Teisipäev, 28.oktoober

Toimetan mina oma arvuti kallal ja mitu poissi minu selja taga muudkui arutavad kuidas minuga inglise keeles vestlust alustada. Kuulasin ja naersin oma ette, siis vastasin juhmalt, et võite ka hispaania keeles rääkida. Nad kõik ehmatasid, hakkasid siis naerma ja istusid lõpuks laua taha kui olid aru saanud, et vau ta oskab rääkida. Kolm neljanda kursuse poissi. Uurisid ja puurisid mind läbi ja lõhki..segane solk tuli mul suust välja, aga nad enamvähem said aru. Lõpuks siis see tähtis küsimus – kas sulle koolist mõni poiss meeldib? Vastust kuuldes – mis oli loomulikult ei – tõusis üks neist püsti ja ütles, et hakkab siis kohe minema. Ja siis samas mu vanust kuuldes, istus tagasi ja ütles – mõistan, mõistan :D Natuke tüütud, aga muidu toredad ja oskavad rääkida ka nii et aru saan. Mitte näiteks nagu üks kutt minu klassist, kes pidevalt uurib kas ma juba oskan rääkida..ütlen jaa..siis ta puristab mitu minutit mingit teksti kiiresti suust välja ja vahib mulle küsivalt otsa. Selle peale tahaks mina küsida - kas Washo sõi lõunaks su ajud ära või? Ma ju kindlasti saan aru kui ta elukiirusel ja üldse mitte sõnu ilusti välja hääldades sitta suust välja ajab. Pärast kui õues istusin tulid nad jälle mo juurde. Üks laulis mulle..võite ju kolm korda arvata mis sorti laul oli, ikka armastus laul jaah..aga pagana hästi laulis! Ütles, et võib mulle kitarri õpetada kui tahan. Loomulikult järgmine tähtis küsimus – millal sa meiega tantsima tuled? Ööm..mul pole aega. Kolm 15-16 aastast poissi ja Anu..tänan pakkumast, ehk mõni teine aasta, muhaha. Pärast kooli olin ma ecuadorlaste kisast ja lärmist nii väsinud, et vajusin voodisse käed ja jalad laiali magama. Magasin niimoodi kolm tundi. Uimane päev.
Paul on vist aru saanud, et ta mu jumal on – hoiab mind kõigi ja kõige eest :D :)