Esmaspäev, 02.veebruar

Ärkasin vara, et kobinad kokku pakkida ja pesema minna. Nagu ikka ei olnud meil vett. Maja taga õnneks oli. 11.30 hakkasime Quito poole sõitma..polnud aega poes käia, pidime kaks ja pool tundi bussisõitu ilma doritodeta vastu pidama. Milline piin. Quito terminalis hakkas mingi vana eit meilt ühte dollarit lunima, külmavereline ei, mille peale ta meid ebaviisakateks pillajateks sõimama hakkas. Võtsime takso Sandra juurde. Taksojuht ütles et see oleks 6 dollarit, aga Sandra käskis taksomeetri peale panna, et siis saab odavamalt. Kuradi kann, taksomeetriga tuli 7 dollarit, ei vedanud XD. Sandra elab turvalises rajoonis, valvurid valvavad väravaid ja puha. Ta maja on eluuuuu iiiilus!!! Kõik on euro. Kui külalised tulevad on neile eraldi ruumid, pidudeks on eraldi ruumid, väike jõusaali moodi kohake on, igasugu ruume on ja ta pere on super tore:P sõime ta ema tehtud ülimaitsvat asja, mille nime ma jällegi ei suutnud meelde jätta. Läksime Quito Centro Historicot avastava. Bussis maadlesid Sandra ja Anna mu kõrvarõngastega – üritasid neid mulle kõrva panna, lõpuks olid mõlemad kõrvad tulipunased ja valusad. Sõitsime jube kaua, ahjaaa see pole ju Ambato, Quito väheke suurem. Vanalinn oli ilus, tulvil kirikutest. Kirikuid oli võimsaid ja huvitavait, aga mulle jäi arusaamatuks miks ühes väikses rajoonis nii palju kirikuid peab olema. Tahtsime esimesse kirikusse sisse minna, aga olime nelja minutiga hiljaks jäänud, shit pask. Kaks ülikooliõpilast tulid meiega intervjuud tegema. Kõigepealt küsisid kas me hispaania keelt oskame ja siis hakkasid inglise keeles intervjuud tegema, kus on point? Küsimused olid ka suht metsa. Politseionu sai me peale kurjaks, kui ühe skulptuuri kõrval olevale lõvile peale üritasime ronida..ma mõistan teda. Hüppasime ühte kirikusse sisse, nii ilus oli kõik, kullast. Emps see ongi arvatavasti see kirik, millest sa mulle rääkisid. No me olime nii hämmingus ja Anna hakkas kohe pilte tegema. Ma vaatasin ettevaatlikult ringi, seal toimus samal ajal jumalateenistus. Seal oli ka see surnud kristuse kujutis klaasist haua sees. Hakkasin pilti tegema kui parajasti kohtasin silti – piltide tegemine keelatud. Natuke häbi oli olla ju, põgenesime sealt kähku :D Käisime pizzat söömas ja läksime salsa tundi. Sandra keerutas igasugu keerulisemat salsat, meile Annaga andis üks noormees eratunni kergemat sorti salsas. Saime veidiks kokku Ericu ja ta sõbraga, käisime capuchinot joomas. Sandra juurde jõudes olime omadega läbi. Rääkisime juttu ja hakkasime niisama lolle pilte tegema. Kõigil tuli energia sisse ning meie photoshooting kestis poole viieni hommikul.