Pühapäev, 5.oktoober

Magasin poole kaheteistkümneni, tegin end korda ja läksin sõnaraamatu abiga alla elu uurima. Mammi Marianita tegi lõunaks süüa ja valmistas mulle ruttu hiljaks jäänud lõunaoote. Pavel, Jose Luis ja papi Pepe mängisid õues pidžaamades(oluline) lauatennist. Küsisin põrnadaharja, mille peale Marianita mind veits imelikult vaatas ja ütles et selleks on meil koristaja..aga ma ei kavatsenud oodata kuni keegi kunagi mu tuba pühkida kavatseb. Tegutsesin oma toas ja mõtisklesin kuidas seda kaunimaks saaks muuta kuni lõunasöögini. Pärast sööki läksime mammi, papi ja Titaga Pichinsasse. Üles üles mägedesse. Sealt oli Ambatole ilus vaade. Vahepeale jäi maakoht, ma käisin maal! Nii õnnelik olin, ma ei tea miks..lihtsalt nii hea oli vaadata nii palju rohtu ja karjamaad ja lehmad ja lambad ja hobused ja koledad väiksed huberikud ja põllud ja nii palju rohelist :)) Sõitsime veel üles poole mingisse väiksesse külla. Seal oli nii palju päris nahast riide/jalanõude poode ja hinnad olid eestiga võrreldes väga soodsad. Kunagi paremal kuul tahaks tagasi minna :D Tagasi tulles ostsime sellele külale omast imeliku välimusega aga väga hea maitsega asjandust. See oli natuke nagu verivorst – nagu mingi soolia sisse oli hea asi topitud :D Kuskile sõitsime veel, papi Pepe käis asju ajamas. Viiest jõudsin koju, siis helistas Daniela, et kokku saada. Poole kuueks lendasin kesklinna. Mida me tegime? Võite mõned korrad oletada..jah esimese asjana läksime ostsime kahepeale tüki koogi moodi asja ja head väikest saia. Istusime pargis justkui mööda minejatele kaheksanda maailmimena olles ja sõime ja muljetasime uutest peredest. Daniela muljed olid sitaks paremad. Ta isa on kirikuõpetaja ja tal on väike pood ka kesklinnas. Ema on kodune. Neil on lahe teenija. Tal on 19 ja 14 aastane õde ja üks vend ka. Ja tal on ilus suur maja, ilus oma tuba ja ilus suur oma vannituba. Ja ta perel on raha rohkem kui vaja. Ja ta ema viib ja toob teda alati kui Danielal vaja kuskile minna. Mulle tundub, et olen leidnud sakslasest hingesugulase. Me oleme nii sarnased, nii nii sarnased. Kadri, ta on natuke sinu moodi – tal juhtub alati midagi imelikku:D Ja ta on nii hea inimene :) Jalutasime ringi ja käisime kohustuslikul šokolaadi ostu tuuril. Läksime järgmisse parki. Kella kaheksani veetsime lõbusalt aega, siis koju. Tänane taksojuht oli eriti jutukas. Natuke Benni Hilli moodi :D Ütles, et ma olen väga väga kena ja valvas kuni ma koduväravast sisse sain.
Tahtsin pesema minna, aga keegi all korrusel pesi ja vett tuli jube vähe. Mõtlesin, et ju siis ei saa samal ajal minna. Läksin hiljem, justkui oli veits sooja vett. Siis sai see otsa ja oli jube külm vesi..ja siis kadus see ka miskipärast ära. Nii et peanupuke jäi pesemata..olin pühaviha täis ja ei tahtnud küsima ka minna, kuhu vesi läks. Kirjutasin Annale Eesti rahvushümni sõnad, mõned huvitavad asjad veel ja kirja eesti keeles. Niimoodi me loeme teineteise kirju ja asjandusi ja oletame, mis need tähendavad.
Mingi blokk on tulnud, ei tahaks üldse kellegagi suhelda ja elu uurida. Istuks lihtsalt oma toas, kuulaks eesti muusikat ja oleks vait. Paha paha paha.