Pühapäev, 25.jaanuar

Ei tea kas olen vanaks jäänud või lihtsalt pole harjunud enam vähese magamisega. Lihtsalt niii tomp oli hommikul olla!!! Pool kaheksa üritasime üles ärkama hakata, ma ei suutnud end liigutada rääkimata silmade lahti hoidmisest. Veerand tundi ägisesin voodis kuni kõht tühjaks läks. Üritasime endile veidigi elava nägu pähe teha ja läksime hommikusöögile. Eile õhtul tegin nalja, et mul läks kodus enda toas elektripirn läbi et võtan hotellist kaasa ühe:D Pärast hommikusööki kui asjad pakitud ütles Anna et no võta nüüd elektripirn ka:D krudisin selle siis lambi seest välja, endal naermisest piss peaaegu püksis. Siis arvas Sandra et võiks ju seepi ja vetsupaberit ka võtta..võtsime XD jätsime oma kotid hotelli registreerimis lauda ja läksime tegevust otsima. Leidsime ühe ma ei tea mis selle kohta ütlema peaks..agentuuri ehk...Geotours. Seal sai valida: rafting, canyoning, kayaking, rock climbing, swing jumping, mountain biking, jungle ja mountain climbing vahel. Valisime canyoning! Tõmbasime vajalikud kostüümid selga, jube seksikad nägime välja :D NOKIA kiivrid olid meil. Kaks giidi oli meil, üks vanem ja üks noorem mees. Sõitsime koskede juurde, nii ilus oli seal. Esimene kosk oli harjutamiseks, 7 meetrit oli mo möletamist mööda. Onud näitasid ette mis nöörid kuhugi käivad ja kuidas nendega töödata tuleb, kuidas keha hoidma peab, kuidas astuma ja kõike kõike.. Saime kõik rõõmsalt oma esimese allalaskumise tehtud ja rõõmsad! Teine kosk oli vististi 10 meetrit, seal olid libedamad kivid. Kõik rõõmus hea, Anu kukkus:D pole hullu, sai huvitavam:D lasime kivi pealt vette pepu peal liugu ka. Kolmas kosk oli käänulisem, ma suutsin jälle üllatada xD Tegime Robertoga(giid) diili..ma ütlesin et olen kaks korda juba kukkunud, siis tuleb kolmas ka..ta ütles et ma enam ei kuku ja vedasime šoksi peale kihla :D neljas kosk oli mõnusalt väikseid kivikesi täis ja krobeline, oli teine 6 meetrit ainult. Kõik ilus ja hea, üks meeter lõpuni jäänud ja ma ikka suutsin koperdada. Kolm on kohtu seadus. Viimane kosk oli 48 meetrit, seal läks igasugu nööride panemisega kaua aega. Rääkisime noorema giidiga juttu. Ta muudkui naeris me üle ja siis küsis et miks me kostüümid valepidi selga panime xD:D:D me ju vaatasime Sandraga korra et trukid ja krõpsud on imelikult, aga sinna see vaatamine jäi ja ikka tirisime niimoodi selga:D Kõigepealt pidi veidikene alla laskuma kuni ühe suure kivi peale kus ootas teine giid. Ta vahetas veel igasugu nööre ja rääkis et lase end siis ilusti pärast kivi kõikuma ei juhtu midagi. Okeei..pärast kivi kõikuma..polnud õrna aimu ka mis mind pärast seda kivi ees ootab, ei näinud alla. Esimest korda tuli väike hirm sisse. Lasin end kollase libeda asjakese peale ja giid muudkui karjus – Tu puedes Anu, tu puedes!! No pasa nada Anu! Lükkasin end siis jalgadega kivist eemale ja lasin kõik käed ja asjad lahti ja kõikusin..niiiiiiiii lahe, niii laaaheee!!! Mind ei oodanudki midagi ees..mõne meetri kaugusel oli kivisein, lihtsalt hõljusin nööride otsas alla. Uiii, me nüüd oleme nii põnevil ja kavatseme ikka veel ja veel midagi põnevat tegema minna :P Ronisime mäest üles ja sõitsime tagasi. Saime seal samas veidi süüa ka, Roberto oli ära kadunud ja oma šoksi ma ei saanudki..kirjutasime ja joonistasime külalisteraamatusse igavesti toredaid asju. Edasi läksime hobuseid otsima. Leidsime enamvähem normaalsed ja tunnikeseks sõitma koos giidiga. Läksime üles mägedesse, seal võis kuulda kuidas Tungurahua müriseb. Oh tsiiisas küll, kui hobune ei kõnni ega galoppi vaid nende kahe vahepeal seal jooksu sarnast asja teeb..minemetsa kui valuuus mu pepul oli! Pole hullu, esimest korda üldse käisin ratsutamas ju, jah esimest korda elus, imelik mõelda kohe. Vasak jalg läks veidi katki, hõõrus kogu aeg mööda nööre mille otsas jalahoidmis kohad on. Võtsime bussi ja enne seitset olime tagasi Ambatos.