Külastusi

Neljapäev, 9.oktoober

Täna hommikul olin segane. Ärkasin ehmatusega üles ja hakkasin riidesse panem, imelikult pime oli õues..kell oli 5, magasin edasi. Teine kord ärkasin veel suurema ehmatusega, sest koolibussini oli 5 minutit aega.
Ajaloo õpetaja oli välja ilmunud, aga sellegipoolest ei teinud me midagi õppise taolist. Rääkis sellest reisist mis kunagi tuleb ja millestki veel. Loomulikult käis oma kohustuslikul jutu tuuril direktori parem käsi ja lõpuks ta ise ka. Nii need kaks tundi sisustatud saidki. Hispaania kelle tunnist läks pool õpetajal sekretäri lohutamise peale. Mõtlesime, et on ikka sitt nädal olnud ja ei viitsinud enam tõsist tööd ka tegema hakata. Jõime kohvi ja rääkisime niisama. Lõpuks suutsin ta nime meelde jätta – Anahi..35 aastane. Ta on argentiinlane, kolis Ecuadori neli aastat tagasi kuna ta meest kutsuti siia korvpalli treeneriks. Ta õed elavad Iisraelis, vend argentiinas ja ema elab kordamööda kõigi juures ja rädab mööda maad ringi. Ta ütles, et kui siia tuli siis oli täielikult shokis – Kui koledad mehed ja naised! Aga ajapikku hakkas ilusaid ka ilmuma :D Uurisime ja rääkisime ja näitasime teineteisele arvutitest pilte. Eelmine aasta elas tema juures vahetusõpilane saksamaalt kuna ta ei saanud oma perega siin läbi. Sellised piupildid olid et uiuiui..:P Jututuhin oli nii suur, unustasime et neljapäeval on ainult üks tund..aga ega economia õpetaja minu puudumist nii kui nii tähele ei pane.
Tulin jalutades koju ja muidugi et igav ei hakkaks, pidin millegi “huvitava” pealtnägijaks saama. Kaks plikat minu koolist kaklesid tee ääres..oii, see oli jõhker..mina ecuadorlasega küll tüli norima ei hakka!
Käisin Lorenale passikoopiat viimas ja otsisin Daniela õele kinki. Lõpuks astusin ühte poodi sisse ja ütlesin, et mul on 19 aastasele tüdrukule kinki vaja :D Tädi hakkas kärmesti kaelakeesid välja tooma..ilusa valgete mummudega ostsin. Nägin kesklinnas klassivenda, ta oli miskipärast jube üllatunud..olin ju üleni valge nagu ingel.muhahaha. Siis läksin taksoga Daniela juurde. Ta elab rikaste rajoonis, kõik majad on suured ja jube ilusad. Kas ma olin jälle kade? Sain teada, et Vittoria elab samas rajoonis. Väike mõtlemine – Annal, Danielal ja Vittorial on jube ilusad kodud, Ruthyle tehti spetsiaalselt talle tuba..ma ei taha teada, mis Anital, Marekil ja Janil on. Miskipärast ma arvasin, et Daniela pere on õigeaegne. Kell kuus pidime sööma hakkama, ma jäin veits hiljaks ja olin paanikas. Aga kedagi polnud veel, ema ja teenija tegid alles lašanjet. Dani õde sai 19 aastaseks, ta on hästi kena ja rahulik. Rääkisime Daniga ja tegime väikse fotoshootingu. Kahe tunnise hilinemisega hakkasime sööma. Olime – sünnipäeva laps, ema, isa, õde, üks tüdruk kes neil ajutiselt elab, sünnipäeva lapse parim sõber, tema õde(kes on Paūli parim sõbranna..ecuador on väike:D) ema ja isa, Dani ja mina. Vabandan, ei suutnud jälle nimesid meelde jätta. Jube palju nalja sai, mul sai endamisi ka nalja kui ma aru ei saanud. Me olime Daniga nagu väiksed lapsed, kõik muudkui rääkisid kuidas kuskil oma asju hoida tuleb, kuhu võib minna ja kuhu mitte, kuidas käituda tuleb..no kõike. Pärast tantsisime, õppisime igasugu keerulised keerutused ära. Ja siis see osa – ETTEVAATUST Dani ja Anu – ja siis nad demonstreerisid, kuidas võib poisiga tantsida ja kuidas mitte. Pärast viisid nad mind koju. Tore oli, kutsusid teinekordki :)

Kommentaare ei ole: