Teisipäev
Ärkasin vara ja hakkasin pakkima. Kella poole kolmeks olin terminalis, kolmest algas tore 2,5 tunnine bussisõit Quitosse. Ma natuke väga palju armastan seda, et bussid siin nii odavad on. Bussi peal hävitasime loomulikult “veidi” magusat. Aa Terje helistas, kui taksos olin..eesti keel on imelik! Mitte ükski sõna ei tahtnud suust välja tulla, kogelesin ja mõtlesin mida ütlema peab.issssver kuidas see veel kõlas..nagu poleks kaua aega suud lahti teha saanud ja siis ehmud kui oma häält kuuled, ainult et ehmusin eesti keele kõla peale. Väga väga imelik tunne. Jõudsime hotelli esimestena, tegime väikse fotoshootingu ja nautisime terrassilt tsivilisatsioonilist vaadet. Muidu hotell oli suhteliselt väike ja tagasihoidlik. Peagi tuli Hollandi tüdruk Sandra, läksime Tex Mexi sööma ja rääkisime kõik oma muljetest. Järgemööda hakkasid teisedki saabuma, tuiskasime neid palavalt tervitama. Oii see eesti keel ikka..ei tahtnud kohe kuidagi sõnu leida, rääkisime siis inglise keeles. Lõpuks oli Tex Mex vahetusõpilasi täis, käis meeletu siginsagin, naer ja lustJ Hiljem läksime tantsima. Hotelli lähedal oli kaks klubi, üks oli 4$ ja joogid tasuta, teine tasuta ja joogid maksid. Suurema grupiga läksime teise, mõned läksid esimesse. Liigse vägijoogi tarbimise tagajäriel läksid Ruthyl poisid segi: tantsis ilusasti Marekiga ja teisel hetkel tantsis eriti vallatult ja mokles opened mined poisiga Norrast. Marek juhtus ka kogenemata pealt nägema. OH seda sagimist siis..Ruthy ja Norra poiss jooksid koos minema, Marek jäi meiega ja oli täitsa rivist väljas. Läksime alati lohutavat pizzat sööma. Jan sai seal kelneri ja kokaga nii heaks sõbraks, et ei pidanudki maksma :D Enne kahte läksime vaatama, mis klubitajatest saanud on..tasuta joogid olid pähe hakanud :D Hotelli ilusasti ja kolme paiku magama.
Kolmapäev
Ajasime end vaevu poole seitsmest üles, läksime hommikust sööma ja siis kiiruga asjad kokku ja bussile. Ees seisis 6 tunnine sõit Orientele. Rääkisime Terje, Kelly ja Lauraga üksteisele elust. Eesti keel hakkas looma. Kole suur uni oli, kuid loodus oli liiga kaunis, et seda maha magada. Natukeseks siiski lasin silma kinni ka, mõttega et tagasi tulles selle koha peal ei maga. Tõesti see loodus oli imeline, ma lihtsalt imetlesin endal suu kõrvuni ja hinges rahulolu. Väiksena vaatasin kogu aeg National Geografikust loodus saateid ja unistasin kuidas ükskord seiklen vihmametsades. Süda peksis sees, vaatasin üksteise taga kõrguvaid lõpmatuid metsi ja pisike piisku tuli õnnest silma. Tee ääres oli mägede vahel palju suuri ja väikeseid koski, mis olid samuti kirjeldamatult kaunid. Ja need mäed..need ümbritsesid meid kogu aeg, iga käänaku, iga kurvi taga aina uued..igal pool ümbritsetud mägedest. Bussis valitses vali kära, kõik uurisid kõigilt kõike! Samas oli naeru, uudistavaid hääli ja rõõmu..ja Anu oli jälle õnnelik. Mind ümbritsesid inimesed, kellel on olnud sama unistus, kes seda nüüd kõik koos täidavad, loodus on imeline, päev on kaunis, eesti keel on tore, elu on siin tore, kõigi juhtumid on vahvad, nõmedad sakslased ei ole enam nii nõmedad, šokolaad on mõnus..kõik tundus korraga nii lõpmata hea ja tore! Mind valitsesid lihtsalt nii paljud emotsioonid, teieni tuua on neid raske:) Vahepeal sõitsime üle väga imelikest sildadest, oli tunne, et need lähevad kohe kohe pooleks. Tee oli ka hullumeelne, millised järsud käänakud..kui keegi vastu oleks tulnud, siis PÕMM! Kruusatee, sadas padukat, olid augud, buss ei saanud hästi üles või august välja..kuristik vaatas mulle aknast vastu..ja mida Anu mõtles? Kui ma nüüd suren, siis vähemalt naeratus näol ja rahulolevalt :D Kella poole kahe paiku jõudsime Napo jõe äärde, kus ootasid meid kanuud. 