Esmaspäev, 20.oktoober

Vihma sadas. Esimesed tunnid seletas ajaloo õpetaja(mulle tundub, et ta on meie klassi juhataja või selle säärane isik) järjekordselt valimistest ja muust jamast. Geograafias tulid keskised reisist rääkima. Läheme kogu klassiga kooliaasta lõpus 5 päevaks Dominikani Vabariiki reisile. Maksab teine kole palju, kuskil 900$..aga vahetunnis sain veel targemaks. Paūl seletas, et siin on viimane klass kõige kergem. Sest pead valmistuma iseseisvaks eluks?(mis iseseisvusest ta sogab, kui nad siin 36 aastastena vanematega koos elavad ja neilt kuskile minemiseks luba küsivad). Ja selle reisi jaoks peab palju tööd tegema, et raha saada. Pidusid korraldame ja asju müüme ja ma ei tea mida veel..see on siin igas koolis viimases klassis nii. Loodame siis, et saame palju raha ja läheme reisile enne 5.juulit :)
Pärast kooli käisin Lissettega talle mingeid veidraid asju kooli jaoks otsimas. Siis läksin Marenaga kesklinna mulle džungli jaoks põlvikuid otsima:D Ostsin terve hulga sokke, sest need on mul saladuslikult Silvia kodus “ära kadunud”..ja kooli jaoks sukapükse, sest pärast pesu on need imelikult väikesed. T-särgi moodi asja tahtsin ka. Läksime sinna, kus pluusidele pilte peale pannakse. Valisin kollase särgi ja lasin peale džungli teemalise pildi panna..Marena muudkui naeris mu üle, et kõik peab džungli jaoks olema:D ..arvake palju see kokku maksis. 4,25 centavot – pluus ja pilt, kas pole mitte tore? :) Otsisime vihmakeepi, aga siin ei eksisteeri neid kilest vist. Õnneks võtsin ühe Eestist kaasa. Läksime Fruitlandi puuvilja salatit sööma ja rääkisime elust-olust. Nüüd tean kindlalt, et siin on aasta ringselt nii- veits enne kuut hakkab pimedaks minema ja pool seitse on juba päris pime. Hommikul enne kuut hakkab valgeks minema ja kui mina 6.15 ärkan, on täitsa valge. Midagi tarka veel..Ambatos elab umbes 300 000 inimest. Guayaquil on nii ohtlik linn, et sinna ei saadeta kunagi vahetusõpilasi elama. Üks kord jäi Ungari naine Banjoses teadmata kadunud..vajalik info :D Ma ei mäleta enam, mida me rääkisime. Igastahes olin õnnelik oma pluusi ja koledate põlvikute üle. Käisin õhtul Cabinas. Ligunesin tükk aega mõnusalt kuuma dušši all..vaheldumisi tuli järsku külma dušši ka, siis ma põgenesin vee eest nurka ära. Pavelil on kitarr!!! Kaks kitarri..olid seal nunnusti tema toas nurgas, ühikas tuli silme ette :) Üks on veits katki, aga varsti saab elektrikitarri, vopaa:D siis me vallutame maja. Mängis ja laulis mulle Endrique Iglesiase laule ja muid toredaid lugusid. Ütles, et kui ma ennast väga paksuna tunnen, siis võin tema tuppa poksikotti taguma minna..on õel :D Ja siis tegi teleka aluse kapi lahti ja mis tal seal oli? Mitu kilekoti täit magusat! Sõime küpsiseid, koogikesi, cheetoseid, jõime magusat mahla ja rääkisime. Tal on kaks tatokat, ütlesin et tahan ka teha pisipisikese smilenäo - varba alla! Ta naeris nutmiseni. 15 aastat tagasi olid tal veits alla õla pikad juuksed. Kaks aastat tagasi ajas kiilakaks. Preagu on normaalselt lühikesed ja hästi lokkis:D Rääkisime augustamisest, ütles et üks ta sõber lasi peenise otsa mummu panna..ja siis ta ei mõistnud, et kuidas pissil käija saab. Üks juga läheb ühele, teine teisele poole ju..kas ma naersin natuke palju XD Küsis kas ma pesen kõrvarõnga auke ka nustikuga kui dušši all käin. Kurjam, ta nii koom vend..räägib sellist ajuvaba juttu jummala tõsiselt..siis ma ei saa aru kas ta on loll või mängib lolli ja olen nõutu :D Ta nõrkuseks on naised. Ütles, et ma pean talle eestist kümme ilusat naist otsima :D Kui aga tahan, võin tema tuppa minna ja kõik tema magusa ära süüa. Kella ühe paiku läksin magama.