Nägin hispaania keeles und. Tönnisin, sest ei tahtnud Eestisse tagasi tulla. Näedsa mis lugu. Ja ega väga ei kutsugi tagasi. Kardan liiga palju seda kohutavat orjapõlve, mis mind Vesiroosis ootab. Ei taha maksta pea et 50krooni et pealinna minna, kui siin saab hakkama vähema kui poole sellega ja kusjuures vahemaa on kaks korda nii pikk kui Kuimetsast Tallinnasse. Pealegi käivad bussid imelikult harva, kuigi võiks ju iga 20 minuti tagant. Taksosi ka majade vahel ringi ei kihuta miskipärast.. Ei taha süüa neljateist pelmeeni hapukoorega 60 krooni eest. Mingi väike klaas paki mahla 10krooni..lausa patt oleks seda osta, teades et siin saab SUURE klaasi värskelt pressitud mahla veidi odavamalt. Issand jumal, siin on lausa lust väljas söömas käija.
Kaheteistkümnest olin mina katerdaali ees ja ootasin pool tundi hilinevat Annat. Tšikk on natuke ecuadorlaseks muutunud juba :D Läksime oma puuduliku orientatsiooni võimega odavaid poode otsima. Igasuguseid nõmedaid leidsime. Jummala haige süsteem on mõndades poodides. Nii kui sisse astud ja ringi liikuma hakkad, hakkab keegi sinu taga käima. Nagu täpselt sinu taga! Ma tahan järsku aluspesu vaadata eksole, aga no ega ei ole küll erilist isu neid seal uurida kui mingi meha mu selja taga passib kogu aja. Viisakusest tegime ühe tuuri poele peale ja kähku minema. Kuskil casiino vastas oli pealtnäha tavaline pudipadi pood, nii igaks juhuks astusime sisse. Ja mida õnne!! Leidsime igasugu vajalikku nodi ja enda õnne uskumata 17dollarised saapad. Ilusad saapad! 30centavoseid sõrmuseid ostsime terve hulgi kokku ja piilusime dollarilisi vöösid, aga otsustasime järgmiseks korraks ka osturõõmu jätta. Piilusin veel asju, et oma tuba kaunimaks muuta..aga peab enne kodus mõtlema mis värvi vaja on :P Ostsime viie dollariga neli filmi..et oleks põhjust sleepoverile. Lõpuks kiikasime toidupoodi, ostsime veits nänni, kiirustasime minu juurde, siis Anna juurde ja siis raskete kottidega Daniela juurde. Jõulu kogunemise jaoks peame mingi show tegema. Anita küsis kas kellelgi ideid on ja automaatselt pöördusid kõigi näod minu poole. Nojah, ega ma muidu Anu de Estonia ei oleks :D aga pean teid nüüd alt vedama – polnud ideid..pole aega, pole ideid..igatahes mõtlemiseni me ei jõudnudki, sest mõned jolpskid (loe: Jan ja Anita) tahtsid koju jalgpalli vaatama minna. Aga jõudsime ühele arvamusele, et teisipäeval kooli ei lähe, saame kõik kokku ja üritame midagi valmis mõelda. Õige pea läksid ära ka Marek ja Ruthy, jäime alles Daniela, Anna ja mina. Sõime, imetlesime Dani ilusat kodu, sõime ja jõime, jälle imetlesime ja ikka edasi ja edasi. Siis vaatasime Anna toredaid fotoseeriaid ja üritasime uusi ja toredamaid teha. Aga lõpetasime üsna ruttu kui olime aru saanud, et sitast saia ei saa – lihtsalt ebasobiv päev pildistamiseks. Öö pimeduses siiski sai mõned vahvad – pimedas ju ei näe kas on sitt või sai, kõik üks tume tükk. Siin on uuemates majades, nagu Annal ja Danil, selline turvasüsteem, et pärast ühteteist öösel enam alla korrusele minna ei saa. Vastasel juhul hakkab sireen huilgama. Kolmveerand üksteist hakkasid kõhud koledat korinat tegema, jooksuga alla kööki ja kiire pugimine. Kõht täis ja meel hea, hakkasime „Mamma mia’t“ vaatama. Daniela vajus esimese poole tunni jooksul ära. Meie Annaga, karastunud põhjamaalased, pidasime lõpuni vastu..seda muidugi tänu oreos küpsiste toetavale mõjule.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar