Hommikused tõusmised on pärast kooli lõppu eriti piinavateks muutunud. Panen äratuse 07.20 aga siis mõtlen veel 10 minutit puhata kuni avastan et kell on 08.10 Siis torman nagu tuulispask ringi ja jooksen poole lause pealt:“ Buenos dias, no tengo tiempo no quie.......“, kodust välja. Ja pärastlõunal kui koju tulen saan riielda, et kunagi hommikust ei söö ja et üldse vähe söön. No mis sa teed kui enam ei jõua, pealegi ei suuda mu magu enam kuidagi vastu võtta neid mittemaitsvaid suppe ning riisi kana ja praemunaga. Aga siiski ei tundu, et ma nüüd viimase kuu ajaga rohkem alla oleks võtnud. Eestis ma arvatavasti hakkan uuesti juurde võtma, mõelda vaid neist toitudest...mmmm!!!!! Nii et randa ma teiega see aasta ei lähe sõbrad!
Tööl olin üksi, üritasin Annale tuhandeid kordi helistada aga ta ei vastanud. Huh, ma olin juba tige, mitte tips pole see ainus kord kui ta saladuslikult kaob ja tööle ei ilmu.(ja alati on tal hiljem hea põhjendus/selgitus). Kogu päeva veetsin Luis Migueliga askeldades. Täna oli ta eriti hea laps – ei plöristanud toitu mulle riietele. Tegelikult ei olnud üldse hea tööl olla, nina muudkui löriseb ja kurk on kibevalus..aga ega ma mingi allaandja tüüp ei ole. ok, olen küll, homme tööle ei lähe. See ikka suuremjaolt beebide huvis, kui need kõik seal haigeks jääksid, oh por dios kes neid kõiki seal kantseldada jõuab siis enam. Pärast tööd koju jalutades ütles üks minu taga kõndib vanamees:“ Oh, que rico ese culo, que bueno.“ Normaalne.
Jose Luis pidavat täna järjekordselt välja saama. Papi rääkis täna kaua-kaua telefonis advokaadiga ja pärast kõik nutsid. Ma ei julgenudki kohe midagi küsida. Õhtul mami ütles et paistab nagu need panga tegelased on kohtu kinni maksnud. Sellist asja ju ometi olla ei saa!! Kuid samas, ma olen ju Ecuadoris, kõik on võimalik. Eks homme saab uusi uudiseid, lihtsalt las ma ennustan..mmm...advokaat ütleb – ei tea veel, homme saab teada. Homme, alati homme.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar