Kooli polnud, kooli polnud! Guayaquili iseseisvumispäev on. Võite ju mõelda, et võib-olla ärkasin kell seitse üles ja läksin maad avastama..aga ei, magasin poole kaheteistkümneni. Nii mõnus oli, väljaarvatud pisiasi et oma imelise siidise roosa öösärgi katki suutsin teha. Seejuures tuleb meelde, et juba ammu läks mu kallihinnaline klaasviil pooleks..kurbkurb! Tegin end korda ja läksin sööma. Mingi imelik supp oli, selline üleni roheline ja lihtsalt nagu plöga..tükke ega midagi ei olnud. Aga ma ju olen nii tubli ja söön kõike, selle eest kiidetakse mind taevani. Nikol ei tahtnud suppi süüa, siis Chritina rääkis talle et kui ta tahab sama ilusaid silmi ja nahka(?) kui Anul, siis peab sööma..sõi kohe kärmesti. Milline on minu kodu? Uksi on mitu, aga kasutatakse ühte. Sisse tulles oled köögis, mis on minu arust liiga kole. Köögis tegutseb meil varem Josuē restoranis töödanud tädi. Edasi on söögituba ja niisama istumis tuba. Esimesel korrusel asub veel Marena tuba ja tualett. Tuleb suur keerdtrepp..teisel korrusel on mammi ja papi tuba(kus on hiiglaslik telekas), kabinett, üks tuba täis papi riideid/triikimistuba, vanituba ja Andrea tuba..ja väike rõdu. Kolmandal korrusel on Paveli ja minu tuba, vannituba ja suur rõdu/terrass.
Kirjutasin Kaatsile elulõpuni vaevavatele küsimustele vastused, tegin küüned korda ja nautisin oma voodis päikest. Aeg läheb mitte midagi tehes nii kiiresti. Läksin alla elu uurima..ainuke elu oli Marena. Ta õpib usinasti inglise keelt. Šveitsist ostis raamatu ka..ja õppis kuskil koolis veits. Nagu ma aru sain, siis eelmise aasta vahetusõpilase Antonio perel on inglise keele kool või midagi säärast. Aga võimalik, et sain valesti aru. Käisin Cabinas, tagasi tulles ootas mind tühi maja-ei tea kuhu kõik läksid. Võtit mul ei ole, niisiis tiristasin 15 minutit kella kuni Christina teisest majast kuulis. Siin on kõikidel majadel väravad ja/või sellised suured seinad/ehitised ees nagu mo kodul. Turbokiirusel tegin end korda ja läksin Darwiniga välja. Läksime kesklinna..miskipärast armastavad ta sõbrad siiani mulle HY öelda..see kõlab nii naljakalt. Käisime hiina toitu söömas, tundsin end pärast raseda pardina. Üks klassiõde oli ka seal, vahtis mind kui imelooma. Käisime korteris, kus mind ootas väike üllatus. Kella üheks olin kodus.
Te vist ei suuda mu aadressi kaugetest blogimaadest üles leida..
MINU AADRESS: Anu Juhken
Pichincha Alta y Condorazo 3-13
Ambato Tungurahua
Ecuador
...kirjutage ja joonistage :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar