Kolmapäev, 11.märts

Kaks esimest Realidad Nacionali tundi ei teinud me midagi. Pool tundi õps rääkis klassi probleemidest ja väiksest tripist – järgmine reede läheme Riobambasse Naris del Diablo´t külastama. Ülejäänud aja ma lugesin raamatut ja rääkisin klassivennaga. Rääkisin talle elust eestis, koolist..viimase koha pealt oli ta väga õnnelik et Eestis ei ela (õppimise koha pealt). Üritasin vene keele tähestikku meelde tuletada, päris jõhker ajutöö käis. Klassivennad olid üllatunud et mis pagana tähed need veel on. aa hakkasin sõna ljublju´ga (sest see on ainuke tegusõna mida mäletan) mängima..ja ljublju, tõ ljubez, el/ella ljubet, mõ ljubemos, võ ljubite, im ljubjat. Siis hakkasin mõtlema, et kas tõesti on tema vene keeles sama mis hispaania keeles..no kohe kuidagi midagi muud meelde ei tulnud. Enne magama minekut järsku kargas pähe – ejö, ezö. :D täna sain teada, et on hoopis ejo, evo..ja ani mitte im..kurb :D väga segaseks läks, ehk midagi saate aru, mul mõte välgatas :D pärast kooli olin kole väsinud ja ei tahtnud midagi teha. Magasin tunnikese...rohkem ei viitsinud magada ka. Darwin helistas, et ma läheks aitaks tal kolida. Tal pole oma emaga juba päris mõned aastad just kõige parem läbisaamine olnud. Õed ka sjuksed veidi naljakad...kogu aeg peab nende jaoks rügama ja kõike tegema, aga nemad ei liiguta tema jaoks lillegi. Eile sai tal kannatus otsa, päris koledasti karjusid emaga teineteise peale..lõpuks ema ütles et sul on kella kaheksani aega oma asjadega siit jalga lasta. Vanaema kutsus teda enda juurde, aga ta otsusts et ei taha hetkel mingit sidet oma perega. Samuti oleks võinud korterisse, mis neil sõpradega on, elama minna...aga eii, kallike ei tahtnud minust kaugele minna ja üürib nüüd kaks blokki minust üleval pool korterit :D :) nii armas, aga samas on ikka totu küll! Korter just suurem asi pole – köök, magamistuba ja vannituba..päris kole on :D aga soe vesi on vähemalt olemas :D Fernando tuli ka ja hakkasime kolima. Ma sain Darwini vana riidekapi küljest endale uuue peegli koju :D Emal hakkas vist hetkeks hale, pakkus talle ühte autot, aga Darwin saatis ta pikalt ja soovis et ta oma autohunnikus ja rahas kõngeks. Fernando rääkis Darwini emast hirmutavaid asju, et ma nüüd kardan teda..õnneks ei pea enam väga kohtuma. Käisime korterist ka asju toomas mis veidikenegi rohkem elu sisse annavad uuele kodule. Me Ferchiga olime nii kurvad miskipärast, Darwin ikka naeris nagu alati. Kui see mees enam üks päev ei naera, siis on tõesti ohtlik lugu. Aga ma arvan, et ta on lihtsalt un gran egoísta, et teistele oma kurbust välja näidata.