15 IMELIST minutit sõitu ja silmapiirile tekkis hiiglaslik ja juba kaugelt paradiisina tunduv la Casa del Suizo. Venisime oma asjadega treppidest üles, ise ahhetades. Saime toad – olin toas Terjega. Viisime asjad ära, värskendasime end dušši all ja läksime lõunatama. Niiiii palju sööki, niiii head sööki! Kindel mats, et nende kolme päevaga võtan veel kolm kilo juurde. Sõime kaua ja palju..kuidas sa ikka kartulitele:’) , kanale, kalale, lihale, igasugu salatitele, tundmatutele ja imeheadele asjadele, mõnusatele suppidele, saiakestele, praetud banaanidele, pannkookidele, puuviljasalatile, kookidele, papaiale, kolme piima tordile, küpsistele, arbuusile........ära ütled? Ei saa, ei ole võimalik. End täis puginud, läksime tuppa asju lahti pakkima. Võtsin viimase eesti šokolaadi kaasa ja muidugi oli see nii ära sulanud ja pool pakist välja voolanud :( Rõdult avanes minu jaoks miljoni dollari vaade jõele ja metsadele. Mõnulesin võrkkiiges ja nautisin. Miskipärast hakkas kole paha olla, võibolt et kõht polnud nii hea toiduga harjunud. Üritasin magamisega ära ajada. Ärkasin seitsme paiku, pool kaheksa oli õhtusöök. Sai end jälle head ja paremat täis pugitud. Miskipärast alustasin ma pidevalt Annaga rääkimist eesti keeles ja vahtisin teda lolli näoga, kui ta midagi ei vastanud. Kõik keeled on segamini:D Õhtul tegime “kerge” fotoshootingu Anna supper kaameraga. Põhilised modellid olime mina ja Sandra, hiljem liitusid ka teised huvilised. Kaheteist paiku läksin magama. Nii hea oli uinuda jõe rahustava kohina, tuhandete rohutirtsude ja muude putukmutukate sirina saatel :)
Sandra tegi avastuse/järelduse – vaatad nii imeline loodus ja tahad kõigest pilte teha. Siis vaatad pilte..ainult puud, lihtsalt puud! Minu kurvastuseks mõistsin, et nii see ongi :( Pildil pole see pooltki nii ilus kui päriselt.
Neljapäev
Venitasime poole seitsmese äratuse seitsme peale. Mõnulesin sooja dušši all(seal eksisteeris sooja, lausa kuuma vett alati!) ja läksime hommiku söögile. Üheksaks pidime kogu vaimuga valmis olema. Saime kõik põlvini ulatuvad mustad kummikud. Kuna hotell asub pisikesel saarekesel, siis õnnistuseks oli ainsaks transpordiks kanuud..nii nautisin neid sõite jõel :) Niisiis sõitsime ühte nendest paljudest metsadest. Kohe avastasime suure ämbliku, kes sai üli palju kaamera välku tunda. Jagasime end gruppidesse, sain kõige noorema ja toredama giidi gruppi. Tal olid mõlema pöidla küüned kole pikad, aga vajalik, et näiteks puu koort maha kratsida, taimi “koorida”, väikseid sipelgaid küünega taga ajada. Näitas meile paljusid puid/taimi ja rääkis nende kasutusest. Üks puu oli nõnda tore, teed noaga lõigu sisse ja verd hakkab jooksma. Seda verd kasutatakse paistetuse alandamiseks, võib panna moskiitode punnide peale, naised kasutavad et menstruatsiooni korda saada(ma ei kavatse seda kasutada, loodetavasti jäävad terve aasta ära:D) üldse vinge veri sel puul. Üks veider peenike taim oli, giid kooris seda nagu rabarberit ja see maitses ka samuti. Veel sõime ühe taime seest leiduvat pisipisikest sipelgat, sidruni maitsega oli. Lendasime/kiikusime tarsani köiega, niiii lahe!!! Igast grupist valiti Reina de Selva, sain ka toreda rohelise krooni pähe ja huulteks lilleõis. Õhk oli metsas väga niiske, raske oli hingata ja nahk oli kogu aeg kleepuv. Edasi sõitsime teisele poole kallast. Giidid ehitasid kaks parve, hakkasime nendega hotelli poole raftima. Meie parve pealt hüppasid enamus jõkke,ujusime ja ulpisime mõnusalt jõe vooluga kaasa minnes kuskil pool tundi. Võis rahulikult silmad kinni panna, uneleda ja päästevesti abiga rahulikult ulpida, või vaikse vooluga kaasa minnes loodust nautida :) Mõnus, kirjeldamatult mõnus. Hotellis ootas jahutav dušš ja rikkalik lõunasöök. Pärast läksime ma oletan, et teisele saarele. Ühe puu vilja sees olid punased seemned, seda kasutatakse siin kui looduslikku värvi. Naised kasutavad näomaalinguteks. Reinad ja teised soovijad said ka näo maalitud. Muidu olin üsna kaunis, aga otsa ette tehti rist..nagu märklaud :D Siis külastasime ühte perekonda. Oii inimesed, te ei tea mis on vaesus. Maast kuskil 1,5 meetri kõrgusele on ehitatud puust onn, just nimelt onn..sest majaks seda nimetada ei saa. Nii kõrgele on see ehitatud kuna vahel uputab jõgi saare üle. Seal onnis on ühes nurgas nelinurkne tulease, kus süüa tehakse, üks puust riiul pottide jaoks ja pingid seinade ääres. Seal nad magavad (põrandal siis arvatavasti), söövad ja on niisama toredad. Saime kahte isetehtud veini maitsta, räiged:D hullemad kui 777 :D Õues näidati veel toredaid asju ja sai neid proovida ka, ma ei viitsi seletada mis need olid. Moskiitod järasid mõnuga meie jalgu. Edasi läksime hotelliga ühel saarel asuvasse väiksesse külla. Vot see oli alles küla..veider küla:D Käisime vaatamas kuidas üks tädi looduslikest materjalidest keraamikat teeb. Pärast saime osta ka sealt igasugu väikseid savist kausikesi, ehteid ja kujukesi. Õhtusöögiks uuesti hotelli. Pärast söömist läksime ujuma. Nahkhiir tahtis mind rünnata, päriselt ka! Teised ei uskunud. Igasugu huvitavad jutud said soojas vees mulisetud. Poole kümne paiku seadsime sammud hotelli taga asuvasse külla. Ma ei uskunud oma kõrvu, selles täielikus maakülas on kolm diskoteeki/klubi/paari. Läksime siis ühte. Peab mainima, et sellist asja Eestis ei näe..nii maa koht ikka, seal isegi haises kõik imelikult maamatsi mustade riiete järgi. Oli kolmapäev, mis sa ikka oskad tahta..väga mage värk oli selles niiöelda diskosaalis. Aga avastasime, et eesruumis saab karaoket laulda, milline õnn :D Oii kus me seal laulsime/röökisime. Hiljem tulid mõned kohalikud mehad ka, tundub et kõik oskavad siin laulda. Natuke häbi hakkas kui mingi suvaline onuke tuli, mikrofoni võttis ja laulma hakkas..kurjam kus see hääl kõlas. Mõni teine meha oli jällegi natuke palju joonud, hääl oli kole kole ja peale selle laulis ainult haledaid armastus laule. Nalja sai ikka kõvasti. Kahe paiku hakkasime tagasi hotelli minema. See sulanud šokolaad oli uuesti kõvaks läinud, sõime Terjega ja lobisesime. Veits pärast kolme läksime magama.
Reede
Vähene uneaeg andis tunda, isegi dušš ei värskendanud. Sõime end korralikult täis ja üheksast avastama. Sõitsime pikalt jõel, tegin palju pilte, hiljem sain jälle kurva tõsiasja osaliseks – jõgi, puud, taevas..mõni oli õnneks üsna paljuütlev ja kaunis ka. Läksime Amazooniasse. Giidiks oli noor Hollandi naine, kes siin praktikal või midagi sellist on. Ta räägib viit keelt, nii et võite arvata kuidas tal keeled segamini läksid:D Nägime toredaid loomi – ahve, palju papagoisid, imelikke loomi, kelle nimesid ma ei mäleta, vesikilpkonnasid, gepardi sarnast olevust, seda värvilise nokaga lindu..ma ei suuda nimesid öelda no. Peale ühe linnu, kes vabalt kogu aeg meil kannul jooksis ja kahe väikse ahvi, olid kõik ülejäänud puurides. Ei õnnestunud vabaduses kümneid ahve puude otsas kepslemas ja huikamas näha. Kohutavalt kohutav palavus oli. Siis sõitsime mööda jõge üles poole, võtsime oma kaunid paksuks läinud kehad päevituste väele(tore oli näha, et enamus on ikka siit ja sealt suuremaks läinud:D) ja hakkasime suurte ujumisrõngaste sees mugavalt lesides allavoolu kulgema. Tore vaatepilt oli – jõgi oli värvilisi ujumisrõngaid ja õnnelikke noori täis :) Üli mõnus oli loodust kuulata ja imetleda. Vahepeal oli veits laineid ka ja oli kiirem vool, siis sai natuke adrenaliini tunda. Peatusime hästi suure kivi juures. Selle otsast sai tarsaniköiega vette hüpata. No mida sa veel oskad tahta? :))) Ma suutsin kivi peal libastuda, käsi veidi katki, paar imelikku sinist küngast on ja siit-sealt nipet näpet. Tore oli hüpata, mis siis et mu jalad kogemata liiga vara vett puudutasid ja seega just kõige paremini ei õnnestunud see hüpe. Õnnelik olin ikkagi. Jube kaua aega läks seal, nii et edasi läksime hotelli kanuudega. Sõime, tegime end korda ja läksime Mariposariosse – liblikamaja. Seal oli kuskil 16 erinevat liiki liblikaid, oli suuri ja väikseid ja nukkuvaid. Tükk tükk aega ajasime kaameratega neid taga. Ma ei saanud eriti head pilti, nad ei tahtnud oma tiibasid lahti teha:/ Pärast läksime ühe pere majja. Seal mängisid giidid pille ja laulsid kitšua keeles. Tagasi hotelli, nautisime õhtusööki ja pärast seda rääkisime pikalt Anna, Terje, Femka ja Jessaga. Kohutav väsimus oli, niisiis läksime suhteliselt vara magama. Mm, suutsin end igale poole ära lüüa. Parema puusa kondi peal on suur ja kole tumelilla sinikas..üritasin läbi seina joosta. Mitu korda peksin varbaid mööda voodit ja peaga ka just kõige paremad lood ei olnud. See kõik oli selle pärast, et mõte et peab järgmine päev ära minema, oli justkui kõige toreda lõpp :(
Laupäev
Avastasime hommikul enda toast räige suure elaja. Oli teine nagu ämbliku ja vähi sigitis, suur must, pikkade jalgade ja rõveda lõustaga. Oli meile mõneks ajaks fotomodell. Nautisime viimast rikkaliku lõunasööki(loe: pugisime end mitme nädala jagu ette täis) ja kurvastusega asju pakkima. Poole kümne paiku hakkasime kanuukestega ära sõitma, olin masendavalt kurb. Ees ootas taas 6 tunnine sõit Quitosse. Seekord ei olnud enam bussis sellist mulinat, enamus magasid saja aastast und. Saime toidupakid ka kaasa, oli mõnus järada..üldse on alati tore süüa, ma olen kogu aeg näljane. 8) Jõudsime Quitosse kuskil viie paiku. Ximena yfu’st käis rääkimas, Estefani ja Gabi(vabatahtlikud) tulid ka. Läksime suure pundiga ostukeskusesse. Saime kokku Femka sõbra ja tema sõpradega. Peab ära mainima, et ta sõber oli pagana kena! Natuke käisime poodides, siis läksime pannkooke sööma :)) Enne üheksat tagasi hotelli. Kiire kauniks tegemine ja siis läksime Estefi, Gabi ja paljude teiste vahetusõpilastega klubitama. Seekord läksime ikka vingemasse klubisse. Tänav oli rahvast täis, ilusaid poisse oli nii palju..silm puhkas kohe :D Miks Ambatos nii ei võiks olla? Alguses väga palju rahvast sees ei olnud, aga poole üheteist ajal ei mahtunud enam eriti tantsima. Dani ostis pina coladat, nii hea oli. Ostsin ka, minu oma ei olnud nii hea:D mojito maitses üli hää! Sandra tahtis ühte kutti sebida, armus esimesest silmapilgust. Aga kutt teda väga ei tahtnud. Oli küll jube kena, oleks tahtnud isegi proovida sebida, aga nii paha ma olla ei oska:D Tantsisin viisakusest ühe peaaegu koleda poigaga, arvas teine endast jube palju. Muudkui küsis/ütles – ma ju meeldin sulle, eksole!? Hahaahha, te teate ju kui otsekohene ma olen! Niimuuses põrkas oma huultega minu omade vastu ja üritas igal võimalusel suudelda, aga ega ma igale kolentinile ka seda rõõmu ei valmista. Suht pettunud oli vend lõpuks, mis siis ikka :D Ma ju räägin, et Jan-Erik on mu lemmik poiss. Ja eks need Erikud ja Ericud ja ikka sarnased onju. Oli üks meha, kellel nimeks Eric. Kena meha, poole intelligentsem kui esimene tont. Tansisime, ma koba peale sain tema kiire sambaga sammu peetud..:D õpetas mind ilusti. Rääkisime tunnikese baarileti ääres, väga tore ja asjalik meha. Päris paljud vahetusõpilased olid selle õhtuga endale “mehad” leidnud..kes piirdus ühega, kes varus rohkem :D Kahest hakkasime tagasi hotelli poole liikuma. Poole nelja paiku saime magama.
Pühapäev
Ärkasime enne seitset. Kerge hommikusöök, mida ei anna la Casa del Suizo omaga võrreldagi. Tahtsime Annaga Quitosse jääda, et Sandraga huvitavaid paiku külastama minna, aga Ximena ei lubanud. Niisiis kaheksa paiku sõitsime kõik koos bussiterminali. Hakkasime üksteist ära saatma – aidaa eesti keel. Kunagi läksime meiegi bussi peale. Enne kahteteist jõudsime Ambatosse. Daniela tuli minu juurde. Vaatasime pilte ja olime väsinud. Sõime ja läksime mu kodu ümbrust avastama. Leidsime jube koledaid kohti! Läksime Malli. Niisama huvi pärast proovisime kauneid pluusisid ja unistasime, et üks kord tuleme ostame ära ka. Õhtul üritasin midagi džunglist kirjutada, aga silm vajus kinni. Mu jalad on jubedad. Moskiitode punnid on lillaks läinud, võibolt et jäävad plekid nüüd :O kole kole.
Ärkasin vara ja hakkasin pakkima. Kella poole kolmeks olin terminalis, kolmest algas tore 2,5 tunnine bussisõit Quitosse. Ma natuke väga palju armastan seda, et bussid siin nii odavad on. Bussi peal hävitasime loomulikult “veidi” magusat. Aa Terje helistas, kui taksos olin..eesti keel on imelik! Mitte ükski sõna ei tahtnud suust välja tulla, kogelesin ja mõtlesin mida ütlema peab.issssver kuidas see veel kõlas..nagu poleks kaua aega suud lahti teha saanud ja siis ehmud kui oma häält kuuled, ainult et ehmusin eesti keele kõla peale. Väga väga imelik tunne. Jõudsime hotelli esimestena, tegime väikse fotoshootingu ja nautisime terrassilt tsivilisatsioonilist vaadet. Muidu hotell oli suhteliselt väike ja tagasihoidlik. Peagi tuli Hollandi tüdruk Sandra, läksime Tex Mexi sööma ja rääkisime kõik oma muljetest. Järgemööda hakkasid teisedki saabuma, tuiskasime neid palavalt tervitama. Oii see eesti keel ikka..ei tahtnud kohe kuidagi sõnu leida, rääkisime siis inglise keeles. Lõpuks oli Tex Mex vahetusõpilasi täis, käis meeletu siginsagin, naer ja lustJ Hiljem läksime tantsima. Hotelli lähedal oli kaks klubi, üks oli 4$ ja joogid tasuta, teine tasuta ja joogid maksid. Suurema grupiga läksime teise, mõned läksid esimesse. Liigse vägijoogi tarbimise tagajäriel läksid Ruthyl poisid segi: tantsis ilusasti Marekiga ja teisel hetkel tantsis eriti vallatult ja mokles opened mined poisiga Norrast. Marek juhtus ka kogenemata pealt nägema. OH seda sagimist siis..Ruthy ja Norra poiss jooksid koos minema, Marek jäi meiega ja oli täitsa rivist väljas. Läksime alati lohutavat pizzat sööma. Jan sai seal kelneri ja kokaga nii heaks sõbraks, et ei pidanudki maksma :D Enne kahte läksime vaatama, mis klubitajatest saanud on..tasuta joogid olid pähe hakanud :D Hotelli ilusasti ja kolme paiku magama.
Kolmapäev
Ajasime end vaevu poole seitsmest üles, läksime hommikust sööma ja siis kiiruga asjad kokku ja bussile. Ees seisis 6 tunnine sõit Orientele. Rääkisime Terje, Kelly ja Lauraga üksteisele elust. Eesti keel hakkas looma. Kole suur uni oli, kuid loodus oli liiga kaunis, et seda maha magada. Natukeseks siiski lasin silma kinni ka, mõttega et tagasi tulles selle koha peal ei maga. Tõesti see loodus oli imeline, ma lihtsalt imetlesin endal suu kõrvuni ja hinges rahulolu. Väiksena vaatasin kogu aeg National Geografikust loodus saateid ja unistasin kuidas ükskord seiklen vihmametsades. Süda peksis sees, vaatasin üksteise taga kõrguvaid lõpmatuid metsi ja pisike piisku tuli õnnest silma. Tee ääres oli mägede vahel palju suuri ja väikeseid koski, mis olid samuti kirjeldamatult kaunid. Ja need mäed..need ümbritsesid meid kogu aeg, iga käänaku, iga kurvi taga aina uued..igal pool ümbritsetud mägedest. Bussis valitses vali kära, kõik uurisid kõigilt kõike! Samas oli naeru, uudistavaid hääli ja rõõmu..ja Anu oli jälle õnnelik. Mind ümbritsesid inimesed, kellel on olnud sama unistus, kes seda nüüd kõik koos täidavad, loodus on imeline, päev on kaunis, eesti keel on tore, elu on siin tore, kõigi juhtumid on vahvad, nõmedad sakslased ei ole enam nii nõmedad, šokolaad on mõnus..kõik tundus korraga nii lõpmata hea ja tore! Mind valitsesid lihtsalt nii paljud emotsioonid, teieni tuua on neid raske:) Vahepeal sõitsime üle väga imelikest sildadest, oli tunne, et need lähevad kohe kohe pooleks. Tee oli ka hullumeelne, millised järsud käänakud..kui keegi vastu oleks tulnud, siis PÕMM! Kruusatee, sadas padukat, olid augud, buss ei saanud hästi üles või august välja..kuristik vaatas mulle aknast vastu..ja mida Anu mõtles? Kui ma nüüd suren, siis vähemalt naeratus näol ja rahulolevalt :D Kella poole kahe paiku jõudsime Napo jõe äärde, kus ootasid meid kanuud. 15 IMELIST minutit sõitu ja silmapiirile tekkis hiiglaslik ja juba kaugelt paradiisina tunduv la Casa del Suizo. Venisime oma asjadega treppidest üles, ise ahhetades. Saime toad – olin toas Terjega. Viisime asjad ära, värskendasime end dušši all ja läksime lõunatama. Niiiii palju sööki, niiii head sööki! Kindel mats, et nende kolme päevaga võtan veel kolm kilo juurde. Sõime kaua ja palju..kuidas sa ikka kartulitele:’) , kanale, kalale, lihale, igasugu salatitele, tundmatutele ja imeheadele asjadele, mõnusatele suppidele, saiakestele, praetud banaanidele, pannkookidele, puuviljasalatile, kookidele, papaiale, kolme piima tordile, küpsistele, arbuusile........ära ütled? Ei saa, ei ole võimalik. End täis puginud, läksime tuppa asju lahti pakkima. Võtsin viimase eesti šokolaadi kaasa ja muidugi oli see nii ära sulanud ja pool pakist välja voolanud :( Rõdult avanes minu jaoks miljoni dollari vaade jõele ja metsadele. Mõnulesin võrkkiiges ja nautisin. Miskipärast hakkas kole paha olla, võibolt et kõht polnud nii hea toiduga harjunud. Üritasin magamisega ära ajada. Ärkasin seitsme paiku, pool kaheksa oli õhtusöök. Sai end jälle head ja paremat täis pugitud. Miskipärast alustasin ma pidevalt Annaga rääkimist eesti keeles ja vahtisin teda lolli näoga, kui ta midagi ei vastanud. Kõik keeled on segamini:D Õhtul tegime “kerge” fotoshootingu Anna supper kaameraga. Põhilised modellid olime mina ja Sandra, hiljem liitusid ka teised huvilised. Kaheteist paiku läksin magama. Nii hea oli uinuda jõe rahustava kohina, tuhandete rohutirtsude ja muude putukmutukate sirina saatel :)
Sandra tegi avastuse/järelduse – vaatad nii imeline loodus ja tahad kõigest pilte teha. Siis vaatad pilte..ainult puud, lihtsalt puud! Minu kurvastuseks mõistsin, et nii see ongi :( Pildil pole see pooltki nii ilus kui päriselt.
Neljapäev
Venitasime poole seitsmese äratuse seitsme peale. Mõnulesin sooja dušši all(seal eksisteeris sooja, lausa kuuma vett alati!) ja läksime hommiku söögile. Üheksaks pidime kogu vaimuga valmis olema. Saime kõik põlvini ulatuvad mustad kummikud. Kuna hotell asub pisikesel saarekesel, siis õnnistuseks oli ainsaks transpordiks kanuud..nii nautisin neid sõite jõel :) Niisiis sõitsime ühte nendest paljudest metsadest. Kohe avastasime suure ämbliku, kes sai üli palju kaamera välku tunda. Jagasime end gruppidesse, sain kõige noorema ja toredama giidi gruppi. Tal olid mõlema pöidla küüned kole pikad, aga vajalik, et näiteks puu koort maha kratsida, taimi “koorida”, väikseid sipelgaid küünega taga ajada. Näitas meile paljusid puid/taimi ja rääkis nende kasutusest. Üks puu oli nõnda tore, teed noaga lõigu sisse ja verd hakkab jooksma. Seda verd kasutatakse paistetuse alandamiseks, võib panna moskiitode punnide peale, naised kasutavad et menstruatsiooni korda saada(ma ei kavatse seda kasutada, loodetavasti jäävad terve aasta ära:D) üldse vinge veri sel puul. Üks veider peenike taim oli, giid kooris seda nagu rabarberit ja see maitses ka samuti. Veel sõime ühe taime seest leiduvat pisipisikest sipelgat, sidruni maitsega oli. Lendasime/kiikusime tarsani köiega, niiii lahe!!! Igast grupist valiti Reina de Selva, sain ka toreda rohelise krooni pähe ja huulteks lilleõis. Õhk oli metsas väga niiske, raske oli hingata ja nahk oli kogu aeg kleepuv. Edasi sõitsime teisele poole kallast. Giidid ehitasid kaks parve, hakkasime nendega hotelli poole raftima. Meie parve pealt hüppasid enamus jõkke,ujusime ja ulpisime mõnusalt jõe vooluga kaasa minnes kuskil pool tundi. Võis rahulikult silmad kinni panna, uneleda ja päästevesti abiga rahulikult ulpida, või vaikse vooluga kaasa minnes loodust nautida :) Mõnus, kirjeldamatult mõnus. Hotellis ootas jahutav dušš ja rikkalik lõunasöök. Pärast läksime ma oletan, et teisele saarele. Ühe puu vilja sees olid punased seemned, seda kasutatakse siin kui looduslikku värvi. Naised kasutavad näomaalinguteks. Reinad ja teised soovijad said ka näo maalitud. Muidu olin üsna kaunis, aga otsa ette tehti rist..nagu märklaud :D Siis külastasime ühte perekonda. Oii inimesed, te ei tea mis on vaesus. Maast kuskil 1,5 meetri kõrgusele on ehitatud puust onn, just nimelt onn..sest majaks seda nimetada ei saa. Nii kõrgele on see ehitatud kuna vahel uputab jõgi saare üle. Seal onnis on ühes nurgas nelinurkne tulease, kus süüa tehakse, üks puust riiul pottide jaoks ja pingid seinade ääres. Seal nad magavad (põrandal siis arvatavasti), söövad ja on niisama toredad. Saime kahte isetehtud veini maitsta, räiged:D hullemad kui 777 :D Õues näidati veel toredaid asju ja sai neid proovida ka, ma ei viitsi seletada mis need olid. Moskiitod järasid mõnuga meie jalgu. Edasi läksime hotelliga ühel saarel asuvasse väiksesse külla. Vot see oli alles küla..veider küla:D Käisime vaatamas kuidas üks tädi looduslikest materjalidest keraamikat teeb. Pärast saime osta ka sealt igasugu väikseid savist kausikesi, ehteid ja kujukesi. Õhtusöögiks uuesti hotelli. Pärast söömist läksime ujuma. Nahkhiir tahtis mind rünnata, päriselt ka! Teised ei uskunud. Igasugu huvitavad jutud said soojas vees mulisetud. Poole kümne paiku seadsime sammud hotelli taga asuvasse külla. Ma ei uskunud oma kõrvu, selles täielikus maakülas on kolm diskoteeki/klubi/paari. Läksime siis ühte. Peab mainima, et sellist asja Eestis ei näe..nii maa koht ikka, seal isegi haises kõik imelikult maamatsi mustade riiete järgi. Oli kolmapäev, mis sa ikka oskad tahta..väga mage värk oli selles niiöelda diskosaalis. Aga avastasime, et eesruumis saab karaoket laulda, milline õnn :D Oii kus me seal laulsime/röökisime. Hiljem tulid mõned kohalikud mehad ka, tundub et kõik oskavad siin laulda. Natuke häbi hakkas kui mingi suvaline onuke tuli, mikrofoni võttis ja laulma hakkas..kurjam kus see hääl kõlas. Mõni teine meha oli jällegi natuke palju joonud, hääl oli kole kole ja peale selle laulis ainult haledaid armastus laule. Nalja sai ikka kõvasti. Kahe paiku hakkasime tagasi hotelli minema. See sulanud šokolaad oli uuesti kõvaks läinud, sõime Terjega ja lobisesime. Veits pärast kolme läksime magama.
Reede
Vähene uneaeg andis tunda, isegi dušš ei värskendanud. Sõime end korralikult täis ja üheksast avastama. Sõitsime pikalt jõel, tegin palju pilte, hiljem sain jälle kurva tõsiasja osaliseks – jõgi, puud, taevas..mõni oli õnneks üsna paljuütlev ja kaunis ka. Läksime Amazooniasse. Giidiks oli noor Hollandi naine, kes siin praktikal või midagi sellist on. Ta räägib viit keelt, nii et võite arvata kuidas tal keeled segamini läksid:D Nägime toredaid loomi – ahve, palju papagoisid, imelikke loomi, kelle nimesid ma ei mäleta, vesikilpkonnasid, gepardi sarnast olevust, seda värvilise nokaga lindu..ma ei suuda nimesid öelda no. Peale ühe linnu, kes vabalt kogu aeg meil kannul jooksis ja kahe väikse ahvi, olid kõik ülejäänud puurides. Ei õnnestunud vabaduses kümneid ahve puude otsas kepslemas ja huikamas näha. Kohutavalt kohutav palavus oli. Siis sõitsime mööda jõge üles poole, võtsime oma kaunid paksuks läinud kehad päevituste väele(tore oli näha, et enamus on ikka siit ja sealt suuremaks läinud:D) ja hakkasime suurte ujumisrõngaste sees mugavalt lesides allavoolu kulgema. Tore vaatepilt oli – jõgi oli värvilisi ujumisrõngaid ja õnnelikke noori täis :) Üli mõnus oli loodust kuulata ja imetleda. Vahepeal oli veits laineid ka ja oli kiirem vool, siis sai natuke adrenaliini tunda. Peatusime hästi suure kivi juures. Selle otsast sai tarsaniköiega vette hüpata. No mida sa veel oskad tahta? :))) Ma suutsin kivi peal libastuda, käsi veidi katki, paar imelikku sinist küngast on ja siit-sealt nipet näpet. Tore oli hüpata, mis siis et mu jalad kogemata liiga vara vett puudutasid ja seega just kõige paremini ei õnnestunud see hüpe. Õnnelik olin ikkagi. Jube kaua aega läks seal, nii et edasi läksime hotelli kanuudega. Sõime, tegime end korda ja läksime Mariposariosse – liblikamaja. Seal oli kuskil 16 erinevat liiki liblikaid, oli suuri ja väikseid ja nukkuvaid. Tükk tükk aega ajasime kaameratega neid taga. Ma ei saanud eriti head pilti, nad ei tahtnud oma tiibasid lahti teha:/ Pärast läksime ühe pere majja. Seal mängisid giidid pille ja laulsid kitšua keeles. Tagasi hotelli, nautisime õhtusööki ja pärast seda rääkisime pikalt Anna, Terje, Femka ja Jessaga. Kohutav väsimus oli, niisiis läksime suhteliselt vara magama. Mm, suutsin end igale poole ära lüüa. Parema puusa kondi peal on suur ja kole tumelilla sinikas..