Lunes, 22 de diciembre

Kell kolmveerand seitse piiibutas koolibuss maja ees, ma naeratasin läbi une ja magsin edasi. Kaheksaks läksin postkontorisse või õigemini selle ette kuna kellaajad ei koti ju kedagi peale naiivsete eurooplaste. Ootasin siis veerand tundi kuni lõpuks uksed avati, siis ootasin veel omajagu aega kuni töötajad tööle suvatsesid tulla ja SIIS ootasin veel kuni koopiamasin tööle pandi. Ei, ma polnud üldse endast väljas, isegi mitte ei kirunud ecuadori aega mõttes..ei ei, ma naersin endamisi :P Lõõõpuks nägin oma nunnut pakki ja siis valdas mind hirm – kui palju raha nad nüüd selle eest tahavad? Annalt taheti eelmine kord 55 dollarit :O Mingi asjamees seal kirjutas asju ja uuris mis raha meil Eestis on ja mis dollari ja krooni kurss on. Rääkisin ja mudisin närviliselt rahakotti. 15 dollarit..huh, see tundus seekord eriti väikese summana:D Viisin paki koju, võtsin ma nunnu ja mõned filmid kaasa ja läksin kooli. Nimelt täna oli meil plaanis kooli puhvetist terve šokolaadi kook ära osta ja siis mõnusalt kõik koos õgida ja filmi vaadata! Terve kook maksis 18 dollarit, aga tegime end natuke vaeseks ja saime 15 dollariga :D milline õnn, milline rõõm. Esimesed ampsud läksid laulu saatel kurku meelalt kõdistades alla. Ja siis rikuti kogu meie tore plaan ära. Meid Annaga taheti kuskile kaaugele mägedesse kaasa võtta, et seal eriti vaeses koolis lastele kingitusi ja komme jagaksime. No ega sellist asja ka ju iga päev ei näe, läksime kaasa. Sõitsime tund aega. Huh kui kole oli see koolimaja ja kogu see ümbrus, täis meeletut vaesust. Keskised esinesid neile ja mu klassivennad tegid mänge. Meie Annaga olime sellel ajal fotograafid. Sööki jagati ja lõpuks tuli meie kord päkapikku mängida. Kingitusteks olid siis meie kooli viienda kursuse õpilaste kodust toodud vanad mänguasjad. Need lapsed seal olid nende üle üliõnnelikud! Mõned kartsid meid, mõned tahtsid pilti teha ja mõned lihtsalt jõllitasid mitmeid minuteid. Tagasi kooli jõudsime täpselt siis kui tunnid lõppesid. Kartsime Annaga, et teised on kõik koogi ära söönud, aga iseigi näljaste vahetusõpilaste kõhud ei suudaks nii palju magusat neelata. Nad olid selle puhvi külmkappi pannud, homme närime edasi :) Pärast kooli saime kesklinnas Anna, Vicky ja kitarri õpetajaga kokku. Anna ja Vicky tahtsid kitarri osta. Õpsil on ühes muusika poes tuttav, said kitarri ja koti sõbrahinnaga – 50$. Ma peksin poes trumme. Siis läksime odavat pesu jahtima, Vicky oli hindadest eriti vaimustuses:D Anna vaimustus toimus eelmine kord. Minule tuletas see Rotermanni meelde, oli hinna äratundmisrõõm. Edasi sõpradele jõulukinke ostma. Annale hakkasid jänesed meeldima, elus jänesed! Mitte et ta emale loomad meeldiksid, oh ei ta lausa vihkab neid. Aga kunagi ta õel oli jänes olnud, nii et see siis pole ehk väga hull. Igatahes jänese ta saab. Täna poes puure ei olnud, homme tagasi. Lõpuks olid mu jalad käimisest surnud ja koju ära.