Neljapäev, 25.juuni

Täna siiski veel tööle minna ei riskinud, tahaks selle nohu ikka ilusti välja ravida seekord. Magasin mõnusalt kaua. Laisklesin, vaatasin netis ringi ja magasin jälle. Õhtul läksin Cabinasse. Mami ütles, et nüüd paistab nagu oleks advokaat kinni makstud, räägib teine üht juttu Josele ja hoopis teist juttu papile. Papi läks tigedana advokaadilt aru nõudma, tagasi tuli mitu tundi hiljem ja oli rõõmus, ütles et nüüd on kindel, et Jose saab järgmine nädal välja. Kõik olid nii rõõmsad, lausa hüppasid rõõmust ja kallistasid mind nagu oleksin mina õnnetooja Jehoova. Ma olin ka siis nendega koos rõõmus ja ärevil, kuid mõtlesin omaette, et kas see ehk mitte järjekordne vale pole? Siinkohal mainiksin ära, et tema väljasaamise juttu on juba detsembri lõpust saadik räägitud ja muudkui edasi lükatud ei tea mis keerulistel põhjustel. Eks me näe. Rääkisin mamile meie juuli kuusest reisikavast, ta oli nii elevil. Pärast lisas veel, et ma pean ikka Darwiniga ka võimalikult palju koos olema :D :)