üritasin läbi seina joosta. Mitu korda peksin varbaid mööda voodit ja peaga ka just kõige paremad lood ei olnud. See kõik oli selle pärast, et mõte et peab järgmine päev ära minema, oli justkui kõige toreda lõpp :(
Laupäev
Avastasime hommikul enda toast räige suure elaja. Oli teine nagu ämbliku ja vähi sigitis, suur must, pikkade jalgade ja rõveda lõustaga. Oli meile mõneks ajaks fotomodell. Nautisime viimast rikkaliku lõunasööki(loe: pugisime end mitme nädala jagu ette täis) ja kurvastusega asju pakkima. Poole kümne paiku hakkasime kanuukestega ära sõitma, olin masendavalt kurb. Ees ootas taas 6 tunnine sõit Quitosse. Seekord ei olnud enam bussis sellist mulinat, enamus magasid saja aastast und. Saime toidupakid ka kaasa, oli mõnus järada..üldse on alati tore süüa, ma olen kogu aeg näljane. 8) Jõudsime Quitosse kuskil viie paiku. Ximena yfu’st käis rääkimas, Estefani ja Gabi(vabatahtlikud) tulid ka. Läksime suure pundiga ostukeskusesse. Saime kokku Femka sõbra ja tema sõpradega. Peab ära mainima, et ta sõber oli pagana kena! Natuke käisime poodides, siis läksime pannkooke sööma :)) Enne üheksat tagasi hotelli. Kiire kauniks tegemine ja siis läksime Estefi, Gabi ja paljude teiste vahetusõpilastega klubitama. Seekord läksime ikka vingemasse klubisse. Tänav oli rahvast täis, ilusaid poisse oli nii palju..silm puhkas kohe :D Miks Ambatos nii ei võiks olla? Alguses väga palju rahvast sees ei olnud, aga poole üheteist ajal ei mahtunud enam eriti tantsima. Dani ostis pina coladat, nii hea oli. Ostsin ka, minu oma ei olnud nii hea:D mojito maitses üli hää! Sandra tahtis ühte kutti sebida, armus esimesest silmapilgust. Aga kutt teda väga ei tahtnud. Oli küll jube kena, oleks tahtnud isegi proovida sebida, aga nii paha ma olla ei oska:D Tantsisin viisakusest ühe peaaegu koleda poigaga, arvas teine endast jube palju. Muudkui küsis/ütles – ma ju meeldin sulle, eksole!? Hahaahha, te teate ju kui otsekohene ma olen! Niimuuses põrkas oma huultega minu omade vastu ja üritas igal võimalusel suudelda, aga ega ma igale kolentinile ka seda rõõmu ei valmista. Suht pettunud oli vend lõpuks, mis siis ikka :D Ma ju räägin, et Jan-Erik on mu lemmik poiss. Ja eks need Erikud ja Ericud ja ikka sarnased onju. Oli üks meha, kellel nimeks Eric. Kena meha, poole intelligentsem kui esimene tont. Tansisime, ma koba peale sain tema kiire sambaga sammu peetud..:D õpetas mind ilusti. Rääkisime tunnikese baarileti ääres, väga tore ja asjalik meha. Päris paljud vahetusõpilased olid selle õhtuga endale “mehad” leidnud..kes piirdus ühega, kes varus rohkem :D Kahest hakkasime tagasi hotelli poole liikuma. Poole nelja paiku saime magama.
Pühapäev
Ärkasime enne seitset. Kerge hommikusöök, mida ei anna la Casa del Suizo omaga võrreldagi. Tahtsime Annaga Quitosse jääda, et Sandraga huvitavaid paiku külastama minna, aga Ximena ei lubanud. Niisiis kaheksa paiku sõitsime kõik koos bussiterminali. Hakkasime üksteist ära saatma – aidaa eesti keel. Kunagi läksime meiegi bussi peale. Enne kahteteist jõudsime Ambatosse. Daniela tuli minu juurde. Vaatasime pilte ja olime väsinud. Sõime ja läksime mu kodu ümbrust avastama. Leidsime jube koledaid kohti! Läksime Malli. Niisama huvi pärast proovisime kauneid pluusisid ja unistasime, et üks kord tuleme ostame ära ka. Õhtul üritasin midagi džunglist kirjutada, aga silm vajus kinni. Mu jalad on jubedad. Moskiitode punnid on lillaks läinud, võibolt et jäävad plekid nüüd :O kole kole.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar