Miercoles, 3 de diciembre

Mida ei mäleta seda pole olnud. Kooli kohalt jällegi must auk, seega ebahuvitav. :D:D:Dmulle meenus just üks sõna – deeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeem – mõned teist kindlasti teavad, kes nii ütleb :D Keskised töömehed panid kodus teise korruse vannituppa mingeid asju ja teised keskised parandasid vee süsteemi. Mul oli ju Pavelist pilti vaja. Hakkasin teda siis kodus kaameraga taga ajama. Ta üldse ei tahtnud, et ma tast pilti teeks. Ma lõpuks siis ütlesin, et ise ta muudkui seletab, et ma pean talle Eestist 10 ilusat naist tooma..no et nüüd naised tahavad teda näha :D muidu et üks 17 aastane tsikk ajab teda taga siin, kerge 20 aastat vanusevahet..aga armastus ei küsi ju vanust :D (ma piirduks 10 aastaga siiski XD) Igatahes sain mõned pildid, pärast ajas ta mind karistuseks meeste lõhnaõliga maja peal taga. Haisesin nagu tõhk..seda odekolonni oli mul rohkem peal kui Kaiu koolis Märjamaa endale peale panna armastas. Hiljem laisklesin ja kirjutasin oma mõtteid. Käisin Cabinas, aga mu nunnu jälle streigib ja ei taha seal netti minna. Kuskil levis kuuldus et movestaril täna tasuta helistamine. No küll ma siis helistasin ja Pavel muudkui piinas mind kõrval. Ma pidin peaaegu Pauli kõrva katki karjuma kui Pavel mu kingad endale jalga pani..ja need TÕESTI läksid talle jalga!!!! :O Igatahes helistasin usinasti ja siis avastasin, et oi näe saldot pole enam. Kurjam, ainult teatud aja oli tasuta :D Viie paiku saime Ruthie, Mareki ja Annaga kokku, et Lorenaga Quitosse minekust rääkima minna. Lorena pudistas jobu jutu ette, irvas oma vastikult kahjurõõmsat naeru ja oli tige NAGU ALATI! Aga ega me juhmad ei ole, ladusime oma jutu ka ette. Minu arust üsna lollakas, et üks öö teises linnas ööbimiseks on vaja – kirjalikku luba host vanematelt ja päris vanematelt ning kirjalikku kutset perelt, kelle juures ööbid. Esimesed kaks on ju lihtne, kui sul norm pere on :D aga see viimane..me ju tegelikult mõtlesime hotelli minna(seda me loomulikult pahatädi Adeele-Lorenale ei ütelnud, sest me ei tohi hotellis ööbida..ehk on need nii ohtlikud(??) või on neil meie rahast nii kahju?!!). Mõned reeglid on ikka üle mõistuse lollakad! Nagu meil endil ajusid poleks millega mõelda, piisavalt vanust ja mõistust on meil kõigil, oskame ettevaatlikud olla. (näete nüüd kuidas mulle ei meeldi, kui keegi ütleb mida võib, mida mitte..reeglid mulle ei sobi, aga rikkuda pole neid mõtet). Olime nüüd probleemi ees – kust saada kirjalik kutse perelt, kelle juures ööbida? Ütlesime, et tüdrukud lähevad ööseks Sandra juurde ja poisid Matti juurde(kaks vahetusõpilast Quitos). Helistasime Sandrale, ta arvas et saab selle loa meile. Mul hakkab Lorena vastu vimm tekkima ja Annal ka. Teised vihkavad teda juba ammu:D Ta kohe on selline bitch, üldse ei sobi tugiisikuks. See inimene peaks just soovima, et meil oleks tore vahetusaasta, aga tema? Tema arust peaks me lihtsalt kogu aeg oma linnas(mis on ühtlasi Ecuadori kõige igavam linn), oma kodus istuma. Niisama maksime hingehinda, et siia tulla..mõte oli ju kõigil ühine – tundma õppida seda riiki(mille alla kuulub ka siseriiklik reisimine, et ikka muud loodust ka näha kui ainult koledaid tänavaid su koduümbruses), kultuuri, keelt. Lorr leiab alati põhjust, et su rõõmu rikkuda. Tore tädi...
Anna oli nii tige, et vajas maha rahunemiseks pannkooke :D läksime kohvikusse, kus meid võttis vastu üsna vana ja väga hästi inglise keelt kõnelev onuke. Naersime ja nutsime seal. Anna oli väga ära omadega, marssis maksmata uksest välja. Ma õnneks jäin veel sisse ja mõtlesin kas ta ikka maksis ka..juba tuligi see vana onuke küsima, ise pisarateni naerdes :D Annal hakkas ka pirnike peas põlema :D