Täna olime kõik pahad tüdrukud. Ei läinud kooli, läksime hoopis Quitosse Teleferiqole. Bussisõit oli tavalisest pikem, kolm tundi ja natuke peale. Ei tea mispärast ta nii suure tiiru nüüd teeb. Quitos läksime sööma, õnnelik Vicky leidis Itaalia söögikoha. Pärast saime kokku Vicky sõpradega. Pidi tulema üks kutt, aga miskipärast tuli viis. Meile nad kohe mitte üldse ei meeldinud, tundusid sellised wannabe - kuum olen – ja ise olid jube koledad ja tatikad. Siis läksime kõik koos Teleferiqole. Seal sõitsime nende kabiinikestega trosside otsas ülesse 4000 meetri kõrgusele mäe otsa. Nii mõnusalt aeglaselt sõitsid need kabiinikesed...ok Anu hea pirn ega need ei saagi ju mingi 90nega kimada seal trosside otsas. Ülevalt oli kogu Quito ilusti näha. Seal üleval oli üks suurem majake, kus sai suveniire osta, mingite tundmatute vedelikega katseid teha, kohvikukesed olid ka. Meie aga avastasime terve laotuse tühjust, selline põld nagu. Suurest rõõmust kiirustasime sinna jooksma :D Üks väike kirik oli ka seal suht ära eksinuna keset põldu. Kraavi kohal oli vana lagunenud sild mis meid samuti rõõmustas. Praegu on küll väga totakas mõelda, kui palju rõõmu lihtsalt see vana sild ja põld meile valmistasid. Tüütud poisid läksid õnneks varem ära. Tegelikult oli seal suhteliselt külm. Anna ja Sylvie läksid veel ratsutama, meie läksime alla. All oli üks kurb lõbustuspark..kurb sellepärast, et seal oli ainult viis inimest.
Kui keegi ei tea, siis Quito hääldatakse – kiito.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar