Jueves, 4 de diciembre

Täna oli imeline päev! Kooli ei läinud, läksin hoopis kaua oodatud emme pakile järgi. Üheksast sain Darwiniga kokku ja läksime postkontorisse. Seal oli väike järjekord, tuli siis lõpuks minu kord, andsin oma paberi mingile onule. Siis Darwin seletas, et anna oma pass või censo, passinumbrit on vaja. Oiii kurja..ma unustasin, et neid vaja on. Helistasin siis Marenale, et ta mu passi üles otsiks ja mulle numbri ütleks..aga siis sain aru, et mul on vaja koopiad teha sellest :D ehk siis kasutu. Darwin natuke imestas, et kuidas ma küll nii...nii Anu olen:D ta oma arust ütles mulle, et pean need kaasa võtma, aga mul vist läks kõrvast mööda. Pidime mu kleidile järgi minema. Ma eile seletasin talle, et see on mägedes Pichinchas. Jummel sellist kohta polegi siin. Pichincha on Quitos :D ta arvas, et sai aru mis kohta ma mõtlen, aga helistasime igaks juhuks Paulile, et ta seletaks kus see täpselt on. Darwin ikka imestas ja imestas – Anu...oioi Anu..ANU DE ESTONIA ja ilge naer. Koht oli hoopis Pincho ja see teises linna otsas. Aga kuidas moodi mina peaks teadma, mäed on ju iga külje peal..orientatsiooni võime null. Seisime siis tänaval ja mõtlesime. Järsku tulid neli politseid mu juurde ja küsisid dokumenti. Ma olin väga ehmunud..ikkagi neli politseid korraga ja üks mina! Vaatasin siis rahakotti, et kas leidub mõni dokument..censo ja yfu student id olid. Kolm politseid uurisid mu dokumente ja üks tegi ohtralt pilte, ei tea milleks neid küll vaja on? Igatahes ma olin väga ehmunud. Kui nad ära läksid, siis Darwin lihtsalt irnus mulle näkku ja küsis – et sul on censo kaasas jah ? Tsiisus kui uim ma ikka võin olla, miks ma postkontoris oma rahakotti ei vaadanud. Ma tõesti arvasin, et midagi pole kaasas. Olin oma totakuse tõttu nii kurb, Darwini asemel oleks mul juba ammu kopp ees olnud, aga ta naeris mu üle ja samas lohutas :D Läksime bussiga Pinchosse, tõime kleidi ära ja jalutasime tagasi kesklinna. Käisime söömas, porgandimahla jõin..täitsa ainult porgandimahl oli ja hästi hea. Lõpuks tagasi postkontorisse. Pidin mingist pabrist ja censost kaks koopiat tegema. Ühe paberi andsin ühte lauda ja pidin 1 dollari maksma. Siis teise ruumi, seal üritati mu nime hääldada, rebiti pakk lahti, kommi ja sokolaadi nähes läksid onu silmad suureks. Teine onu arvutas midagi ja ütles – 8 dollarit. :O Ärge enam mulle kommi ja šoksi saatke eksole :D või no saata võite, aga mitte väga palju korraga. Kolmest saime kõik Ruthie juures kokku. Või no tegelikult jäid kõik kuskil tund aega hiljaks, aga seda ei oskagi enam nii väga tähele panna. Rääkisime ja plaanisime ja olime rõõmsad. Kuni järsku tuli kuri tädi Lorrilt sõnum, et meil ei ole Quitosse minemiseks luba. Olime kõik nõutud, helistasime sajad kohad läbi. Lorr oli Quito yfusse helistanud ja käskinud neil uurida, et kas Sandra ja Matti pered on meid endi juurde kutsunud. Läksime kõik Lorri kontorisse. Ootasime tükk aega enne kui te meid vastu võtta suvatses. Oh ja kus siis tuli moraali ja muud mõttetut loba. Tema ütleb nüüd, et meie oleme Sandra tema perega tülli ajanud. Kuna Sandra vanemad ei olnud sellest midagi kuulnud ja nad ei ole mitte mingil juhul nõus meid enda juurde võtma. Anna helistas siis Sandrale ja tema rääkis hoopis teist juttu – ta vanemad SOOVIKSID meid endi juurde võtta, aga neile tulevad sugulased samal päeval külla ja siis pole ruumi kõigi jaoks. Igatahes Sandra rääkis Quito vabatahtlikutega ja leidis meile kõigile kohad. Tahtis siis telefonis Lorriga rääkida, aga Lorr lausa möirgas et ta ei taha mitte kellegagi rääkida ja me ei või Quitosse minna. Lorr helistas Ximenale(Quito tugiisik) ja see ka möirgas telefonis. Me vaidlesime ikka tükk aega..aga loomulikult leidis Lorr uue põhjuse – enne teise linna ööbima minemist peab sellest vähemalt kaks päeva ette teatama, aga nüüd on teil ainult üks päev. Ta lausa tunneb mõnu meie rõõmu rikkumisest. What a bitch!! Me siis mõtlesime, et me ei riku mitte mingit reeglit kui läheme Quitosse, aga tuleme õhtul tagasi..okei koolist puuduksime, sest hommikul on vaja asjad valmis küpsetada. Aga koolis ei tehta nii kui nii MITTE midagi! Läksime uuesti Ruthie juurde, harjutasime mõned korrad ja kirusime ja kirusime. Tulin koju, rääkisin Marenale ja mamile milline nõid Lorena on. Siis kirjusime kõik koos teda tükk aega taga. Mammi ütles, et me oleme lollid, et üldse talle oma minekust rääkisime :D Oh kui tore on teada, et mu pere ka teda vihkab! Ööseks läksin Anna juurde. Anna juures kirusime tema emaga ka Lorri taga :D sõime ja rääkisime Annaga mitu tundi. Oh ma tahaksin ka Anna kodus elada. Me oleme teineteisele nagu õed ja kui koos ka elaks..oh ja milline nasty fantaasia meil on :D Enne magama minekut vaatasime filmi – PS I Love You :)