Esimene etapp läbitud. Hetkel( kell 06.50) istun Soome lennujaamas ja teen aega parajaks. Tore mõelda, et ma enam pakkima ei pea :D Jõhker. Tegelikult pakkis siiski emps, mina lihtsalt vaatasin mida kaasa tahan võtta(kõike tahtsin). Kui empsi poleks olnud, istuksin siiani oma kotihunnikute otsas. Muide, mul on nüüd kaelas maailma armsaim süda :)Kolmapäeval käisime empsiga enne sadamasse minekut veel mulle salakotikesi ostmas. Ja sadamas oli teid nii palju, et juba sellepärast tuli piisku. Tönn õigemine. Kingitusi oli ka palju..panen kunagi pilte ka! Ja pidin ühed kingad koju jätma, et need kaasa võtta kõik :D Igatahes nuttu oli palju. Aga laeva peal hakkas juba üsna hea olla. Mis sest, et me Terjega nagu peata kanad oma kohvritega ringi kooserdasime. Vastu tuli meile sadamasse Juha ja ööseks läksime tema 71 aastase(oluline) ema korterisse. Teda ennast seal loomulikult ei olnud. Pakkisime asju kokku–lahti, kokku-lahti(vähemalt meie Terjega):D Laura ja Kelly olid rahulikumad. Sõime veits, mulisesime niisama ja umbes 12 paiku üritasime magama jääda. Pool viis hommikul helises minu rõõmus äratus. Sama rõõmsalt ja punaste silmadega ärkasime ja toimetasime veits kuni tuli Juha meile oma naisega järgi ja sõidutas lennujaama. Koos tegime chek innnni ära (seda tegi meile noor eesti poiss) Juha ja ta naine lugesid meile sõnad ka ilusti peale ja rõõmus seiklus võis alata :) Hakkame nüüd lennukile sättima.
TÄNA OLI IMELINE PÄEV! Haaah, tünga saite. Võte kaks korda arvata mitu lendu hilinesid. Kõigepealt Soomest Pariisi 07.35 asemel startisime umbes tund aega hiljem. Pariisi pidime plaani järgi jõudma 9.40 ning samal ajal hakkas seal meil ka boading ning lend pidi väljuma 10.35. Aga meie jõudsime Pariisi 10.15 ja 10 minutiga otsida selles hiiglaslikus lennujaamas/teminalis üles järgmine gate? Võimatu. Ma kujutan ette kui lollakalt kõik meid seal vaadata võisid..me jooksime nagu neli peata kalkunit oma suurte kottidega ringi. (jah me kõik, mitte ainult mina nagu tavaliselt :D) Ma ei taha enam kunagi nii raske kotiga sellist jooksu teha. Ja siis kui me lõpuks oma värava üles leidsime ja meeletult ähkides ning üleni higistena sinna jõudsime, vahtis kontrollitädi meid nii üllatunud näoga ja ütles: „Ou sorry girls the flight is late and the boardin will get place at 11.20.“ Aaaa vähe ei olnud õnnelikud ju. Mul tuli pisar kohe silma..ma ei teagi kas sellepärast, et niisama kuskil poolteist kilomeetrit(okei, liialdan veits) vastikult raske kotiga, kahe kõhu peal tilbendava kotiga ja valusate varvastega jooksma pidin ja sellest nagu hobune higistama hakkasin ning õudsalt kole välja nägin või sellepärast, et me ei pidanud uut lendu sebima hakkama. Ma usun, et siiski teise pärast. Igatahes lend kestis kaua – üheksa tundi umbes. Selle aja jooksul saime kaks korda süüda ja veel juua ja näksida. Toidud olid kusjuures väga head, mitte nagu paljud väidavad vastupidist. Okei..esimesel lennul oli tõesti mingi veider munaplöks, mis nägi välja peaaegu nagu pannkook ja selle sees oli veider roheline plöga. Aga söödav. French air oli mugav – padi, tekk ja 10 MUUSIKA kanalit, can you belive it ? =) millest neli olid kuulatavad :D aa..pariisi terminalis kiire jooksu pealt hakkasin ma turvaväravas piiksuma ja siis üks tumedanahaline paksude huultega kurja näoga tädi tuli ja katsus mind läbi. Vastik oli :D Venezuela lennujaam on ka omaette ooper. Pidime seal uuesti chek inni tegema ja piletil mille saime, oli gate koha peal neli küsimärki. Et arvake ise jah :D ja erinevates infopunktides öeldi ka erinevad värava numbrid. Veider on veel see, et neid absoluutselt ei huvitanud, kas su pagasis on elektroonilisi seadmeid või vedelikke. Just go! Aa ja mustanahalised vanemad mehed oigasid meid nähes ja korrutasid – ou mai gaad xD okei see on tavaline, aga seda kuulda oli väga naljakas. Lend hilines jälle muidugi. Ja süüa sai jälle :D olid küll armsad väiksed portsud ja maitsvad, aga ma oleks hea meelega hoopis jaaaaaku pannud nendesse. Umbes poole seitsme ajal hakkasime maanduma. Ja see vaade – öine(jah, pool seitse on siin juba pime) Ecuador, Quito. .ma