Pühapäev, 7.juuni

Hommikul läksime me teenija pulma. Ma ei osanud mitte midagi ette kujutada, et milline see küll välja võiks näha. Elab teine loomulikult maakohas, nimega Mocha..see siit 20 minuti kaugusel autoga. Esimene üllatus - pulm toimus vanas ja koledas spordisaalis. Sinna jõudes mul tulid juba judinad peale, väljas oli nii palju indigenaid ja üldse igasugu cholosid. Läksime siis sisse. Teine üllatus - kahel pool saali oli paksult rahvast end mugavalt sisse sättinud, kõik põhiliselt indigenad ja sellest ka paha hais seal, saali lõpus oli siis nagu kõrgema lava peal mõned lillepuketid ja väike "bänd" või midagi sarnast. Selle "altari" ees olid toolid. Toolidest veidi tagapool oli üks väike laud kuhu peale pandi hiljem kaks küünalt, üks kandik kartulitega, JAH KARTULITEGA, ja üks kandik saiaga. Ja midagi oli seal veel ma ei näinud hästi. Siis me võtsime ka istet. Mängiti klaverit ja midagi veel ja siis keegi laulis suht koledasti ja rahvas ka lärmas ja viibutas kätega. Niimoodi kohe pikka aega, laulude vahepeal räägiti jumalast. Ma ei saanud üldse midagi aru, mõtlesin et huvitav kuhu siis pruutpaar jääb. Siis märkasin et ohoo me teenija istub ka rahvahulgas...no üldse kohe ei saanud aru. Siis hakkas jube siblimine pihta, kuskil pool tundi niisama ootasime ja siis järsku hakkas mingi veidi õilsam muusika ja tuli pruutpaar. Aga ei tulnud ainult üks pruutpaar...neid oli 12 :D:D:D Ehk siis 12 paari abiellusid samal ajal. Riided olid neil mingid suvalised selga otsitud, valget kleiti ei olnud kellelgi. Me teenijal oli seljas helesinine liibuv vana kleidike ja selle peal helesinine seest valge karvaga velvetjakk. Meikida oli ta ka end üritanud.. Enamikel naistel oli nagu töövorm seljas...viigipüksid ja jakk. Siis nad istusid kõik saali lõpus oleva "altari" ette. Lauldi veel hulganisti imelikke jumalikke laule ja kutsuti inimesi niisama üles jumalat kõige eest tänama. No jube jube jube kaua lauldi ja tehti imelikke asju. Siis lõpuks viskas üks onu valge kleidi selga ja luges kõikide paaride nimed ette ja küsis et kas nad ikka tahavad abielluda. Kõik ütlesid vaikselt jah. Siis hakkas paari kaupa see igavese armastuse tõotamine, nii et mees ja naine mõlemad natuke ütlesid midagi kokutades. Siis joodi lonks veini ja olidki abielus. Hiljem siis läksime teenija ämma koju. (teenija ise elab kuskil künka otsas ja sinna meid ei viidud) mina seda koduks ei nimetaks, oli selline uberik. Seal meid pandi sellisesse vana aja rehetuppa istuma. (mul pole õrna aimugi milline see rehetuba on :D aga lihtsalt tuli niimoodi praegu) igatahes oli selline tsemendist tuba...seinad tsemendist, põrand tsemendist, lagi oli nagu puuhalgude ja ajalehega. Selles toas oli kaks pinki, üks laud ja viis tooli. Me olime kunnid, istusime laua taha toolidele. Siis ootasime ja külmetasime seal tükk aega. Mõned teenija sõbrad indigenad tulid ka sinna. Siis anti meile kanasuppi (ehk siis palju vedelikku natukese porgandi ja kartuliga ja siis hiiglaslik kanakoib) see oli kusjuures üllatavalt hea!! See kana seal maakohas on ikka palju parem kui siin linnas. Ja pärast üllatus-üllatus RIIS koos jällegi kanakoiva ja natukese kapsatoorsalatiga. Mu pere andis talle kolm kingitus ka, ma ei tea mis need olid. (Aa me muidu käisime mami, pavel, paveli pruut, mami nõbu ja mina). Seal räägiti et juuni lõpus on abielu kinnitamine...ei mina aru saa, oli ju pulm ära...mis kinnitamine siis veel enam tuleb. Aga neil mingi oma süsteem, hästi usklikud ja vaesed ja siin maakohtades tehakse niimoodi imelikult. Ja et siis tuleb suur pidu ja et me oleme ka kutsutud. Ma juba kardan ette ära, jään vist väga haigeks selleks ajaks.

Käisime Jose Luisi ka vaatamas vanglas. Papil oli sünnipäev. Ja kujutate ette, mitte keegi peale mami ja minu ei teadnud/mäletanud et on papi sünna. Ma nägin teda vanglas esimest korda ja soovisin õnne, siis kõik jäid mind imelikult vaatama. Pärast mami midagi rääkis sünnipäevast ja kõik küsisid et kellel sünnipäev on. Siis mami ütles et papil ju...ja kõik olid niimoodi kohmetud ja hakkasid siis heldinud häälega - oooiii papito kallis, palju õnne. Mismoodi saab oma perekonna liikme sünnipäeva ära unustada, mismoodi??? No igatahes hakati seal rääkima siis minust ja et ma varsti juba lähengi ära. Ja siis Jose Luis küsib - oi ja Anu, mis siis Darwinist saab? Mul tuli kurku selline klimp ja ainus mis ma öelda suutsin vaikselt suunurgast Josele – ole vait, papi on siin. Aga õnneks lõi samal ajal Ecuador jalgpallis värava ja see köitis kõigi tähelepanu kauaks ajaks.

Õhtul olin Darwini juures ja Lorena helistas. Võtsin vastu ja küsib et kus ma olen. Ütlesin et sõbra juures. Tema et - kas ikka Ambatos? Ma siis et ikka muidugi jah. Ta ütles et helistas mulle koju ja mami ütles et ei tea kus ma olen. Ütlesin et no ma olen siin kodu lähedal, et korraks tulin ja hakkangi nüüd kohe koju minema. Ütles siis, et helistab siis 5 minuti päerast kodu telefonile ja tahab rääkida. Läksin siis koju ja mami kohe rääkis, et Lorena helistas, oli küsinud kas ma läksin ka randa. Mami ütles et ei, et käisime täna pulmas ja et Anu on kodus...arvas, et ma magan ja ütleski siis et magab praegu. Lorena käskis üles äratada, et tahab minuga rääkida. Marena oli siis mu tuppa läinud ja vaatab et mind ei olegi :D Mami oli nii ähmi täis, et on küll, et vaata vannituppa. Siis Lorr arvas, et mami valetab, et ma ei olegi tegelikult Ambatos. Igatahes läksin siis koju ja Lorena helistas, ma vastasin ja siis ta oli rahulik, et ma olengi kodus. Ütles et helistas Anna emale, see oli öelnud et Anna läks minu ja Ruthiega randa. (no me pidimegi minema ju siit kõik, aga läksid ainult Anna ja Sylvie. Vickyl on Itaalia konsulaadiga siin igast paberijama vaja ajada, Ruthie pidi oma USA kooli jaoks Quitos eksami tegema ja mul polnud raha). Helistas siis Ruthiele ka ja no Ruthie oli kodus ja et mina olen ka kodus...et kellega Anna siis läks? Ma siis rääkisin talle. Küsis miks ma ei läinud, ütlesin et mul polnud raha. Uuris kas muidu oleksin ilma luba küsimata läinud, ütlesin et jah. Siis ütles et väga hea et ma ei läinud, sest Anna saadetakse nüüd tagasi Soome. (mul tuli kurku suuuuuur klimp). Et ta on väga pettunud tema käitumises ja et see ei loe et meil veel nii vähe aega jäänud on, see ei tähenda et võime teha mida tahame ja no oli väga väga kuri Anna peale. Siis kohe pärast kõne tuli mulle Annalt sõnum, et ta on omadega perses. Ma kirjutasin talle mis Lorenaga rääkisin. Lorena ise talle ei helistanud, ainult saatis sõnumi et homme pärast lõunat peab ta tema kontoris olema. Anna helistas oma emale, see oli kuri ja ütles et kui ta homseks Ambatos ei ole siis ta saadetakse tagasi Soome. Oli juba ju hilja ja enam sealt rannast kuidagi bussidega liikuma ei saanud. Siis nad võtsid Montañitast Guayaquili takso 50 dollari eest ja sealt edasi bussiga siia.