Teisipäev, 20.jaanuar

Sain geograafias eilse esitluse eest üheksa, olin uhke. Täna pidime kõikide esitluste põhjal kokkuvõtte kirjutama, kirjutasin kõik Paúli pealt ilusti maha, mille peale õps ütles et hästi kirjutad ja sain veel ühe üheksa :D Treener Santiagot täna ei olnud, ju siis arvas et kooli ei toimu. Igatahes läksime turvaonult jõuka võtmeid küsima, ta ei tahtnud meid uskuda et võime sinna minna. Otsisime direktori üles ja ta käskis meile uks lahti teha..mõttes tegin turvaonule nän-nän-nää nägu. Ma olin täna mitte millestki niiii väsinud, aga ajasin ikka riided selga ja hakkasin jooksumasinal mässama. Väga kaua ei saanudki joosta, pidime klassiga ülikooli midagi kuulama minema. Kõik pidid takso võtma, aga ma olin äss ja mahutasin end õpsi auto peale. Õps on ikka vinge suuvärgiga, kirus Angelicat taga nii mis hirmus. Põhimõtteliselt kõik teavad, et tal laps on ja milline lits ta on..aga see on nagu avalik saladus: kõik teavad aga keegi ei taha sellest rääkida. Kui ülikooli jõudsime, siis oii milline üllatus kas teile siis ei öeldudki et indigenate streigi tõttu lükkub üritus homsele, okeeei. Ootasime tükk aega aeglase õpsi järgi ja vurasime tagasi kooli. Pool tunnikest lebasin murul ja lasin silmal puhata. Kirjanduses lugesin Washo leitud nalju ja niisama huvitavaid artikleid. – DEJA LA DROGA. PERO DEJA EN MI CASA! Psüholoogias oli eksam, aga ma olen jätkuvalt liiga loll et neid teha, kirjutasin siis kirjanduse raamatust endale luuletusi ümber. Kella kolmeks pidin Paúli juurde minema. Jäin viisakalt kümme minutit hiljaks, see vorst magas, näpistasin üles. Ta õe mees usast on siin puhkusel, tore vennike, tõi Miamist sinist nätsu ka mis jube hea on. Pidime Vickyle külla minema(uus üritus), aga üks sõber tahtis Paúliga kokku saada. Läksime jäätist sööma, oikurja ilus sõber oli:D siis tuli Andres ka, panime ta kontserdi kuulutusi kesklinnas üles. Mul hakkas igav ja ei viitsinud enam passida, võtsin takso ja läksin Vicky juurde. Ma oleks peaaegu hirmust karjatanud kui teda nägin. KUI õuuuudne ta nägu on. Kõik on nii paistes , silmade all suured tumelillad lärakad ja nina peal on suur valge kipsi moodi asi. Vaatasin pilte, mis ta pärast opi oli teinud..olin õnnelik, et ma teda siis ei näinud. Pole õudusunenäos ka nii kohutavat nägu näinud, tore on et ta silmad ei plahvatanud! Aru ma ei mõista kuidas saab inimene niiii paiste minna ja siis samas jääb nahk terveks. Ta õel oli paaalju sõbrannesid külas. Pole just minu inimesed..mõned suht bitchinäod. Sõime Itaalia maiust ja rääkisime :P Ta õele tuli veel külalisi, mõned olid üsna toredad ja üks kutt armus musse totaalselt ära. Viis minutit rääkisime ja juba ma olin ta reina, isegi kutsus mind enda juurde elama XD Mõtlesin mina mis mees seal ringi askeldab..Vicky vend, ma ei teadnudki et tal vend on. Kolis nende juurde elama kuna läks naisega lahku. Üldiselt läheb siin iga teine paar lahku. Tellisime pizzat ja hakkasime filmi – PS: I Love You – vaatama.