Sain koolis Vickylt ja Paúlilt jõulukingid. Vickylt sain ITAALIAST:D toodud lõhnastatud pehme karu võtmehoidja ja huulepalsami. Paúlilt sain armsa tiigripeaga ja -mustriga tassi. Kitarri õps räägib kohati liiga palju ja vahel veits veidratel teemadel, aga pole hullu pull tüüp on ikkagi. Ta põhiteemaks on Ruhtie aksendi kallal nokkimine ja ikka uurib kuidas poistega lood on. Poissi pole, pole ka sind..must auk, mõttetu. Igatahes kitarr edeneb, erinevalt Kaiu koolis olevatest kitarri tundidest :D Üks päev mõtlesime, et aitab kah sellest igapäevasest puhvi kõrval logelemisest, tahame trenni teha. Käisime inspektoriga rääkimas kas oleks võimalik iga päev kahe inglise keele ajal jõusaali kasutada. Võime! :) Järgmisest nädalast alustame. Kolmapäeval oli meil siin paraad. Igasugu naljakaid tegelasi oli seal. Reina de Ambato sõitis ka auto katusel istudes ja kõigile lehvitades läbi paraadi. Oli meeletult palju huvitavate riietustega tantsijaid, pool paljaid oriente elanikke, mu muusikaõpetaja laulis(ma ei teadnudki et ta laulja on), Batman sammus uhkel sammul, isegi risuks sõidetud autot demonstreeriti. Mina olin ametis pildistamisega ja ei märganudki kui kaks šamaani mu juurde tulid. Üks sülgas mulle mingisugust püha vett näkku, hakkasid mind surnud merisea ja vihtadega ülekera peksma – puhastama, ise samal ajal ümisedes. Ecuadorlased ütlevad, et see paraad on kole, pole nii ilus kui 12. novembri paraad. Aga minu arust oli see palju huvitavam/kirevam..teisel paraadil on lihtsalt kõik koolid esindatud oma bastonerade, trummitagujate, koolivormide ja õpetajatega, aga sellel paraadil nägi ikka igasugu elu. Pärast paraadi läksime diskoteeki, jah kell kuus õhtul läksime diskotama :D Päris veider või mis? Aga siin on see normaalne, sest kuue paiku saavad ülikooli inimesed lahti ja lähevad lõõgastuma. Kusjuures jumala palju rahvast oli.
Neljapäeval hakkas mu jalg kahtlaselt sügelema, kratsisin siis. Õhtul avastasin, et agua mala märgistatud ala on jubeee tumepunane ja nahast kõrgem ja muudkui aga sügeles. Kodus kõik olid hämmingus. Jõin ohtralt sidrunivett et sügelus ära kaoks. Reedel oli esimene päev jõukas. Meil on treener ka! Ta nimi on Santiago, ta on 29 aastane ja ta on siga lahe! Esimesel päeval saime kohe hullu tampi. Muudkui aga 5 x 15..5 x 12..nii kõikide masinatega. Ma vaikselt omaette surin, aga silmad punnis tegin ikka kõik ilusti ära. Õhtul käisin arsti juures ja sain allergia jaoks kreemi.
Laupäeva õhtul läksime Annaga kinno Crepúsculo’t (Twilight) vaatama. Oooh ma olen armunud!!! Teadagi ju et Edward Cullenisse nagu kõik ülejäänud maailma tüdrukudki :D Lihtsalt niii niii hea film. Ööseks jäi Anna minu poole, tõi ühe suure Fazeri šokolaadi ka kaasa :’) tegime ohtralt teed, nautisime šokolaadi, hädaldasime oma haigete lihaste üle ja vaatasime veel ühte filmi. Mõnus oli olla ja rääkida, magama saime viiest. Aga siiski kõik mu lihased tegid põrrrgulikult valu, ei saanud istuda ega astuda. Pühapäeva kui Anna koju läks, sai ta ebameeldiva uudise – jänks on surnud. Lihtsalt ta ema tuli Latacungast, ütles et Anna su jänes on surnud ja samal ajal Daniela karjus kõrval – onu ei teinud midagi!(jänks oli onu juures) Mismõttes nagu? Me siis mõtlesime, et ta ema ju vihkab loomi..Danil oli kunagi jänes olnud, me küsisime Gabilt kui ta veits purjus oli, et mis selle jänesega juhtus ja ta tegi käega liigutuse et ta kõrvaldas ta. Kui rannas olime, siis rääkisime midagi jänesest ja Dani ütles – aga meie ei saa jänest hoida..ja ei ütlenud rohkem midagi kui küsisime. Imelik imelik imelik. Ma olen suhteliselt kindel, et Gabi lasi jänksiga midagi paha teha...:’( vastikud!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar