Martes, 30 de diciembre

Magasin kuni lõunaöögini. Kaks võimalust, ma kas hakkan riisi tõsiselt vihkama kui tagasi Eestis olen või hakkan sellest puudust tundma. Kuigi viimane tundub küll võimatuna. Koristasin oma tuba iiilusti põhjalikult ja hakkasin juba asju ära viskama:D meil enam teenijat ei ole, läks teine rannikule emale külla ja helistas, et enam tööle ei tule. Meil siis süsteem – mammi teeb süüa, Marena koristab alumise korruse, papi teise korruse, mina pean oma toa ja vannitoa korras hoidma(mingit erinevust ei ole, tegin seda ka enne) ja üle nädala peame Paveliga trepi kuni alla välja pühkima, kuigi ega tema seda nüüd küll tegema ei hakka:D Mul oli täna igav, tuli tuhin peale ja koristasin kogu maja ära. Nii palju kasulikku siis täna, ülejäänud päeva lobisesin Anniga skypes ja elu kui lill. Anna saatis hommikul sõnumeid, et tal on nii kohutav kõhuvalu ja paha olla, sõi ehk rannikul midagi halba. Üldiselt oli tal ikka paras emo tuju, teadagi värk ju kui oled haige – kogu maailm on järsku sittpask. Ja kui veel oma emmet ka ei ole, kes sulle kuuma teed keedaks ja paar lahket sõna ütleks... Mul oli päeval nii hea tuju ja hea olla, aga õhtul tabas mind sama saatus mis Annat. Kõht hakkas meeletult valutama ja kooogu maailm oli sittpask!