Martes, 2 de diciembre

Täna tuli Ruthie meie kooli, võite ainult ette kujutada kui paljud poisid teda armastavad :D Nügisime puhvi kõrval kaks lauda kokku. Viisime Ruhtie puhvi söökidega kurssi ja hirmustasime ta igaks juhuks juba varakult ära – siin ta paksuks minemise eest ei pääse :D ..ja juba ta alustaski burksiga :D Klassivennad muudkui uurisid millega tegelen ja olid nii kurvad, et Annit ekraanilt ei leidnud :( :DPärast kooli pidime kolmest Pauli juures kokku saama. Olin täpne ja enda üle uhke, aga Vicky jäi hiljaks nagu alati :D Läksime kesklinna, saime Vicky õega kokku ja istusime ühes kohvikus. Paul vajas pool unisusest turgutamist, kugistas räigelt kanget expressot. Siis nad tahtsid nõia juurde minna ja ma ka mõtlesin, et täitsa huvitav ja polegi kunagi käinud. Paul teab teda..ja no pagan, see naine nägi küll välja nagu tõeline nõid! Ta tegi seda ennustamise värki kahte moodi – kaartide ja sigariga. Vicky läks esimesena, sai igasugu toredaid asju teada..mõne veits mitte toreda ka. Siis läks Vicky õde, tal ei olnud eriti midagi toredat. Ma kuulasin ja mõtlesin kas ikka tasub minna..aga kes ei riski see ei tea. Läksin, ei olnud väga tore. Mõned asjad siiski mis annavad mõtteainet..nüüd ma taipan kui õige on minu puhul see – alati kui kellegiga mingi jama on, siis ma isegi mitte ei mõtle vabandama minna, alati ootan et teine seda teeks. Ja jummel kuidas ma ei kannata kui keegi tuleb mulle rääkima, mida ma võin teha ja mida mitte. Vajan vabadust, palju vabadust! Mitte keegi ei käsuta mind, ei õpeta mulle kuidas elada, olen kangekaelne ja tean isegi. Kuid samas olen piisavalt arukas ja ettevaatlik, ei hõlju kõrgel pilvedes ja ei tee midagi lolli. Ega ma muidu oma emme tütar poleks :) Midagi veidrat – olen õppimises edukas, kohusetundlik, teen seda hästi..(kust otsast? mulle ei meeldi õppida)..isegi kui mulle see ei meeldi, siis teen seda siiski kohusetundlikult..kuid miski takistab mind keskendumisel. Keskine pidavat mind kaugel ootama, aga mina olen probleem. Hei Sina keegi, kes sa mind ootad, (arvatavasti siis mees soost isik) lihtsalt heatahtlik soovitus – otsi uus! Ma ei taha avada oma südant, oh kui õige:D Pärast viisime mu kleidi parandusse. Tagasi tulles mõtlesime, et kell veel vähe, läheks juuksurisse. Lehitsesin tükk aega soengu ajakirju, aga lõpuks enam ei viitsinud ja lasin juuksuril teha mis iganes heaks arvab. Soeng sai lühem kui eelmine kord ja kena :) juuksuris on ka lust käija kui värvida ei taha – 5$ lõikus. Poistel 2-3$. Tsiiisas kuidas me irnusime seal..Vicky muudkui tirib oma särgi üles ja vahib peeglist oma kõhtu – estoy gorda, full gorda! Ja ta teeb seda pidevalt, olenemata kohast ja inimestest :D No ta kõht on ikka päris pirakas ka. Siis jalutasime Ficoalt Pauli juurde, ta mami oli pizzat teinud...dieet võib ju veel ühe päeva oodata :D