Aaah mida, täna ju ei pidanud ühtegi tundi olema. Kaks esimest siiski olid. Kirjutasin Vickyle laulusõnu ja joonistasime. Midagi enam joonistada ei olnud, läksime oma suurepärast kooki sööma ja laulma. Väikese hilinemisega üheksast algas jõuluaktus kui seda nii nimetada saab. Meie esinesime teisena ja meil oli ainult üks mokrofon, deeep. Loodetavasti rahvas ka ikka midagi kuulis. Muusika õpetaja oli nii õnnelik, tahtis et me õhtul ülikooli jõulupeole esinema läheksime. Vaatasime palju igavaid näidendeid ja tantse. Tõesti olid igavad, ecuadorlastel puudub igasugune loominguvõime, keegi ei viitsi midagi korralikku ja põnevat teha! Siis oli umbes säärana asi nagu klassijuhataja tund, ainult et puudus klassijuhataja. Tema asemel jagas meile kommikotid kätte ühe klassiõe ema. Peale seda üritasime veel kooki süüa, aga kõigil oli süda paha, andsime vastikule psühholoogia õpetajale (lootuses et ta järgmine aasta normaalsem oleks:D). Läskime Vickyga jala tema juurde. Poole tee peal liitusid meiega kolm meie klassi kõiiige friigimat poissi. Enne kui meie teed uuesti lahku läksid, kutsusid nad meid õhtul peole..yeah sure! Rääkisime maast ja ilmas ja olime nilbed, viimane osa oli loomulikult minu lemmik osa!! Kuni mina poolkogemata magama jäin ja kaks tundi põõnasin. Loovasime veel paar tundi kuni jalad perse alt välja võtsime ja minu juurde läksime. Kiire pesu ja riidevahetus ning kesklinna. Otsisime Vickyle kleiti, mida me ei leidnudki. Saime kokku ta õega ja puhtjuhuslikult oli ka tema nilbes tujus. Päris rõve jutt käis:D Jänest ma taaskord osta ei saanud kuna puure ei olnud ikka.
Pavel oli koju neti leiutanud, aga see funkab praegu ainult pärast 11 öösel. Ma sattusin natuke väga hoogu, lugesin igasugu asju ja uurisin ja puurisin kuni kell sai kolm ja eesti inimesed msni tulema hakkasid. Kergelt kuueni hommikul lasin :P ja jõulukingid jäid pakkimata..homme, küll homme jõuab!;D
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar