Täna hommikul paistis päike, nii ilus, hea ja soe oli :) Minu klassi on tekkinud veel üks vahetusõpilane Viktoria, ta on Itaaliast ja tuli EF`i kaudu. Ajaloo õpetaja mängis kurja onu: käskis mul kõik kodutööd tagantjärgi ära teha ja klassis aktiivselt tööd teha.ummamuudu. Inkas tõdesin reaalsust, et olen sattunud ühte klassi täielike lammastega. Ma küsin neilt nii elementaarse küsimuse – Mida me tegema peame? - ja nad vahivad mulle lollakalt otsa ja hakkavad omavahel itsitama. Mingid poisid üritasid mu juukseid näppida ja palusid et ma neile plakati peale kirjutaksin..olen ikka nii ennast täis ja ei teinud seda. Rääkisin inka õpsiga, et ma tunnen end selles klassis nagu lambakarjas..:D ta ütles, et mind tõstetakse varsti kindlasti kõrgemasse levelisse. (pean tõdema ka seda, et inka õps ise hääldab ka pooli sõnu väga metsa). Ja tegin temaga diili – 8 inka asemel 4 ja siis 4 hispaania keelt koos Annaga :) Computacion toimus miskipärast ilma arvutiteta ja oli nii mõttetu..õps seletas midagi omaette ja kõik kisasid niisama omavahel..mina lasin aga pastakal suitseda ja spikerdasin kõik ajaloo Pauli pealt maha.
Käisime sellises toredas kohas söömas, kus kelner kui selline on minu vanune poiss ja kellesse Arlette ja Lissette mõlemad armunud on. Kahjuks purustas ta nende südamed küsides maksma minnes Lissettelt mis mu nimi on..oo Pobre Lissette y Arlette :D
Kella neljaks läksin Lorena juurde. Üksi! Ma võisin üksi minna, kujutate ette? Freddy oli ka seal. Rääkisin kõik südamelt ära ja Freddy muudkui tõlkis Lorena ja minu vahelist juttu. Lorena on väga mures minu pärast, sest väidetavalt on mul kõige raskem olukord. Ikka ei tea millal vanemad tagasi tulevad ja kas tulevad..Marianita on miskitmoodi haige. Kuu aega oodata on liiga pikk aeg ja siis oleks parem kui ma Silvia juurde elama jääks. Aga ma tunnen end siin nii vangis ja ei suuda siin elada. Pakkus välja ka, et üldse uut peret otsima hakata. Lõpuks läks kõik nii sassi, tuli suur segadus ja veel suurem nutt. Püüdsin tagasi hoida, aga tuli ja tuli. Aga Lorena ütles, et kõik on juba nutnud, kes peret, kes sõpru taga..nüüd oligi minu kord kõik see segadus välja lasta. Lõpuks jäi asi nii nagu mina soovisin – elan nii kaua Silvia juures kuni kunagi mu vanemad tagasi tulevad. Ja kui ei tulegi..siis tuleb uuesti mõelda. Igatahes nüüd hakkan kaks korda nädalas Lorena juures käima, sest ta tahab näha et ma ikka elus oleksin :D Aa ja Lorena ütles, et eesti tüdrukutel on alati kontrollimise poole pealt raske olnud kuna meil on palju vabam kasvatus.
Ukse taga ootas oma järge punaste silmadega Ruthy(Bostonist). Daniela(saksa) käib trennis või nii sellised kohas kus saab aeroobikat teha ja on igasugu masinaid, siis me Anita(austria) ja Freddyga käisime ka tsekkimas. Üks noor treener tegi meile ekskursiooni ka ja rääkis võimalustest. Me Anitaga täitsa mõtleme sinna pekke põletama minna :D Kujutage nüüd ette Anut jooksulindil ähkimas või muskleid treenimas. Hahaa, ega ma ka hästi ei kujuta, aga proovida ju võib. Esimene kuu 35$, edaspidi 30..avatud esmaspäevast laupäevani, mine millal tahad ja ole kaua tahad. Daniela jäi end treenima ja meie läksime jätsi sööma. Lissette helistas ja andis mulle Cabina adre, et taksojuhile öelda. Ütlesin..sõitsime ja sõitsime ja..juht läks muudkui autost välja, tuli tagasi ja ütles et ei ole, mitte kuskil ei ole..tema ei mõista!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar