsima. Aa, kõndisime tänaval ja mõned inimesed sosistasid – vaata, ingel!
Emme, kes nüüd mu luku ära vahetab ? Kes mu riided korda teeb ja parandab ?
Tagant järgi on endal ka naljakas mõelda :D peab peab peab dieedi käsile võtma. Aga aga aga ei suuda. Muidu poleks midagi hullu..selles suhtes, et miks ma ikka end tagasi peaks hoidma(elu tuleb nautida, sööki tuleb nautida), nii kaua kui normaalne välja näen, on kõik hästi..aga see ajab küll hinge täis kui riided siit-sealt kitsaks jäävad ja..katki lähevad :D Ärge nüüd mõelge, et ma nagu elevant olen :D oh eii, üks 2-3 kilo juures, ühtlaselt igale poole ära jaotatud (mu organism teeb head tööd:D)

Viernes, 14.noviembre

Telefon otsustas mind täna mitte üles äratada. Ärkasin Pauli kõne peale..mõtlesin, et see on äratus ja panin kinni. Aga siis kuulsin koolibussi meeletut pipiiibutamist õues ja peagi sõitis ta minema. Viskasin riided selga, sõin kähku ja tuhisesin taksot võtma. Koolis järjekordne üllatus – eile siiski toimus kool ja miks TEIE koolis ei olnud? Mmm..pool klassi rääkis, et ei ole koolis ja pool klassi oli puudunud ka:D Minul sellest mingit jama ei ole, sest matriklit (ma ei mäleta mis moodi see sõna on) või miskit säärast asja mul ei ole. Hispaanias sai õps jälle mu fantaasia ilmutise peale naerda. Pidime kursusega ülikooli minema, aga miskipärast ei läinud. Aa, tegin Skype – AnuJuhken. Ühe klassiõe tädi suri ära ja loomulikult tulid mõned „targad“ jälle mõtte peale – lähme ka missale kaastunnet avaldama. Tänan ei! Kirjanduse tund toimus väljas, pool klassi magas muru peal, mina kaasaarvatud. Kekas otsustasid neli klassivenda mulle kordamööda ja korraga armastust avaldama tulla. Suutsid salaja ja kiirelt ühe musi ka põsele teha ja olid sellest peaaegu üheteistkümnendas taevas. Ma sain lõpuks natuke tigedaks ja ütlesin paar koledat sõna eesti keeles. Muidu me kekas midagi ei teinud. Poisid mängisid jalkat ja kuna plikad midagi teha ei tahtnud, siis lihtsalt istusime ja olime. Niimoodi käivad asjad siin.
Pavel tõi täna mu tuppa teleka. Ma ei tea miks..võib-olla sellepärast et ma vahel pärast söömist nacional geografikut vaatma jään..ja siis nad mõtlesid, et ehk ma ikkagi tahan telekat. Las ta siis olla, vahel tore vaadata. Anna tuli külla, vaatasime veidi pilte. Siis läksime kinno James Bondi filmi Quantom of Solace’it vaatama. Inglise keelset tõlget polnud, nii et pidi mõlema kõrva ja muude kuulmisvõimetaga keharakkudega pingsalt tegevust jälgima. Pärast tuiasime veel natuke ringi. Kutsuti pidusse, aga ma üritan hea laps olla – kas reede või laupäev, mitte mõlemad päevad – ja valisin pigem laupäeva. Malli ette pandi täna jõulukuusk püsti ja Malli otsas on suur küünaldest jõuluvana :D Kui koju hakkasin minema, siis oli seal suur ilutulestik. Üldiselt võib siin ilutulestikku vähemalt kaks korda nädalas näha/kuulda. Pärast läksin Lissette juurde. Neil on ka juba ehitud kuusk toas ja igasugu jõulukaunistused ja tehislumi :D Kui õhtul akendesse vaadata, siis võib keerlevaid kuuski päris palju näha. Jutt käib loomulikult tehiskuuskedest. Tegime pop-corni ja rääkisime.

Jueves, 13.noviembre

Mitte midagi tegemise päev. Magasin kaua ja laisklesin päev läbi. Ma olen oma toas nii hiirvaikselt, keegi ei saa arugi et ma kodus olen..ja siis nad panevad ukse lukku ja lähevad minema :D Aga õnneks on teine uks ka, mille saab seest poolt ilma võtmeta lahti teha. Põhimõtteliselt, olen mina rahulikult oma toas ja järsku kuulen kuidas papi all hullu moodi nutab. Mhmm..ei osanud midag teha, olin edasi vaikselt oma toas. Õhtul käisin riietel pesumajas järgi. Hirmuga hakkasin kodus jakki uurima..puhas! See pidi küll imemasin olema :D Siis käisin Darwiniga kuskil teises linnaotsas. Negrod ja Fernandod ja muud loomad keerasid sita kokku ja nüüd tahetakse neilt korter ära võtta. Ta käis siis korteriomanikuga rääkimas. Vana vana onu, silmad olid pool kinni ja no päris rauk teine. Aga blond äratab siin kõigis seitsmenda nooruse..edasi võite ise mõelda. Ja ega ta enam tige ka ei osanud olla. Vabandas miskipärast mu ees, ei tea miks, aga ma naeratasin tagahoidlikult ja „andestavalt“ :D Sõin ühte huvitavat puuvilja – taxot. Kuskil käisime veel söömas. MA ei saa aru, mis sellel Javieril viga on. Kogu aeg norib tüli noh. Ma olen täiesti tavelises Anu olekus, silmanurgast näen et Javier vahib punnis silmadega. Vaatan talle otsa, siis ta väristab ennast ja karjub – vaadake, vaadake..ta tahab jälle kakelda. Eem, jah. Üks päev kutsun ta duellile..ta suht pool pede ka, nii et ma võidan nagunii :DKodus rääkisin mammiga. Ajasin ta nutma, ausõna ma ei tahtnud. Lihtsalt küsisin Jose Luisi kohta ja siis ta hakkas nutma. Aga Jose on ikka täitsa loll ma ütlen! Esmaspäeval oli papi sinna läinud ja nägi kui ta selle teise naisega kallistas ja musitas. On tropp, alles palus Christinalt vabandust..ja ta isegi andestas talle. Kui Christina nüüd peaks neile peale sattuma, siis ta kaoks siit samal õhtul. No papi läks viha täis ja karjus selle naise peale nii kaua kuni see ära läks. Siis karjusid Josega edasi teineteise peale. Jose oli nii tige, ütles et ta ei taha enam kunagi, et keegi perekonnast sinna läheks. Sellepärast siis papi nuttiski.

Miercoles, 12.noviembre

Jäin hommikul magama. Ärkasin poole seitsme asemel veerand kaheksa. Rutuga dušsi alla, riidesse ja välja. Muidu veel avastasin, et mu peres ikkagi süüakse hommikust..pool kaheksa hommikul :D Läksime Darwini, Totte, Javieri, Edi ja Fernandoga paraadile. Tegelikult see algas alles üheksast, aga rahvast oli ropult palju ja hiljem oleks raskusi koha leidmisega. Kas ma ikka mainisin, et rahvast oli ropult ropult palju? No te võite ainult ette kujutada. Kuskil kolm kilomeetrit kahel pool tänavat paksult rahvast täis, nii et pooled surusid end veel tihedalt asfaldi äärde puntrasse istuma, pluss veel majade otsas koha leidnud. Ette aimates, et peame asfaldil istuma, panin mustad riided. Aga et ma siis üleni mustas olin, oli küll viga. Oiii kus ma päikse käes piinlesin. Püksid justkui sulasid jalgade külge ja varbad surid tossude sees. Käed põlesid nunnult ära, aga kole rant on nüüd. Paraadis osalesid kõik Ambato koolid. Ja neid oli niiiiiiii paganama palju! Kõigepealt tuli koolisilt, siis bastonerad, pärast neid mõned lipu ja sildi kandjad, siis terve punt pillimängijad ja lõpuks suur trobikond tavalise koolivormiga marssijaid ja õpetajad. Nende vahel käis veel vee jagajaid, inimesi kes trummipulki või bastonerade keppe üles korjasid ja niisama valvajaid. Enamasti kõigil oli surma nägu ees. Ma saan aru, et oli kole palav ja vastik, aga veidi võiks ju üritada naeratada. Vahetusõpilased ikka naeratasid :D Anita säras oma kooli bastonerade hulgas, samuti Anna meie kooli omade hulgas. Ruthy oli oma kooli sildi üks kandjatest,(kusjuures ta oli ka sildi pildi peal) ja naeratas rõõmsasti. Jan ei naernud, ta oli oma natuke naljakalt totaka näoga :D Mõni trummipeksja oli eriti hoogu sattunud ja trummi katki tagunud. Mõni jällegi hoogsa tagumise käigus käe verele saanud ja siis ühe käe pealt pritsis mulle verd näkku, höäh! Mõlemal pool tänavat siiberdasid vahetpidamata inimeste vahel päiksevarjude, nokakate, vee, puuvilja, krõpsude, õlu, ja muu söögi-joogi müüjad. A ma unustasin digika akud ära vahetada, poole paraadi peal said tühjaks, kurb. Pärast paraadi oli tänav kohutavalt räpane. Sodi on siin kogu aeg, aga see oli ikka väga kole mis pärast paraadi oli. Päike hakkas pähe, pilt lendas mitu korda eest ära. Ma ei saa aru, kuidas siin kõik tšikid ennast sellise palavusega kilomeetrise meigi kihi alla toppida tahavad. Käisime söömas, et mitte täitsa kokku kukkuda. Mõtlesime, et ega iga päev ei ole 12.november..käisime niisama linna peal ringi. Oli märgata, et paljud mõtlesid samuti. Iga nurga peal oli pidu. Ma ei mäleta, kas olen maininud, et siin on üheks transpordiks veel sellised autod(ma olen autode koha pealt üli kehv) millel on väike kabiin ja siis taga madal kast. Hoo pealt jooksed järgi ja hüppad peale :D Kui veab, siis jääb seisma ka. Ma sõitsin täna esimest korda sellega. Edi sõbrad olid, nii et vedas ja sain rahulikult peale ronida. Tegelikult olin nii häda ja ei saanud ise peale. Tuuritasime ringi ja kogusime sõbrad peale. Siis läksime korterisse. Mulle räägiti mida kõike siin süüakse, üsna rõve. Ussi liha, tuvi liha, ahvi liha, eesli liha, koera liha, no merisiga pole enam üllatus..palju imelikke asju. Lubasid, et söödavad mulle ka kõik need asjad sisse. Nii et eestis hakkan küla koeri lõunaks keetma. Kata hoolitse merisea eest hästi ja sööda ilusaks ümaraks :D:D

Martes, 11.noviembre

Täiesti uskumatu lugu – üle pika pika aja toimusid täna hispaania keele tunnid. Meiega liitus nüüd ka Silvi(jah ta nimi on Silvi, mitte Silvia..arusaamatused käivad minuga mugavalt kaasas). Lugesime ühte teksti..see on see õpetliku sisuga ajalooline jutustus, ei mäleta kuidas nimetatakse. Täitsa tore sai :P Alates kümnest enam tunde ei olnud. Toimusid paraadi proovid. Täna punnisin unele vastu. Hakkasin kõik võimalike asju parandama-nõuluma :D Viisin suure hulga riideid pesumajja. Tädi ütles, et teeb kõik mis suudab, et mu jakki päästa :D aga ei garanteeri midagi.
Nikoliga mässasin. Ta on kole paha laps, üldse ei kuula kui teda keelatakse. Saab 25.november viie aastaseks ja käib juba koolis. Uurisin mammilt millal kellelgi sünnipäev on. Jose Luisil on 17.november ehk siis järgmine esmaspäev. Lähme pühapäeval kõik teda külastama. Päris kurb saab see sünnipäev tal see aasta olema.
Homme on siis see kaua oodatud paraad. Kooli ei ole, neljapäeval ka ei ole. Vajusin kuidagi moodi riietega risti voodisse magama. Öösel tuli Pavel mind üles äratama ja läksin korralikult magama.

Lunes, 10.noviembre

Uus koolibuss on nõme! Nii vähe ruumi, poole koledam kui eelmine ja juht on täielik möku.Rivistumisel tabas mind kohutav avastus – mu jumal oli mu üksi jätnud..Pauli polnud koolis. Ja teine kohutav avastus – Vittoria ja Anna oskavad enamvähem hümni kaasa laulda, ma hoidsin niisama kätt südamel :D aga no miiinu kooodus ju eiiii õõõpeeta keeegi mullleee miiidagi. Njah. Kaks esimest ajaloo tundi jäid „üllatavalt“ ära. Olime Vickyga netis. Allan helistas, nii vahva oli rääkida :) Särasin omaette ja pudistasin rääkida, teised vaatasid mind nagu imelooma :D Kui keegi ehk kunagi helistada tahab ja selle numbriga ei saa mis ma varem siia kirjutanud olen, siis võtke esimene null vahelt ära..ehk siis +59395108906 Hispaania keele õpetajal on jätkuvalt palju tööd. Niisiis rääkisime Anna ja Silviaga juttu. Sõime burksi ja tegime järelduse, et mäcki oma nii hea ei ole. Aaaaaa Silvia ütles, et ta on 10 kilo juurde võtnud. Kuigi ega aru küll ei saa kuhu see kõik mahtus..või siis oli ta enne piitspeenike! Üks kirjanduse tund toimus, me ei teinud seal küll midagi, aga toimus selles mõttes et pidime klassis istuma ja õpetaja istus meie vastas. Me Vickyga seletasime niisama vanast armastusest ja mõtlesime toidu peale. Teine kirjandus enam ei toimunud ja üldse enam tunde ei olnud.
Üks niiöelda tund päevas, hariv! Pärast kooli ma muidugi pidin jälle magama vajuma. Kaks tundi unelesin. Siis mulisesin Lissettega. Eile ei käinudki kodus vaidlus Jose Luisi pärast, hoopis Paveli pärast. Huhuhuu asi läheb siin ikka aina segasemaks. Nimelt kunagi töötas Pavel raadios ja nüüd keskine naine raadiost ütleb, et Pavel varastas sealt asju. (miks mulle tundub, et mingid lollid inimesed on oma arust hiilgavale ideele tulnud – kui üks vend juba vargaks tembeldati, siis võiks ju teisega sama teha..kui haigeeee). Aga Pavel pole loll, vaidles nii hästi et pani naise ulgudes nutma(paras raisale) :D Hmm ja Jose Luis..seda varastatud raha on kuskil 50 000$ ja selle varastasid tema parimad sõbrad, kes nüüd laia elu elavad ja Jose Luisi vastu kaebavad. Pidime õhtul teda vaatama minema, aga maeiteamisjällejuhtus ja ei läinud. Muidu mammi ja papi käivad talle iga päev lõuna paiku süüa viimas. Nii on lood.

Kuna emps jäi paki saatmisega hätta, siis seletan aadressi lahti..jõulud peagi käes ju ja väike Anu ootab üllatusi :D:D

Familia Panimboza Guevara (igaks juhuks)
Anu Juhken (kindlaks juhuks:D)
Pichincha Alta (linnaosa, kvartal) y Condorazo (tänava nimi) 3-13 - maja number
Ambato - linn
Tungurahua - provints..nagu eestis maakonnad
Ecuador – ehk nuputate ise välja

Domingo, 9.noviembre

Hommikul kui ma ärkasin, oli maja tühi. Tüüpiline. Panin Pavelilt saadud muusikat arvutisse ja saatsin ühe tüütu kärbsega sõnumeid. Ma oskan ikka nii vastikult otsekohene olla. Väike Conzalo(see Qutio kutt, kes Latacungas natuke ära armus minusse) solvus ja ütles, et ma olen jäme, kare, ebaviisakas, mühakas..:D kaua ma ikka jõuan kõigiga tore ja hea olla..siis mul läheks sõnumite saatmine kole kalliks xD otsigu uus silmarõõm. Lõunasöök jäi täna poolteist tundi hiljaks. Ega ei mäletagi mida ma tegin. Tundsin raamatust puudust, mõtlesin uuesti Rehepappi lugema hakata. Aga siis jälle mõtlesin, et vist natuke vara..võib-olla mõne kuu pärast :D Mammi ja papi käisid Jose Luisi vaatamas, ma ei tea midagi. Neljast läksin Darwiniga välja..rohkem sõpru mul siin lähikonnas pole :D Ostsime suure jätsi ja jalutasime korterisse. Põhitegelased Fernando ja Edison koos ühe oma tüdrukuga olid seal..ühe paljudest, nii kuskil seitsmest-kaheksast. Läksime terrassile sööma ja jutustasime teineteisele elulugusi..sai päris huvitav :D Oiiii pergale ma ütlen, Edi raibe tegi mu jaki niiiiiiiiiiiiii siiiiiiitaseks. Jätsin selle alla tuppa, ta oli seal oma tüdrukuga veits purjakile jäänud ja mu jakk lebas põrandal mingi rohelise löga sees. Nüüd on küll imevahendit vaja, et see puhtaks saada. Niigi ei pese nad pesumajas seda selliseks valgeks nagu minu emme imevahendid seda tegid. Emps ma mõtlesin, et saadan selle koju, sa pesed puhtaks ja saadad tagasi. Kas pole mitte hiilgav mõte? :D Ei, elama ta siin ei jää. Nüüd sai üks tubli jutt mu jaki kohta, aga mis teha kui „ligimeseasja“ armastus nii suur on.
Natuke liiga leboks on see koolivärk siin läinud. Nüüd ei viitsiks enam kohe üldse minna. Aga jällegi lohutan end mõttega – kaks päeva koolis, siis üks vaba. Nimelt kolmapäeval on Ambatos desfile - paraad. Bastonerad ka seal..siis saab Anna mõnuga neid plastmass kuulikesi mööda jalgu :D Selleks nädalaks on meil plaan minna kinno James Bondi uut filmi „Quantom of Solace“ vaatama, kesklinna odavaid poode rüüstama, minu toa ilusamaks muutmiseks miskit otsima ja nädala lõpus õnnestub ehk kellegi juures sleepoverit teha. Aga ei tea kelle..Annal on kohutavaim 8 aastane õde maailmas, minu kodus liiga palju probleeme ja Daniela..seda peab uurima.
Ma ei tea, papile ei meeldi üldse Darwin ja mammi muudkui seletab ilusatest paikadest ja lisab vaikselt – sa pead Darwinile ütlema, et ta su sinna viiks..aga papile mitte sõnakestki. 6.detsembril on Quitos kogu Ecuadori vahetusõpilastel ja nende peredel kokkusaamine. Mammi ütles, et Marena ja ta poiss tulevad minuga sinna..ja siis lisas jälle vaikselt – aga sa kutsu Darwin ka kaasa. Ei tea kas naerda või nutta :D
Õhtul käis jälle all kõva vaidlus. Mingid võõrad hääled olid ka ja üks naine tönnis täiega. Pavel ja papi olid vististi kohe väga tigedad, karjusid üsna ägedalt. Ma ei julgenud alla minna nagu alati :D

Sabado, 8.noviembre

Tegin magamis rekordi, ärkasin poole ühest. Sööma ja õue muru peale raamatut lugema. Pavel käis mind kiusamas. Hüppas kordamööda ühelt- ja teiselt poolt muru ümber oleva aia moodi asjanduse pealt mulle peale ja siis püherdas mu peal ja kõditas. See abitu surma tunne oli, ei jõudnud isegi kedagi appi karjuda :D Igatahes lugesin „Rehepapi“ läbi, hea raamat, mulle meeldis. Aga arutada küll ei viitsiks ja ei tahaks selle põhjal. Ootan nüüd emme pakki, siis saab uue raamatu ja mis põhiline – šokulaadi. Just tuli meelde kuidas sulane Jaan toatüdruk Luisele oma sitakäki kohta sokulaad ütles :D Pärast läksin Lissette juurde filmi vaatama – Beverly Hillsi Chiauhau. Ja veel Sabrinat, see on nende lemmik Arlettega. Pidime Darwini ja teistega Banosesse pidusse minema, aga sadas nii palju ja mingi õnnetus oli Banoses juhtunud, et ei hakanud minema. Ei viitsinudki hästi kuskile minna, mingi väsimuse uss oli kallal. Läksin õhtul Cabinasse. Sinna on uus nurk tekkinud. Selline suur laua värk ja nüüd tehakse seal mingi masinaga mingit jooki, kohvi ja grill saia. Siis läksin Paveli, Walteri ja veel kahe ta sõbraga una vueltale – ühele tiirule..nagu nad siin alati ütlevad. Sõitsime linna peal ringi ja uurisime kus elu on :D See üks tiir venis kolme tunniseks. Ma kujutan ette, et üks ta sõber mõtleb, et ma olen ajudeta kana. Alati kui ta midagi minuga rääkima hakkas, siis ma lihtsalt vahtisin lollaka näoga otsa talle..no mis ma teha saan, kui inimene rääkida ei mõista. Pudistab nagu putru suust välja. Teine sõber mõistis rääkida ja temaga sain ikka pikad jutud maha aetud.

Viernes, 7.noviembre

Ärkasin üheksast ja jätkasin lugemist :) Oii, see Õuna Endel on nii ropu suuga, et mul hakkas kohe natuke imelik olla. Teate ju küll seda tunnet kui mõnikord teise inimese pärast häbi on..selline veider tundmus tuli :D Vara hommikul hakati mind pommitama sõnumitega, et Mama Negra jääb aru. Mis siis ikka, mina vastu ei pommitanud :D Anna rääkis, et jääb ära kuna eile oli Latacungas pommi rünnak või midagi olnud ja üks noor poiss sai surma. Nii et kindluse mõttes jääb ära. Me eile Annaga mõtlesime, et kas siin ka isadepäeva tähistatakse või ei. Täna saime teada, et siin tähistatakse seda samal ajal kui USA’s ehk juuni kolmandal pühapäeval ehk siis 21.juuni. Täna on kodus juba tavaline. Kõik on nagu rõõmsad. Teennija pani Jose Luisi jaoks toitu termosesse, oletan et siis minnakse teda õhtul külastama. Mina lähen pool seitse sellele peole, mis mu klass korraldab. Kaheksast hakkab pihta ja pean seal kella kaheni olema. Oh seda õnne, tavaliselt pean ju kaksteist kodus olema..aga nüüd pole midagi teha, kohustus on kohustus :D Kahju ainult, et pole Darwinit kellega tantsida, tülin majas.
Teised poisid on..imelikud.Tagasi peolt, kell on 02.41 Kella poole kuuest läksin pesema. Sooja vett ei olnud ja külmagi tuli üsna vähe, aga pesta oli vaja. Parajasti kui mu pea mõnusalt šhampooni täis oli, kadus vesi täiesti ära. Ootasin natuke, aga ikka mitte ühtegi tilka. Olin veidi aega nõutu, kuni vetsupott silma jäi. Hakkasin siis paagist mingi kopsikuga vett võtma ja pead loputama..midagi muud lihtsalt üle ei jäänud :D siin Ambatos võib vesi sulle ikka väga ebasobival ajal käkki keerata. Kähku korda end ja pidusse. Paljud klassivennad olid ukse ees ja kohe pisteti mulle viinuski tops näppu. Aga polnud erilist tahtmist seda kõrvetavat elajat kõrist alla kugistada, pole siiani olnud. Saime need pluusid kätte, mis kogu klassiga tellisime. Nagu helesinine, aga see on tume helesinine :D ega ta kena ei ole, aga midagi väga hirmsat ka mitte. Olime kõik ühtemoodi nagu sipeldad. Kuskil poole kümneni oli sees vähe rahvast, enamus võtsid alles õues hoogu. Meie aga püüdsime meeleheitlikult pileteid maha parseldada. Üks klassiõde ütles, et Franky tahab sinuga rääkida, ootab sind õues. Ma elu eest seletan, et ma ei tea ühtegi Frankyt. Tema aga vastu – mis sa ajad, ta ju poolenisti su poiss. Vau, mul on poiss? No siis koitis, et Darwin kunagi rääkis, et kui keegi midagi Frankyst räägib, siis see on tema. Rääkisime sotid selgeks, ma ikka kiikasin enne kodus igaks juhuks mõned vajalikud sõnad ka sõnaraamatust järele, et seekord end paremini kaitsta oskaks..näedsa läkski vaja. Mida mina kuulsin – ma olevat paar päeva tagasi mingis luks autos kellegagi kuumalt suudelnud..mhmhh tore, et ma ka siis teada sain :D Ainus lühikeste juustega blondiin Ambatos ja sind „aetakse“ ikka kellegagi segamini, vahva. Käisime Darwini õel Ruth’il järgi. Tagasi pidusse, rahvast oli niiiiii palju. Ma oleks pidanud baari leti taga töötama..seal toimus aeg-ajalt õlle jagamine – plikad libistasid end mööda letti ja valasid näljastesse suudesse õlle. Tore, et ma sinna ei läinud, muidu oleks need näljased suud õlle asemel mind neelanud. Ma ei tea mis värk on, aga Danielale saab alati pidudel koledate poiste ebaõnn osaks :D Ta ise on ju pikk ja siis need on väiksed ja nii koledad. Enne ühte viisime Anna koju ja sõidutasime alksi näljas Darwini venda Edisoni ja Javieri. Tagasi peole, seal toimus lööma..ma ei saanudki aru kelle vahel, sest tundus et mõned hakkasid seal niisama üksteist kolkima. Aga igatahes kordaläinud pidu – hea muusika, palju rahvast ja lööma – kõik mis ühel peol olema peab :D

Jueves, 6.noviembre

Hommikul ärkasin segaselt pool seitse üles ja olin paanikas, siis tuli meelde et kooli ju ei ole-rahunesin. Uuesti ärksin imeliku tunde peale: pool plakatit oli seina küljest lahti tulnud ja magas minu peal. Kangekaelselt tukkusin ikkagi poole üheteistkümneni. Mõtlesin niisama elu üle, suhteliselt filosoofi tunne oli peal. Unustasin end mõtlema, unustasin sööma minna(midagi enneolematut) kuni teenija tädi mind hõikas. Õhk on veider, kõik on veider. Papi nutab, Marena räägib vaikselt teenijaga(vahepeal laseb siiski ka oma õudustäratava naeru valla), Pavel on temale vastuoluliselt tõsine, mammi on kadunud, Tita on vaiksem veel kui varem, Nenna (pisike ja kole koer) on ainus totakalt õnnelik. Poole kõrvaga kuulsin, et Christina on kodus. Andis võtme teenijale ja ei lubanud kellelgi sinna minna. Ja mina ei tea kuidas olla. Rannas oleks praegu imeliselt hea – ei jääks siin kellelegi jalgu, no ma nii kui nii ei jää kui oma toas olen..aga oleks lihtsalt toredam sellest supist eemal viibida. Nii ma siin olen, oma voodis, oma nunnuga, oma segamini peaga. Kell on neli, just mõtlesin Annale helistada, et läheks välja. Aga ta jõudis ette :) Tuleb jälle tore Mall’i tuur :D
Oli vale mõte kleit selga panna! Kodust Malli jalutada võtab kuskil 15-20 minutit. Selle aja jooksul lasi mulle vähemalt 34 autot piiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiip, mõni auto jäi seisma ja igast aknast pistis mõni kole mees pea välja, vahtis suu ammuli ja vilistas, vähemalt 11 VANA meest tuli vastu, vahtis pealaest jalatallani ja pomises täis vanamehe häälega kas midagi taevani kiitvat või siis kiimaseid sõnu. Tuletõrje maja juures oli kõikse hirmsam kui neli tuletõrjujat ja kaks politseid kõikvõimalikke trikke ja häälitsusi tegid, et ma neile tähelepanu pööraks. Sitad kõik, lihtsalt jalutasin oma teed edasi, kellestki väljategemata. Tumedaid päikseprille oleks siin hädasti vaja! Ühele siiski pöörasin tähelepanu – noor, klouni näoga tumm mees tuli mingi paberiga minu juurde. Seal oli kirjas FELIZ NAVIDAD, mingi tekst ja siis pidid sinna oma nime kirjutama :D Ma igaks juhuks ei kirjutanud. Muide jõulud jõuavad siia eriti vara – juba suht oktoobri alguses olid poed kulinatega kuuski ja kõiksugu jõuluvidinaid täis. Anna ja Jessa vanavanemate kodus on ka jõulukuusk juba ammu ehitud, päkapikud ja kingitused selle all:D Kõigepealt läksime loomulikult Eta Fashionisse ilusaid riideid selga proovima. Kaks võimalust – me kas tundime end väga hästi või väga halvasti. Halvasti juhul kui tavaliselt istuv number hästi üle pepsi minna ei tahtnud. Aga siis võib ju jällegi mõelda, et numbrid on alati nii erinevad. Jah? Kui proovikabiinist välja läksime – Anna ees ja mina järgi – kõigepealt olid järjekorras seisvate meeste näod lihtsalt blondiini nähes vapustatud, aga kui mina teisena välja läksin, siis olid need lausa nagu tonti näinud. Ega jah, blondid ja veel kahekesi ühes kabiinid..kahtlane :D Eestis ja Soomes on see ju normaalne. Käisime tacosid söömas. Meiega liitus üks Anna klassiõde. Tüüp ajas nii naljakat juttu, et kuse või püksi. Tal on kohutav probleem – poissi vaja kähku. Aga väidab, et Ambatos pole ilusaid poisse..üleüldse et ainult Quitos on(jaa, seda me nägime üle eelmine laupäev oma silmaga ka..terved tänavad täis ilusaid kutte:D) ja Columbias ja Mehhikos(Inga varu aga hoolega!). Nancy: „God blessed Ecuador with ugly boys! BUT they are good persons, they have a very good heart and they know how to love – that is what you have to remember, always!“ Mhmhh Nancy :D Koguni neli päeva polnud näinud, nii et aeg lendas rääkides kiiresti. Loomulikult jäi meie viimaseks sihtpunktiks Megamaxi. Ostsime mõlemad ühtemoodi pehmed ja soojad sokid, mis eestis ja soomes liiga kallid on :) JA KÜÜNLAID..oh seda õnne, mis mulle osaks sai! Ja muud tarvilikku nodi. Kodus panin oma uued soojad sokid jalga, küünla põlema, viiruki lõhnama, maitsva šokolaadi ja mahla kindlasse käeulatusse ja hakkasin „Rehepappi“ lugema. Nii hea oli olla, et hakkasin uuesti otsast peale lugema :D et ikka paremini mäletada :)
Täna ma tundsin, et olen kodus. Esimest korda tundsin, et ma pole turist, ma ju elangi siin. Kõndisin tänaval ja see tänav..see on justkui minu tänav :)

Mircoles, 5.noviember

Eile venis magamamineku aeg hiljale ja seetõttu hommikul magasin veits sisse. Kiiruga viskasin riided selga ja jooksin välja. Jälle vihma sadas, aga täna oli see isegi tore, kasulik - õues rivistumine jäi ära. Kui kaua mul juba hispaania keelt pole olnud, ei mäletagi. Korraks oli õpetaja, aga ta oli haige ja tundis end halvasti..ja kadus ära. Anna on ka ikka haige. Ma siis kuulasin muusikat ja seletasin keka õpsiga(saladusena võin öelda, et ta on veits imelik). Sociologia tunnis tegi õpetaja meile Pauliga vihjeid, et me paneks arvutid ära. Aga selge sõnaga ei öelnud ta midagi, seega polnud valesti midagi :D Niii külm oli koolis! Meil ju õuele avatud kool ja kui väljas on külm, siis ega klassiruumis väga soojem ei ole. Võtsin kingad jalast ära ja panin jalad pepsi alla sooja. Tunni lõppedes hakkasin kingi jalga panema, üks kadunud. Kõik irnusid nagu kolmanda klassi õpilased ja keegi ei öelnud, kuhu auku nad selle pistsid. Oleks tahtnud eesti keeles karjuda nende peale! Aga sundisin end rahulikuks jääma. Kindad võtsin ka korraks käest ära ja teisel hetkel olid need juba kellegi pinalis. Oiiii raisk(vabandust) ma ei leia selles küll midagi naljakat. Ma arvan, et kui keegi minu klassist eestisse vahetusõpilaseks tuleks, siis ta pannakse viiendasse või kuuendasse klassi. Kas tõesti on Paul, Vittoria ja Belen ainukesed normaalsed mu klassis, kellele ajud kingitud on? No Vittoria puhul on see loogiline – ta on ju Euroopast :D Paul on peaaegu et pool ameeriklane. Ja Belen ? Belen käis varem teises koolis. See seletab kõik. Ilus välimus, loll sisemus - see käib täpselt minu kooli kohta. Mata õps on kõige mökum üldse mu koolis. Nagu mingi pepe. Üritab seletada midagi, aga tal ei tule see hästi välja. Hääl on ka nagu pepel ja lollakas nägu on kogu aeg ees. Siis täna tuli mingi teine õpetaja tundi jälgima ja lõpuks hakkas ise teemat seletama. Muidu veel selline asi, et tavaliselt pool klassi sellesse tundi ei ilmu. Täna ilmus koolibuss välja. Uus buss ja uus juht. Ma ei saagi oma viite dollarit tagasi, njuks:( selle eest saaks ju viis korda taksoga sõita! Ja siis see uus juht üles, et esmaspäeval siis maksate. Ma tirisin kohe Pauli tõlgiks ja pool karjusin, et mida kuradit ma alles maksin selle kuu eest ja ei kavatsegi uuesti maksta. Nädal aega nii kui nii mitte millegi eest makstud ja nüüd tulevad veel vabad päevad. Tahan pool detsembrit ka maksmata sõita saada nii! Aah ja randa ma ka ei saa :( Nokkisin end lugedes magama. Viie paiku läksin Darwiniga välja. Õpetas mind bussidega liiklem, veidi suutsin meelde ka jätta midagi. Tahtsime ühele teisele feriale minna. Läksime kohale, aga upsi see oli eile ära lõppenud :D Siis läksime korterisse, keegid mängisid twisterit ja keegid olid niisama. Käisime hiinakas söömas. Ei jõudnud neid hiiglama hunnikuid ära süüa ja tegime siis nii nagu ecuadorlased – pistsime kilekotti :D (Te ei julge pärast minuga enam kuskile sööma minnagi, hakkan järgijäänud toitu kilekotti toppima XD) Negro(Javier) oli nii õnnelik, et talle süüa viisime. Vaesekesel pole kodu, vanemad on kas väga suured joodikud või polegi neid..ei pole aru saanud. Elab seal räämas korteris, millest rõvedad läbud alatasa üle käivad. Liiga palju rääkisime, koju läksime tigedate ja pettunutena. Tuju jummala null. Kodus kuulsin veel midagi õudsat – Jose Luis ja Christina olid politseisse viidud. Jose Luis töötas kunagi pangas ja nüüd öeldakse, et ta varastas sealt salaja raha. Christina saab ehk homme koju, aga Josest ei tea midagi. Mammi arvas, et võib-olla aasta või kaks. Papi oli advokaadi palganud, aga see ei tee midagi, tahab ainult raha. Christina jääb võib-olla töökohast ilma. Nikol on nii väike ja ei saa midagi aru, talle öeldi et emme ja issi läksid tantsima. Aga kaua see issi ikka tansib, aasta aega tantsida on natuke kaua. Mammi ise on haige, võtab igasugu tablette, öösel ei saa magada ja oigab..palju probleeme siin või nii. Liiga palju informatsiooni, ma ei saa midagi aru, kõik on segane. Elan vaikselt oma toas, ei uuri ja ei tekita probleeme. Samas tahaks kuidagi aitada, aga ei oska, ei saa.

Martes, 4.noviembre

Anna saatis hommikul sõnumi, et sõi eile midagi veidrat, nüüd kõht plahvatab ja ta ei tule kooli. Mul läks ka kooli minemise isu ära kohe, aga ajasin end siiski vägisi voodist välja, peas üksainus mõte - ainult kaks päeva ja siis jälle neli vaba :) Ja ei pea pead valutama mõttega, et vaja sada asja kohe kindlasti järgi õppida ja läheb kiireks ja no kõik sitt.(eestis on ju nii). Aga siin, milline lust! Ma tunnen vahel end nagu pikaajalisel puhkusel. Ikka veel ei ole koolibussi. Hommikul sattusin jälle Beleni ja ta emaga samal ajal taksot jahtima. Hispaania keeled jäid jälle ära, õpetajal on viimasel ajal saladuslikult palju tööd. Eks ma siis kolisin oma nunnuga puhveti kõrvale ja netti urgitsema. Puhveti töötajad vaatavad mind juba veits imelikult, suhteliselt iga koolipäev veedan seal mõned ilusad tunnikesed. Vahetunnis liitus Vicky ka oma nunnuga. Uus kirjanduse õpetaja tuli, aga me otsustasime mitte tundi minna :D üsna pea kadus nett ära ja üks tähtis onu tuli meid kurja häälega tundi ajama :D läksime hoopis Anahiga(hispaania keele õpetajaga) psüholoogiast rääkima. Psüholoogia õps nõuab, et Vicky teeks kõike mida teisedki(seejuures mulle ei poeta sõnakestki). Anahi arvas aga, et hakkame kolmekesi koos õppima ja siis saan mina ka asja selgeks ja saan ka eksamit teha(nad nimetavad töid/kontrolltöid eksamiteks)..tänan väga, see on küll nüüd suurim rõõm jah :D Muidu uus kirjanduse õps ütles tunni lõpus – väga hea grupp, väga meeldiv teiega töödata – aga tema näos peegeldus hoopis midagi muud, panen panuseid, et ka tema haihtub üsna pea. Psüholoogia tunnis hakkasime Vickyga netist mingeid stiimuleid otsima ja mässasime arusaamatute artiklite kallal. Pärast tunde jäin veel tunniks kooli, et Vickyle seltsiks olla. Issver milline rõõm – kolm temaga sama organisatsiooni vahetusõpilast tulevad Ruminiaui koolist meie kooli. See Belgia poiss Wouter ja kaks türukut :) Ja võib-olla tuleb Ruthy ka, sest tal on oma koolis jamasti. Saab tore olema! :) Siis taksoga koju, sõin ja avastasin et on sooja vett. Loomulikult läksin kohe kähku seda nautima, et mitte hiljem jälle pettuda :D Õhtul käisin Cabinas , nett on tore. Aa ma muidu avastasin, et kodus minu korrusel – ehk siis kolmandal – näitab, et on mingi NOVO.NET peaks uurima mis värk sellega on. Oleks tore natuke mugavusi laiendada :D Pool üksteist tuli mul isu välja minna. Helistasin Darwinile ja läksime feriale. Ostsin mõned nunnud ja traditsioonilised asjad.
Aa, selline asi tuli praegu meelde, et Ruthy on yfult ühe hoiatuskirja saanud ja Marek kaks. Kolmega saadetakse koju ära. Marek sai sellepärast, et pani paar päeva koolist poppi ja Lorena nägi teda kekslinnas. Teise sai kuna pere väidab, et ta ei veeda nendega üldse koos aega. Ma siis mõtlesin, et mul peaks neid terve hunnik olema – ma ei tee midagi perega koos. AGA see ei ole nüüd küll minu teha! Ruthy oma ma ei teagi. Me siis Annaga mõtlesime - kuna Lorenale ei meeldi et Ruthy ja Marek koos on, aga ta ei saa neid kuidagi ka lahku ajada, siis ta otsib neis vigu et üks koju saata. Jah, Lorena võib ikka paras nõid olla.
Nagu te aru olete saanud, siis ma enam trennis ei käi. Enne ei läinud sellepärast, et ei tahtnud neile 30$ maksta :D ja nüüd lihtsalt ei jaksa oma jäsemeid pärast kooli liigutada.

Lunes, 3.noviembre

Väga külm oli öösel, mõtlesin mitu korda üles tõusta ja rohkem riideid selga panna, aga ei õnnestunud. Külmetasin edasi ja tõmbasin end kerra nagu kass. Juba mitu mitu päeva järjest muudkui sajab. Nagu Eesti sügis, veider. Külmast hoolimata suutsin poole kaheteistkümneni põõnata. Tahtsin sooja dušši alla minna(kas ma ikka olen maininud, et siin läheb vesi täitsa kuumaks?..mitte nagu Silvia kodus pool külm.), aga hommikul polnud miskipärast tilkagi sooja vett. Sõime ja ma jäin alla telekat vaatama. Kolisin arvuti ka alla, kirjutasin, kuulasin muusikat ja lausin kõva häälega kaasa. Järsku tulid mammi, papi ja Marena koju, ma ei märganud ja lasin aga edasi, nemad naersid salaja :D „Sõitke-sõitke, mõisaperse lakkujad! Et teil sitajunn keelel kukuks!“ Ehk siis lugesin natuke Rehepappi. Andrus Kivirähk on üks tore mees ma ütlen, hästi kirjutab. Mõnusalt veidi ropp raamat kohati, eriti tore on see praegu, kui pole kedagi kellega eesti keelt rääkida :D paneb suunurgad värelema. Vahepeal käisin poes midagi hääd ostmas. Õhtul käisin Lissette, vanaema Charo, Lida ja keskisega veel laadal. Muidugi oli vanaema Charo nii ähmi täis ja tahtis mulle kõike näidata ja nende juurde pika ajaloo maha rääkida. Tema sõnul peaksin ma pool laata kokku ostma ja teile Eestisse saatma. Sest kõik on ju Ecuadorile omane, traditsiooniline. Eelkõige kõiksugu pisikesed ja suured kujukesed, mis kapi peal nii palju tolmu koguksid :)) Mõned asjad jätsin ikka meelde ka ja homme kavatsen neid ostma minna. Muidu ostsin neid pulgakesi, mis põlema pannakse ja siis on tuba lõhna täis..koos armsa alusega. Mul nimetus ei taha hetkel kuidagi välja tulla.

Pühapäev, 2.november

Ärkasime üheteist paiku ja kohe hilinenud lõunasöögile. Mind pani see lõunasöök mõtlema, et kas minu peres ka sellist asja eksisteerib? Ma ju magan nii kaua..:D Ja kui eksisteeribki, siis kindlasti mitte nii rikkalikuna kui Jessa peres. Pärast seda poole üheni jutustasime niisama ja siis läksime nende vanavanemate juurde. Edasi turule. Jessa ema ostis kahte sorti putukaid..ma ju söön küll kõike, aga vat neid suhu toppida ei suutnud. Anna ja Jessa maitsesid, mul tuli juba ainult vaatamisest oksemaik suhu. Teisi huvitavaid asju maitsesin, head olid. Jalutasime ringi ja otsisime kana :D kuskilt osteti lõpuks ära ja läksime tagasi. Poole kolmest läksin bussi peale ja tagasi koju. Pagana colada morada! Mina sain aru, et läheme kooli seda tegema. Läksin siis rõõmsalt kooli taksoga ja helistasin Paulile. Pagana pihta, hoopis ühele feria de finados’sse müüma pidime minema seda..läksin siis sinna. Nagu alati, erineb see mida peaks tegema ja mida plaaniti teha, kõvasti sellest mida päriselt tehakse. Niisiis ei müünud me midagi, ma ei tea miks. Kõmpisime niisama mõndade klassikaaslastega ringi ja uurisime asju. Pärast lohutasin armuvalus Pauli. Avastasime, et armastame teineteist palju palju(nagu sõbrad) ning hirmu ja naljaga mõtlesime, et päriselt ära ei armuks xD Kiikusime Vittoria, ta peiks Mono, Paul ja mina..ja ajasime suhteliselt sellist nilbet juttu nagu ma seda eestiski teen..päris kodune tunne tuli(A);D Poole kaheksa paiku läksin Darwiniga teisele feriale. Seal saime kokku teistega, sõime jälle huvitavaid asju ja kondasime ringi. Sain amburi kaelakee ja paar vidinat veel. Kohutavalt palju rahvast oli, aga me pidime ikkagi Jose Luisile otsa jooksma, ta oli suhteliselt üllatunud näoga..ma ei viitsinud ahhetada, tegin näo et kõik on kõige paremas korras:D Pealegi on praegu tema see must lammas oma teise naise ja probleemidega..nii et mina ei tohiks küll pinnuks silma jääda. Aah, need pagana püstolid millest sulle plastmass kuulikesi vastu jalgu lastakse..ja kui veel blond ka olla, siis on garanteeritud et saad neid mõnuga tunda. Kuradi valusad on! :/ Kodus maadlesin Paveliga, kes padjasõja ja kõditamisega mu paha tuju parandas. Kinkis mulle ühe sucre – see oli kunagi ecuadori raha. Ma andsin talle eesti mündi, mis nüüd tema sendikogus oma täies hiilguses..hiilgab.(imelik sõna hi-hi-hiiiilgab..kuidagi väga imal).(imal on ka imelik sõna, eksisteerib?).
Aa, selline rõõm – homme pole kooli. Ja siis kuulsin veel täna, et võib-olla ei ole meil neljapäeval ja reedel ka tunde. Ideaalne aeg randa minemiseks. Vamos a la playa..nanananaa. Aga kui ma reedel sellel klassi peol miskit tööd tegema pean, siis on kakajunn. Aga SIIS jällegi kuulsin ma täna poole kõrvaga, et mina ja Vicky töötame vabatahtlikult..ei viitsinud oma vigase keelega uurima ka hakata miks. Sest tõsiasi on, et niimoodi mitte midagi tehes me seda raha küll kokku ei saa ja minul ei ole seda hiiglama summat ka kuskilt rahapajast võtta. Kui vabatahtlikult, siis sorry tüübid, aga ma nii vabatahtlik ka nüüd ei ole ja valiksin pigem ranna.muhaha.

Laupäev, 1.november

Piibe Piibe, kallis PIPSU palju õnne! :) 19 aastat juba eksisteerinud siin maamunal, päris veider mõelda eksole? Titest saadik kõrvuti vankrites karjunud ja nüüd 2 kuud pole saanud niimoodi kisada. 9 kuu pärast karjume nii kõvasti, et kultra mägi väriseb ja sauna mägi variseb kokku :) Nõus?
Arvatavasti magasin kaua. Panin mõned vajalikud asjad kotti ja neljast hakkasime Daniela ja Janiga Latacungasse Lena sünnale sõitma. Teised Ambato omad, peale Anita, olid juba seal ja neli Latacunga õpilast ka. Kõigepealt läksime kõik pizzeriasse sööma. Siis Lena peiksi majja, sinna tuli juba päris palju kohalikke ka ja viis Quito kutti. Pidu sakkis täiega! Meil Annaga oli küll naljakas, Marek ütles selle peale – Look! They have fun without alcohol, Ruthy I want to be like them! :D ma eelistan pigem kainena naljakas olla, kui seda räiget asjandust kõrist alla kallata mida nad jõid. Mingi pisike ja kole Quito kutt ütitas Danielat sebida, ta oli liiga kole ja me Annaga otsustasime, et Dani väärib ilusamat..keerasime veidi sitta kutile. Õnneks me väga kaua selles majas ei olnud, läksime edasi klubisse – Skyway või midagi taolist. Ostsime piletid ära(1,50$), läksime sisse ja pidime naerust püksi pissima – mitte kedagi ei olnud seal. Laupäev ja mitte kedagi ei ole klubis, nojah. Veidi olime seal, siis saime teade miks klubi tühi on – kõik olid mingil kontserdi moodi asjal. Läksime seitsmekesi ühe Qutio kuti autoga seda kohta otsima. Ei leidnud ja läksime tagasi sinna kus teised. Siis pressisime end üheksakesi autosse ja uuele katsele, teised võtsid takso..muhahahaa. Leidsime selle koha ja tõesti kõik vist olid seal. Osad läksid tagasi Lena poisi sakkivale majapeole. Anna, Jessa, Malvina, Daniela, kolm Qutio kutti ja mina jäime sinna kontserdile. Anna ja Jessa pered olid ka seal ja puha juua täis :D Üks Quito kutt – ma nime jälle ei mäleta – armus minusse väidetavalt esimesest silmapilgust. Päris armas teine, aga njäääää..sai üsna palju vaielda ja jageleda temaga. Ühe paiku pidid teised tagasi Lena juurde minema, Quito kutt hoidis must kümne küünega kinni, et minust lahkuma ei peaks ja oli kurb kuna ma talle oma numbrit ei tahtnud anda :D Anna tegi pahandust ja andis salaja..ma ju ei viitsi kõigiga sõnumeid saata,arrgh!!! Siis liitusime Jessa, Anna ja mina nende peredega. Ööbisime kõik Jessa juures, ma ei tea kas ma olen juba maininud, et Anna ja Jessa on nõbud. Igatahes on ja Anna pere käib iga nädalavahetus seal. Nii nii liitusime nendega ja oh juudam, Anna ema(Gabi) oli nii purjus! Muudkui aga – ANU WHISKY? Mina - NO NO! SI ANU, TU TENES QUE BEBER ALGO. Ja kallutas niimoodi meile kõigile vägisi viskit sisse. Tantsisime seal temaga ja siis ta, nii Anu ja Anna nüüd üks keerutus, nüüd käsi, nüüd pepu, nüüd alla..ta ise oli nii porine ja kole kole must, trampis nagu segane :D ta võiks ikka mu kirjanduse õpetaja olla :D Kahe paiku hakkasime koju minema. Tee peal sai ka natuke ikka joodud ja nalja nabani. Gabi kutsus nüüd mind igale poole kaasa nendega. Terve tee autoga koju otsis purjus Gabi sobivat raadio kanalit, ei leidnud, kodus jätkas samas vaimus :D:D Kõik joovad selles suguvõsas! Okei, Anna isa on vana nagu minu omagi ja talle ei meeldi joomine, sellepärast ta laupäeviti ka Jessa kodus ei ööbi:D Aa, midagi päris imelikku, Jessa vend Hugo küsis täna Jessalt kas ta tema tüdrukuks ei tahaks hakata. Jah, tüüp on oma õesse räigelt armunud ja kui nad kahekesi on, siis ta ütleb kogu aeg et tuleb öösel tema kõrvale magama..näpib teda ja on selline vastik. Loomulikult vastas Jessa EI, aga ma mõtlen kui ebamugav võib tal seal elada olla niimoodi. Enne magama minekut rääkisime veel maailma asjust ja magama jäime poole nelja paiku.

Reede, 31.oktoober

Küll ma ikka olen rumal. Läksin mina ilusti seitsmeks kooli, vaatasin juba õues et üldse liikumist ei ole ja kuidagi veider. Otse loooomulikult ei suutnud minu aju eile kinni haarata jutust, et peab 8.30 kooli tulema, tavalise koolivormiga ja tunde ei ole. Niisiis olin topelttopelt loll – seitsmest koolis, raske koolikotiga ja kekadressidega(sest reedeti on kekad). Toimus hoopis selline asi, et kell 9 hakkas bastonerada, trummi peksjate, pilli mängijate ja marssijate ja no igasugu tegelaste piiikkkkk..esinemine ei ole selleks hea sõna, võite ise parema mõelda. Toimus kuskil tund aega, siis pärast seda jõime colada moradat. Siis jalutasime mingi pundiga koolist mo kodu lähedal asuvasse feria de finados’sse – see on laat ja seal on lõbustuspark ka, neid on Ambatos kolm. Toimuvad need iga aasta novembris(nojah, algavad tegelikult juba oktoobri lõpus) Samuti on novembris poistel miskipärast kombeks plastmass püstolitest väikseid kuulikesi vastu tüdrukute jalgu lasta. Niisiis vaatasime seal ringi ja läksime Pauli ja Vittoriaga kesklinna Vickyle telfoni otsima. Pärast istusime veits Pauli juures, taksot oodates põrkasin kokku Silviaga. Läksin nendega kuskile Lissettele Halloweeni jaoks nõia kostüümi otsima. Koju, sõin ja magasin natuke. Poole kaheksaks läksin Malli, seal toimus moeshow. Sain kokku Darwini, ta venna ja kolme tšikiga. Päris vinge värk oli, lauljad oli ka ja puha. Pärast saime veel mõne liigselt meigitud ja koleda tšikiga ning mõne kutiga kokku ja läksime kesklinna klubisse. Vanim klubi Ambatos. Õhus oli tunda halloweeni aroome ja seda sai ka silmaga näha – oli igasugu nõidasi ja bitche. Minu lemmikuteks osutusid kolm pedet, tüübid olid kohe niii peded kui peded! Räigelt ära meigitud, juuksed üli blondiks värvitud, tegid hullemat pede naeratust kui Arnold Oksmaa, käitusid rohkem naiselikult kui naised, tantsimist ma lihtsalt ei oska kirjeldada. Kaks neist tirisid Darwini enda juurde ja hakkasid end mööda teda nühkima ja tahtsid musi teha,höäk :D Pede hispaania keeles on maricón, igaks juhuks et te seda sõna viisakalt kasutada saaksite.

Neljapäev, 30.oktoober

Nii nii, ei saanud üldse magada, kogu aeg mõtlesin sellele et pean hommikul õigel ajal üles tõusma. Pool aju magas, teine pool oli üleval ja kuulas hääli...keegi nuttis ja oigas öösel, ei tea. Varbad külmetasid hirmsasti, huvitav kas muidu ka külmetavad ja ma lihtsalt ei tunne? Ma ei saa aru, mingi kukk on lolliks läinud..hakkab öösel ühe ajal kirema. Igatahes oluline on see, et ärkasin 5.40..panin veel silma veidiks kinni ja ärkasin ehmatusega 6.34 Peaaegu päris hea :D bussi loomulikult ei tulnud. Kurjam ma just esmaspäeval maksin uue kuu raha ja bussijuht jäi mulle veel 5$ võlgu. Kuhu me niimoodi jõuame? Kooli või? Koolist rääkides (võite ette ära naerda), toimus täna kaks esimest tundi (suur ja ümmargune irnumis nägu). Ülejäänud aeg sai Annaga netis uurides veedetud. Bastoneradel ja marssijatel oli proov. Nii vahva, et ma bastoneraks ei läinud..Anna sai vormi kätte, selle raha eest suht veider teine. Ja midagi kohutavat – mind pandi cheerleaderite gruppi. A - NU ON - NII - LOLL, HÜP – PAB RIN - GI NA – GU KOLL..juhuuuuu!(ja kõik lehvitavad nende käe otsas olevate tuustidega). Ma ütlesin mitu korda EI(nagu meile yfus õpetati EI ütlema), aga nad panid ikkagi ja ei tahtnud kuuldagi sellest, et ma pole üldse painduv. Aga samas pole siin imestada midagi, sest kõik jõehobud panid end kirja ja vaevalt et nad minust rohkem ringi hüpata jõuavad või painduvad(õelus mu arm:D). Pagan mul ajab juba maksa üle kopsu, et siin iga kuradi päev jälle millegi jaoks dollar või kaks koolis vaja maksta on. Küll pidavat mingid laulumehed laulmas käinud olema..ei tea kus karupepus ma siis olin. Siis on millegi jaoks vaja mingi kaust või kott või alus või miskit osta..kuskile mingi buss..ärme unusta kontrolltöid(I)..valimiste pläma.. Muide meie klass võitis valimised ja on nüüd kooli president.
Poole viiest läksime Annaga Malli, et Lenale kink osta. Lõhnaõli ostsime. Siis avastasime enda jaoks Eta Fashioni. Tuuskisime terve poe läbi ja veetsime mõnusalt aega proovikabiinis. Tore on olla blond ja kaunis..sain kaks 35 dollarist pluusi 16 dollariga. Loomulikult külastasime Megamaxit. Dieet küll kummitab peas, aga šoksile EI veel öelda ei oska. Uue adaptari soetasin ka.
Sõnasin siin sangre de dragoniga päevad ära. Hakkasid teised suure hooga..pagana pihta. Vabandan oma avatuse ees.

Kolmapäev, 29.oktoober

Koolibussi ei tulnud, võtsime Beleniga koos takso. Belen on neljandalt kursuselt, elab siin lähedal mul. Sain täna Annalt kuskil 500 oriente pilti, pluss mul endal on kuskil 300. Vaatasime neid mõlemad hispaania keele tunnid. Aaa, see uus kirjanduse õpetaja..läks ära, naeru koht! Juhtus selline asi, et mitu tundi jäi ära(ülla ülla), siis tuli matemaatika tund ja ma ei viitsinud sinna ka enam minna :D Sain teada, et koolibuss oli hommikul avarii teinud. Pidin taksoga koju minema. Mõtlesin et pikutan veits voodis, üldse polnud mõttes magama jääda. Aga mis sa teed, kui uni võtab võimust. Jälle kolm ilusat tundi. Pärast sorteerisin pilte..Anna oli väga hoogu sattunud ja ülimõttetuid pilte teinud :D kustutasin palju palju ja alles jäi veidi üle 500 pildi. Õhtul käisin Cabinas, hakkasin pilte üles laadima..poole peal kiilus asi kinni. Nii vahva! Pavel on siiani heinapalli piltidest nii vaimustuses. Lisas mind msn ja hakkas siis selle teel mult naisi nõudma :D Ta kogu aeg norib ja kiusab, aga ma oskan ka :D
Õhtul..tegelikult kell on praegu 1.10 ja juba mitu tundi käib all vaidlemine ja vahel pool karjumine. Ma olen ju viisakas ja ei kuula teiste juttu pealt, aga see lihtsalt tungib kõrva. Teemaks siis Jose Luis . Seeeeebiiiikaaas.
Pagan, mu adapter läks orientel kärssama, nüüd pole millegagi telefoni akut laadida. Hommikul pean vist tunde peale üles ärkama:D
Laupäeval läheme, ma ei tea kas just kõigi Ambato vahetusõpilastega, aga igatahes läheme Latacungasse lärmaka sakslase Lena sünnale :D Ööseks jääme sinna. Pühapäeval pean kella 5-9 koolis colada-moradat tegema, see on toredalt hea jook.
Veel selline asi, juba ammu vaatan mina, et kuidagi imelikult palju noori käib ringi plaaster nina peal. Mõtlesin, et äkki mingi suitsetamise värk. Aga näri näpust, siin on ninaoperatsioon popp ja noortepärane. Mis siin tore on – mu nina ei ole siin kole nagu eestis. See on väga kaunis! Mu kõrvad ei ole suured, nunnud on! :D Rääkimata silmadest, juustest, kulmudest, huultest..kas ma hakkan egoks? Ei, aga ma tunnen end hästi..ja veel paremini kui mõned kilod maha saan xD

Teisipäev, 28.oktoober

Toimetan mina oma arvuti kallal ja mitu poissi minu selja taga muudkui arutavad kuidas minuga inglise keeles vestlust alustada. Kuulasin ja naersin oma ette, siis vastasin juhmalt, et võite ka hispaania keeles rääkida. Nad kõik ehmatasid, hakkasid siis naerma ja istusid lõpuks laua taha kui olid aru saanud, et vau ta oskab rääkida. Kolm neljanda kursuse poissi. Uurisid ja puurisid mind läbi ja lõhki..segane solk tuli mul suust välja, aga nad enamvähem said aru. Lõpuks siis see tähtis küsimus – kas sulle koolist mõni poiss meeldib? Vastust kuuldes – mis oli loomulikult ei – tõusis üks neist püsti ja ütles, et hakkab siis kohe minema. Ja siis samas mu vanust kuuldes, istus tagasi ja ütles – mõistan, mõistan :D Natuke tüütud, aga muidu toredad ja oskavad rääkida ka nii et aru saan. Mitte näiteks nagu üks kutt minu klassist, kes pidevalt uurib kas ma juba oskan rääkida..ütlen jaa..siis ta puristab mitu minutit mingit teksti kiiresti suust välja ja vahib mulle küsivalt otsa. Selle peale tahaks mina küsida - kas Washo sõi lõunaks su ajud ära või? Ma ju kindlasti saan aru kui ta elukiirusel ja üldse mitte sõnu ilusti välja hääldades sitta suust välja ajab. Pärast kui õues istusin tulid nad jälle mo juurde. Üks laulis mulle..võite ju kolm korda arvata mis sorti laul oli, ikka armastus laul jaah..aga pagana hästi laulis! Ütles, et võib mulle kitarri õpetada kui tahan. Loomulikult järgmine tähtis küsimus – millal sa meiega tantsima tuled? Ööm..mul pole aega. Kolm 15-16 aastast poissi ja Anu..tänan pakkumast, ehk mõni teine aasta, muhaha. Pärast kooli olin ma ecuadorlaste kisast ja lärmist nii väsinud, et vajusin voodisse käed ja jalad laiali magama. Magasin niimoodi kolm tundi. Uimane päev.
Paul on vist aru saanud, et ta mu jumal on – hoiab mind kõigi ja kõige eest :D :)