Anna kalli sünnipäev (:
Päevläbi mõtlesin mida teha – kas minna Cuencasse või jään ootama kas Darwinil on aega randa minna. Kuue paiku lõpuks otsustasin siiski Cuenca kasuks. Läksin siis ruttu mami ja papiga rääkima. Papi veits kortsutas nina ja oli ähmi täis, et kuidas ma siis ikka niimoodi nüüd jooksupealt lähen...aga lõpuks nagu ikka – a jajaa, ole siis ettevaatlik :D aga mami oli nii õnnelik, et ma ikka jätkuvalt Ecuadori vastu huvi tunnen :P Siis sain veel kiiruga Darwiniga kokku. See oli nii üle köetud kellekite poolt, et kavatses kaklema minna...ja vist läkski hiljem. Kodus pakkisin kiiruga koti ja läinud ma olingi. Ootasin mina taksot tee ääres kui näen et ohoo Pavel tuleb autoga. Tegi pii-piip, mina lehvitasin..auto jõudis lähemale ja vaatan et hmm ei olegi Pavel, hoopis ta sõber on tema autoga. Küsis siis et kuhu lähen, et viskab mu ära. Milline rõõm - säästa 1 dollar - läksin aga autosse. Peagi sai mul autos selgeks et okou, see polegi Paveli sõber XD XD Jah, ma läksin täiesti suvalise inimese autosse. Aga mees oli niiiii sarnane ühele kiilakale Paveli sõbrale. Oli küll sõbralik ja rääkis täiesti normaalselt...ma vastasin ka normaalselt, aga samal ajal käisid peast läbi mõtted – hm, nüüd mind viiakse kuskile kahtlasesse kohta ja tehakse kesteabmida ja ma ei jõua isegi Cuencasse – damn it. KUI siis hakkas mees rääkima, et ta vend on Ecuadori Rotary klubi president ja tal on see aasta kaks vahetusõpilast kodus olnud. MILLINE kergendus mind tabas - mind ei vägistata ära :D:D Liiklus oli kohutav, nii et meil said igasugu jutud räägitud. Ei, tore meha oli. Saime Sylvie juures kokku Daniela ja Vickyga. Buss väljus Ambatost poole üheteist paiku. Sylvie õde, Eli, tuli ka kaasa – ta on veidi omamoodi. Cuencasse jõudsime hommikul kuskil kolmveerand kuue paiku. Läksime taksoga hotelli, mille Sylvie ema meile registreerinud oli. Päris parajalt pikka aega toksisime hotelli ukse taga enne kui pidžaamas vanaonu ust avama tuli. Veidi veel siristasime kuni väsimus meid maha murdis. Magasime kümneni, sättisime endeid korda ja läksime linna avastama. Cuenca on niii kaunis! Majad on nii kaunid, arhidektuur on kaunis. Linn on puhas, mitte nagu Ambato, khm khm. Ja kuna enamus inimesi Semana Santa puhul rannikule kimanud olid, siis oli seal ka võrdlemisi vaikne. Käisime Ecuadori kõrgeimas katedraalis, seal oli igasugu uskudele erinevad palvetamisnurgad. Kella kolmest viieni kimasime ringi City tour’iga. Cuencast läbi voolav jõgi on nii ilus, nii puhas ja kohiseb mõnusalt. Seal on üks poolik sild, sest rahad said õigel ajal otsa ja hiljem lihtsalt keegi enam seda edasi ehitada ei tahtnud. Käisime veel kõrgel mäe otsas, kus oli suveniiri pood ja üks kirik. Suveniiripoes kohtasime kahte vahetusõpilast AFS’ist. Sealt oli ilus vaade kogu Cuencale. Pärast City touriga tiirutamist läksime tagasi kesklinna, seal toimus kristuse surnukeha tassimine phm kristus matused olid. Semana Santal tehakse siin niimoodi. Siis läksime hotelli, puhkasime veidi, tegime end uuesti korda ja läksime välja. Eli sõber tuli ja korjas meid autu peale. Tegi meile linna peal uue tuuri ja rääkis huvitavaid lugusid. Hiljem tulid mõned ta sõbrad. Maeisuudauskuda KUI kena üks kutt saab olla. Ehk siis oli üks David, super kena, perfektne! Ta naeratus tõesti sulatas :D veidi hiljem saime veel mõndade nende sõpradega kokku. Üks kutt siis uuris et kust me kõik olema. Itaaliat kuuldes hakkas kohe itaalia keeles rääkima. Nimelt oli ta mõned aastad tagasi kaks aastat Itaalias elanud. Vicky ehmatas itaalia keelt kuuldes ära...tal on selle rääkimisega väga suuri probleeme. Siis me naersimegi et kutt oskab ka paremini itaalia keelt kui Vicky :D Edasi sõitsime linnast välja väiksesse maakohta. Eli sõbra koju, seal õues tegime lõkke, mõned kutid mängisid kitarri ja laulsid ning kuna öö oli külm, oli varutud ka soojajooki :D Rääkisime italianoga juttu. Rääkisin kust ole... tal läks nägu naerule ja ütles – aah Estonia, yo tuve novia de Estonia cuando estaba en Italia. Ehk siis oli tal Itaalias olles suhe Eesti tüdrukuga, kes seal samal ajal lapsi hoidmas oli. Kaks kuud olid koos, siis läks tüdruk tagasi, temaga hüvastijätmata. Mõne hetke mind silmitsedes ütles ta – ma nüüd usun, et kõik eesti tüdrukud on ilusad. Ütles et olen täpselt tema eestlase moodi :D Hiljem kui ta juba purjus oli, hakkas ta uskuma et ma olengi tema kadunud tüdruk...ja luuletas mulle palavalt kuidas ta tahaks et ma tema juurde Cuencasse elama jääks(lisades et ta elab üksinda korteris XD). See öö kuulsin ma väga palju kauneid sõnu ja kahtlustan et mu ego tõusid 11% võrra. Aga üliarmsa ja kena Davidiga sai meil nalja, nimelt uuris ta kuidas mõnda sõna eesti keeles öelda. Ja kuidas ta nägu siis neid hääldades väänles :) Ei no ta oli ikka nii ilus, et Paris Hiltonil jääks ka suu lahti ja ta ütleks oma kuulsat – that’s hot! Tagasi hotelli jõudsime kella nelja paiku.
Hommikul pidime tõusma seitsme paiku, et siis Ingapircale minna, aga uni sai kõigist võitu. Magasime siis veidi kauem, sõime hommikust ja tegime uusi plaane. Nimelt pidime pärastlõunal kuttidega kuskile väiksesse külakesse krossile minema ja hiljem õhtul kuskile tantsima. Mina sain kokku Lauraga :))) Sai eesti keelt puhutud tunnikese ja pool. Kuna hakkas kohutavalt sadama, siis me just krossile minna ei tahtnud. Läksime hoopis Cuenca Malli avastama. Õhtul käisime peopaiku uurimas, kõik peod olid liiga kallid. Nii me lihtsalt käisimegi linnavahel mõnusalt jalutamas.
Pühapäeva hommikul kell üheksa võtsime bussi Ingapircale. Sõitsime sinna kuskil tunnikese, buss oli täis blonde turiste :) Daniela ja Sylvie rääkisid saksa keeles enda kõrval istuvast vanapaarist veidi halvasti ja ise naersid et oh kui tore et keegi teine aru ei saa. Kuskil 10 minutit hiljem kuulsid kuidas sama vanapaar saksa keeles omavahel rääkis. Veidi häbi! Ingapircal oli turistipilet 6$ ja ecuadorlasele 1$...tänu cencole ja õpilaskaardile ja muudele kaardikestele oleme me sama hästi kui ecuadorlased :PSeal saime jälle kokku kahe vahetusõpilasega keda kohtasime ka suveniirpoekeses cuencas. Tegime palju hüppepilte ja niisama huvitavaid pilte millel ma sarnanen kahtlaselt koerale. Meil endil küll giidi ei olnud, aga ma vaikselt liikusin ühe grupiga kaasas kellel oli :D see giid rääkis nii uimaselt ja igavalt et ega ma kaua nendega aega ei veetnud. Niisiis midagi, millega ma kehkelda võiksin, teada ei saanud. Aga tore oli seal siiski. Tagasi Cuencasse, terminalis sõime veidi ja võtsime uue bussi Chordelegi – külake mis on kuulus oma odava hõbeda ja kulla poolest. Sinna jälle kuskil tund ja pool sõitu. Oli siis nii et oli üks väike pargike ja selle ümber oli kõik ehtepoekesi paksult täis. Käisime kõik läbi, mu silmad valutasid odavate hindade vaatamisest. Aga siiski olin liiga vaene, et midagi osta :D Ja kui mul isegi oleks raha olnud, siis oli neid ehteid siiski liiga palju ja ma poleks kahe päevaga ka vist suuteline olnud sealt midagi valima. Siis olime me veel nii tublid et jäime viimasest Cuenca bussist maha. Hääletasime ja saime ühe kastikaga Gualaceosse. Seal elab Kelly, aga tubli mina jätsin telefoni hotelli. Siis ma niisama karjusin seal külavahel – Kelly Kelly Kelly – aga teda ei tulnud kuskilt ja keegi isegi ei juhatanud mind tema juurde. Seal juhtumisi sattusime ühe Cuencasse mineva bussi peale. Tagasi olles läksime kohe sööma, hiljem tantsisime ühe restorani ees kaerajaani, võitsime rahva tähelepanud ja läksime hotelli ära.
Esmaspäeva hommikul tõusime vara, et veel võimalikult palju hotelli sooja vett raisata ja hommikusöögi lauas ikka saia ja moosi juurde küsida. Siis ajasime voodid hästi sassi, lasime Sylviel hommikusöögi põrandale oksendada ja võtsime kõik seebid kaasa! NALI. Te teate vägagi hästi, et ma ei suudaks ühtegi korrast ära voodit vaadata, Sylvie ei oksendaks peksu eest ka mitte oma rikkaliku kõhutäit välja ja pärast kolme päeva oli alles ainult üks seep mille, hea küll, võtsin mina kaasa! :D Tagasisõites sattusin ma istuma ühe Hollandi tšiki kõrvale. Tuli siia oktoobris, ma ei saanud päris hästi aru, aga oli kuskil külakeses uurimistööd teinud raamatu jaoks. Ei olnud teine väga jutukas, nautis loodust ja krõmpsutas kookust. Aga hiiglaslik oli ta küll, pikk siis. Ambatosse jõudes oli kohe selline – oeh, minu linn – tunne. Aga tunnike hiljem oleks juba uue bussi peale tahtnud istuda ja rannikule kimada. Siiski ei kimanud, läksime hoopis shawarmat sööma (oh por dios, shawarma on ka meil siin inside joke XD). Lükkasin koju minekut veel edasi, läksin Darwini juurde. Hea oli üle nelja päeva näha. Rääkisime teineteisele kuidas me päevad möödusid. Ta oli suht kurb, palju koledaid asju oli juhtunud. Rääkisime ja rääkisime ja siis juhtus midagi...? Ja tüüp keeras kuskilt otsast ära ja hakkas nii vastikult minuga käituma. Ma mõtlesin esiteks, et teeb oma lolli nalja jälle...rääkisin edasi, aga ikka oli selline vastik. Ootasin natuke aga no ikka ajas segast edasi, pole kunagi minuga niimoodi käitunud. Extraño. No ma läksin siis koju ära. Anna läks laupäeval Jessaga Ruta del Soli tegema ehk siis põrutavad mitmed mitmed rannad läbi ja tulevad tagasi kolmapäeva öösel. Ruhtie käis ka oma perega rannas. Oli Jorgega õhtul rannas jalutanud kui tulid kurjad poisid, panid noa Jorgele ribidesse ja käskisid kõik neile anda. Ruhtie uus kaamera, mis tal vist nädalakese oli, jalutas ka minema.
(Vabandan, kui ehk liiga detailidesse laskun, aga just niimoodi tahan ma seda kunagi lugeda ja meenutada.)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar