Sabado, 22 de noviembre

Ärkasime ja olime väsinud. Mina olin Anna ja Dani poolt peaaegu oimetuks litsutud, aga siiski suutsin naeratada :D Tegime mõned koledad pildid ja nautisime tükk aega rikkalikku hommikusööki. Siis hakkasime koju ära minema. Kodus tuli mul kohutav koristamise tuhin peale. Hoolikalt nokkisin kõik ukse mustri soone vahed vatitikuga tolmust puhtaks, puhastasin kappe nii seest kui väljast, korrastasin oma sahtleid ja lõpuks pesin vannitoa seinad puhtaks. Need olid ikka väga veidra tolmukihi all, nagu oleks ahjuga köetud siin, nii et tegevust jätkus kauaks. Vaatasin telkut ja mind tabas kohustuslik magama jäämine. Tundub, et rohkem midagi asjalikku ei teinud. Õhtul läksin suurest igavusest Cabinasse. Seal igavlesin samamoodi, kõigil oli kuskile kiire, ei hakanud segama. Avastasin oma telefoni! Aah ma ei olegi ju maininud, et my telefon lihtsalt laguneb käes ära. See muusikapleieri liugnupp on igavene jama: mõlema külje pealt tulevad muudkui tükid ära, nüüd on kole. Sandra Quitost on siin Ambatos Davidi(vabatahtlik) juures. Helistas ja kutsus peole, aga ma juba pool magasin ja ei suutnud jäsemeid liigutada.