pole midagi nii ilusat varem näinud :) Rõõmsal sammul tollist läbi ja parimate lootustega pagaseid otsima. Suprise suprise, neid polnud. Mitte kellelgi meist. Näitasime mingile onule igasugu pabereid ja asju ja saime asja nii, et järgmine päev kell kuus peaks järgi minema nendele. Siis leidsime üles YFU sildiga onukese, kes meid hotelli sõidutas. Umbes poolteist tundi sõitsime. Hotell on hästi ilus. Kaks basseini on ka :D Vaade mägedele ja...kõik on nii ilus siin. Tuba on selline väike ja nunnu, jagan seda kahe sakslase ja ühe lätlasega. Neid veel siin ei ole, pidid öösel jõudma. Aga ma olen niiiiiii väsinud, et ei viitsi neid oodata ja lähen magama. Buenas noches amigos (K)
TÄNA OLI IMELINE PÄEV! Haaah, tünga saite. Võte kaks korda arvata mitu lendu hilinesid. Kõigepealt Soomest Pariisi 07.35 asemel startisime umbes tund aega hiljem. Pariisi pidime plaani järgi jõudma 9.40 ning samal ajal hakkas seal meil ka boading ning lend pidi väljuma 10.35. Aga meie jõudsime Pariisi 10.15 ja 10 minutiga otsida selles hiiglaslikus lennujaamas/teminalis üles järgmine gate? Võimatu. Ma kujutan ette kui lollakalt kõik meid seal vaadata võisid..me jooksime nagu neli peata kalkunit oma suurte kottidega ringi. (jah me kõik, mitte ainult mina nagu tavaliselt :D) Ma ei taha enam kunagi nii raske kotiga sellist jooksu teha. Ja siis kui me lõpuks oma värava üles leidsime ja meeletult ähkides ning üleni higistena sinna jõudsime, vahtis kontrollitädi meid nii üllatunud näoga ja ütles: „Ou sorry girls the flight is late and the boardin will get place at 11.20.“ Aaaa vähe ei olnud õnnelikud ju. Mul tuli pisar kohe silma..ma ei teagi kas sellepärast, et niisama kuskil poolteist kilomeetrit(okei, liialdan veits) vastikult raske kotiga, kahe kõhu peal tilbendava kotiga ja valusate varvastega jooksma pidin ja sellest nagu hobune higistama hakkasin ning õudsalt kole välja nägin või sellepärast, et me ei pidanud uut lendu sebima hakkama. Ma usun, et siiski teise pärast. Igatahes lend kestis kaua – üheksa tundi umbes. Selle aja jooksul saime kaks korda süüda ja veel juua ja näksida. Toidud olid kusjuures väga head, mitte nagu paljud väidavad vastupidist. Okei..esimesel lennul oli tõesti mingi veider munaplöks, mis nägi välja peaaegu nagu pannkook ja selle sees oli veider roheline plöga. Aga söödav. French air oli mugav – padi, tekk ja 10 MUUSIKA kanalit, can you belive it ? =) millest neli olid kuulatavad :D aa..pariisi terminalis kiire jooksu pealt hakkasin ma turvaväravas piiksuma ja siis üks tumedanahaline paksude huultega kurja näoga tädi tuli ja katsus mind läbi. Vastik oli :D Venezuela lennujaam on ka omaette ooper. Pidime seal uuesti chek inni tegema ja piletil mille saime, oli gate koha peal neli küsimärki. Et arvake ise jah :D ja erinevates infopunktides öeldi ka erinevad värava numbrid. Veider on veel see, et neid absoluutselt ei huvitanud, kas su pagasis on elektroonilisi seadmeid või vedelikke. Just go! Aa ja mustanahalised vanemad mehed oigasid meid nähes ja korrutasid – ou mai gaad xD okei see on tavaline, aga seda kuulda oli väga naljakas. Lend hilines jälle muidugi. Ja süüa sai jälle :D olid küll armsad väiksed portsud ja maitsvad, aga ma oleks hea meelega hoopis jaaaaaku pannud nendesse. Umbes poole seitsme ajal hakkasime maanduma. Ja see vaade – öine(jah, pool seitse on siin juba pime) Ecuador, Quito. .ma pole midagi nii ilusat varem näinud :) Rõõmsal sammul tollist läbi ja parimate lootustega pagaseid otsima. Suprise suprise, neid polnud. Mitte kellelgi meist. Näitasime mingile onule igasugu pabereid ja asju ja saime asja nii, et järgmine päev kell kuus peaks järgi minema nendele. Siis leidsime üles YFU sildiga onukese, kes meid hotelli sõidutas. Umbes poolteist tundi sõitsime. Hotell on hästi ilus. Kaks basseini on ka :D Vaade mägedele ja...kõik on nii ilus siin. Tuba on selline väike ja nunnu, jagan seda kahe sakslase ja ühe lätlasega. Neid veel siin ei ole, pidid öösel jõudma. Aga ma olen niiiiiii väsinud, et ei viitsi neid oodata ja lähen magama. Buenas noches amigos (K)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar