Külastusi

Teisipäev, 2.september

ESIMENE KOOLIPÄEV. Ärkasin kell kuus, venitasin oma vapustava koolivormi selga, mõned asjad panin ka igaksjuhuks kotti (nagu sõnaraamat..) sõin ja siis ooooooooootasime tükkkkkkkkk aeeeeega Arlette. Kuidas saab nii väike laps niiiiii uimane olla?? Ma ei tea.
Kõigepealt oli kursuste kaupa rivis seismine peaaegu tund aega..kuskil keegi rääkis mikrofoni, mina ei saanud midagi aru, olin niisama idiootlikult rõõmsa näoga. Enamik klassi poisse tulid miskipärast rivi eest minu taha seisma. Üks Diego üritas sebida..silmanurgast nägin, et tüüp ilgelt vahib mind..vaatasin siis korra, et äkki tahab midagi..oooo ja kui Diegitolikult ballaadiliselt ta siis ütles – You have SO wonderful eyes! Like jeah, I have already heard it. Enamus kalssiõdesid vahtisid mind kohutava bitchi näoga..ja ei lubanud Diegitokesel mulle enam kommentaare teha. Oi kui kahju. Üks tore tüdruk Belen siiski leidus ka, ta on ka uus. Esimesed kaks tundi olid geografia-economia (ma ei saanud aru kumb:D) Esimeses pidime end tutvustama ja oma selle aasta soovist rääkima. Tuli minu kord, klassis oli surmvaikus, plikade tulnukasilmad vahtisid mind..lõpetasin oma jutu ja Diego kraaksatas üle klassi – ANU I LOVE YOU. Saatsin talle ühe oma etteheitvamatest pilkudest. Jummala nõme kutt on, arvab ise et on mingi kõva tegija..täielik tühikargaja selline.
Leidus ka üks tore klassivend Paul. Ta oskab väga hästi inglise keelt. Kaks aastat tagasi elas tema juures üks eesti tüdruk. Belen oskab ka veits inglist, siis nad asitasid mul asju kirja panna :D suht esimese klassi tunne oli peal. Täiesti mõttetu tunne tekkis vahepeal..mitttte midagi kohe ei saanud aru mis see õps mölas. Soome tüdruku Annaga oleme kaks blondi koolis. Tema kursavennad pärisid mu nime ja küsisid, et kas nad mind pildistada võivad. Lubasin endale seda luksust neile EI öelda. Uušas, ega nad loomaaias pole. Kaks inglise keele moodi asja oli ka..vb hakkab meil Annaga inka asemel hispaania keel olema. Siis oli meil kaks kirjandust,kus kõik peale minu midagi tegid. Veel üks economia asi ja psicolojia. Tunnid lõppesid 13.15 Käisin sekretäri juures, et ta Silviale helistaks..et siis mulle järgi tuleks. Oi mi amor, no celular. Helistas kodu telfonile, keegi ei vastanud. Ootasin õues päris kaua, keegi ei tulnud. Lasin uuesti helistada ja vuhuu sain koju. Kool väsitab ikka täiesti ära. Sõime ja olesklesime niisama. Aaaaaaaa ja mida mina koolis nägin..roheliste sukkade asemel peavad olema tumesinised ja kampsa all peab olema teistsugune valge pluus – pehmemast materjalist, mhmhh! Ja mida mina kuulsin..kekas peavad mustad tossud olema, mitte valged. Mingepeppu ütleks. Mida ma nende valgetega teen nüüd? Kallid nad polnud, aga ikkagi..ainult kekaks kõlbaks :D Õhtul käisime Mallis vihikuid ostmas. Ja õgisime seal kõhu täis. Pavel ostis uue koera, hästi pisike ja armas. Ja lasi tal saba ära lõigata :/

Kommentaare ei ole: