Vicky rääkis, et keegi oli reedel tema käevõru ja pusa Paúli kotti pannud..keka dressikat aga mitte. Me arvatavasti teame ka kelle käes see on. Üks tsikk me klassis on kogu aeg vanade ja kulunud dressidega käinud ja üks päev oli tal täitsa uus ja ilus dressikas. Saatsime eelmine nädal ühe teise tsiki uurima kas ta vasaku varruka seest on katki(vickyl oli seal mingi värk) ja oligi. Nüüd Vicky läks ise talt küsima ja tüüp lihtsalt karjus talle näkku – mu varruka sees ei ole midagi! Nagu kust ta teadma pidi mida Vicky tahab? Keegi teine sitakott oli talle ölnud ja ta lõikas ära selle. Trennis oli tore nagu alati. Õpetan ikka usinalt Santiagole eesti keelt. Pärast kooli saime Vickyga kesklinnas kokku. Leidsime Paúli mingi imeliku koha pealt ja meiega liitus veel üks Vicky. Läksime kohvikusse capucinot jooma ja rääkima, Terje helistas..nii vahva oli kõigist nende juuresolekul rääkida ilma et nad aru saaksid, nii tore nii tore! Ma otsustasin, et peaks ikka veidi juukseid lõikama. Läksime juuksurisse, ootasime seal kuskil tund või veidi rohkem ja saingi oma kiharad veidi lühemaks. Üle piiiiika aja ostsin šokolaadi, tulin koju ja nautisin.
Täna öösel kell 00.00 olen siin 22 ja pool nädalat olnud ja täpselt sama tee on veel jäänud. Hirmutavalt kiiresti on aeg läinud. Kui esimene pool nii märkamatult läks, siis teine pool lihtsalt lendab silme eest läbi. Ühe suuremaks saab kartus tagasituleku ees.!No quiero regresarme. Tengo mucho aqui que voy a extrañar full.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar