Neljapäev, 22.jaanuar

Realidad nacional jäi ära, õpsi polnud koolis. Klassis oli mürgel, telefonid ja läpakad üürgasid muusikast, mõned karjusid, teised tantsisid, kolmandad üritasid teiste KOOLIKOTTE teibiga seina peale kinnitada..ja mõned magasid. Me vaatasime Paúliga ta läpakast pilte. Üsna mitme aasta taguseid pilte vaatasime ja siis ta hakkas lambist midagi armastusest jahuma. Lihtsalt – Oi Anu, amor amor... Ma mõtlesin, et ehk siis keegi seal piltide peal kunagi ta pruta oli või on praegu kellestki vaimustuses. Küsisin ümber nurga ja ilma nurgata..ei midagi. Ja siis – ütlen sulle enne kui tagasi lähed. Nagu mida ma nüüd mõtlema peaksin!?? oit Jaaaa ei mõtle rohkem! Roberto ja Washo on mulle mingeid üliiii imelikke tervitusliigutusi tegema hakanud ja üks viienda kursuse poiss ütleb alati mööda minnes madala häälega – I luv jou. Diego saadab aina rohkem õhumusisid ja väristab mulle kulmu. Mõtlesin mis lahti, välja mõtlesin..mu juuksed on pikaks kasvanud!!
Inspektor käis vahepeal uurimas, millega tegeleme ja direktor tuli rääkima. Rääkis hinnetest ja oli veidi pahane(kuigi ükski õpetaja siin ei oska seda tõsiselt olla), sest hinded olid sitad. Poolteist tundi rääkis, ooh ma muudkui vaatasin kuidas minutid kaovad ja ma ei saagi trenni teha. Lõpuks pääsesin sealt, läksin jõuakasse ja nii kui sisse astusin ütles Santiago mulle Tere Anu :D nii vahva oli seda kuulda :)) Tegime plikadega Vickyle suure kaardi, mille peale panime pildi kus kõik koos oleme. Ostsime kohvi ja kooki, ajasime juttu ja näppisime kitarri. Sylvie ja Ruthie mängisid malet. Me Annaga rääkisime tunnikese igasugu teemadel, armastusest poliitikani. Ruthie ja Sylvie tulid hea mõtte peale..kutsume homme kõik Ambato vahetusõpilased(meid on siin 17..Yfu, Rotary ja AFE) kokku ja teeme ühte mängu. Ei tea küll kui paljud saavad tulla, aga kavas on teha kolmesed grupid. „Mäng“ on siis selline: mõtlesime välja 15 totakat ülesannet, mida iga grupp keegi täitma peab..iga ülesande täitmisest peab tegema pilte või video. Saab tore olema! :D Arvuti tunnis oli üli igav. Saime Annaga pärast kooli Mallis kokku. Üks vanem mees hakkas meiega inglise keeles rääkima, hästi rääkis. Uuris kust me pärit oleme, Soomet ja Eestit kuuldes oli niiii õnnelik ja karjus kõvasti üle Malli - KIITOS :D Soomes on ta käinud, aga Eestisse veel jõudnud ei ole. Tal on Bañose lähedal hotell-restoraan, kus saab igasugu tegevusi harrastada – nagu ratsutamine, mägironimine, kanuutamine, rafting, linnuvaatlus, ekskursioonid ilusatesse ja põnevatesse paikadesse ja palju muud. Ütles, et soomlasi käib tal seal tihti ja üks eestlane olla ka käinud. Tunneb veel ühte eestlannat, kes töötab Floridas arstina, pidavat väga hea arst olema :) Oli meist nii vaimustuses, tahab Eesti kohta rohkem teada saada. Ta naine kolas ka Mallis ringi, tutvustas meid talle. Mõlemad olid nii toredad, vahetasime numbreid ja nad pidid meid kohvile kutsuma:) Läksime kesklinna, saime Mareki, Ruthie ja Sylviega kokku. Mu kõht otsustas järjekordselt põrgulikult valutama hakata. Läksime tatokate kohta uurima, seal samas poes tehti augustusi ka. Sylvie tegi suure kõhklemise peale nabarõnga..6 dollariga!!!! Ja see on kusjuures siin Ambtaos parim koht! Väike hinna erinevus eestiga võrreldes või mis? Ma teen ka kunagi varsti :D Läksime Vickyle külla. Ta nägu oli juba parem, polnud enam peaaegu üldse paistes ja lillad laigud olid ka väiksemad. Anna saatis Darwinile minu teadmata sõnumi, et Anu peab arsti juurde minema. Helistas mulle, sain sõimu osaliseks. Sain Darwiniga kokku, läksime arsti juurde, aga teda ei olnud. Siis läksime apteeki, sain terve posu antibiootikume ja bakterite ja muude loomade tapmiseks mingit löga ja tablette. Eks see valu ikka toidu muutumisest on, aga kahtlaselt hilja jõudis see kõhule kohale.