Täna ei olnud tööl suurt midagi teha, sest ülikooli praktikandid olid seal ja tegelesid beebidega, palju teisi vabatahtlikke on ka juurde siginenud. Nii me siis lobisesime Annaga ja võrdlesime eesti-ja soome keelt. Anna ema helistas talle, ta siis uuris et kas nad saavad meid Soomes lennujaamast laeva terminali toimetada. Ta ema ütles et saavad :) Aeg on nii pagana kiiresti läinud, alles ma nagu alustasin siin vabatahtliku tööga ja nüüd on ainult neli päeva veel jäänud. Elada on mul veel jäänud 27 päeva, pärast seda käib minust üle üks hiiglaslik külmalaine ja järgi jääb tomp, purunenud südamega tomp. Palun kas saaks nii, et tuleks koju, aga ei lahkuks siit, PALUN? Vahetusaasta kõige õudsam osa on aeg kui peab tagasi minema. Ärge saage minust valesti aru, muidugi ma igatsen teid, aga ma olen siia loonud endale elu, millest ei taha veel lahti lasta.
Pärast tööd läksime Annaga pizzat sööma, sest see on meie ühine armastus! Siis jalutasin kodu poole, endal kõht nii punnis ja paha olla. Läksin Cabinasse mamiga rääkima. Mami on vaieldamatult minu top 5 kallite inimeste seas siin. Saan temaga peaaegu avameeli kõigest rääkida (kui temaga ühes majas ei elaks, saaksin ehk isegi kõigest :D). Hiljem kolksusin bussiga kesklinna ja seadsin sammud hirmuäratavasse Dragon Lair’i ehk siis Lorena kontorisse. Ootasin seal kuskil kolmveerand tundi, enne kui tige draakon mulle veidi oma kallist aega suvatses pühendada. Tegelikult ta ei olnudki nii tige, päris rõõmus oli mind nähes. Rääkisime mu tööst, meie tagasiminekust ja siis lõpuks tegin ma armsa inglinäo ja rääkisin talle oma kaamerast. Ma kujutasin ette, et ta hakkab tuld purskama nagu draakonid ikka, aga ei, oli täitsa mõistev ja andis mulle mu ihaldatud 40 dollarit..mille peale ma veel armsama ingli näo tegin XD Siis kepslesin läbi linna Fuji Filmi kaamerale järgi. Ei olnud veel valmis, mingid jupikesed olla nii pisikesed olnud et neil neid ei olnud ja saatsid need tegemisele. Kolmapäeval pean uuesti vaatama minema kas saab korda. Siis tuli mul üks imelik mõte, mõte osta üks papaya!!! Ma ju lubasin pärast üht toredat juhtumit, et ei söö enam ühtegi papayat üksi ära..aga no see on ju nii maitsev ja hea. Papaya ja viinamarjad ning musu juurde. Ma ei saa üldse aru miks ma enast niimoodi piinan. Ma tean ju väga hästi, et kui ma tema juurde lähen, siis ei saa ma sealt enam kuidagi tulema. Aga nii hea, nii hea on olla koos :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar