Ärkasin sõnumi peale. Sellest sõnumist kriiskasid sõnad – Marek läheb kahe tunni pärast Quitosse, tule ruttu. Mismõttes, ta pidi ju homme minema. Aga ei, Ximena ei saatnud tema lennupileteid Lorena kätte ja nüüd ta pidi juba täna minema, et need Ximenalt kätte saada. :/ ma tegin kähku talle ühe plaadi piltidega, et ta saaks hiljem meenutada ja naerda, milliste hulludega ühe võrratu aasta Ecuadoris veetis :) läksin siis tema juurde, kõik onud ja tädid, sõbrad olid seal. Ainult natukene saime veel rääkida ja ära ta läkski. Poleks arvanud, et Marek nutab, aga seda ta tegi ja oi kui palju. Kui juba hüvastijätmiseks läks, siis otsustasime Santy, meie treeneri, välja kutsuda, et ka temale veel kõik koos head aega öelda. Läksime talle ülikooli vastu ja suundusime linna parimat pitsat sööma. Veetsime seal päris mitu ilusat tundi, sõime end üleni pitsaks ja rääkisime avameelsemalt kui kunagi varem. Loomulikult suutsid kaks burritat jälle paar tõsist pirni maha panna, kellel kukkus pitsa maha ja kes naeris nii, et kokakoola suust välja purskas. Kvaliteetaeg parimate sõpradega :) Õhtul jäin Darwini juurde, et pärast sagimist maha istuda ja rahuneda, sest tema mõistab.
Pühapäev, 14.juuni
Ärkasin vara, ajasin Darwini tööle, koristasin ja läksin koju. Imelikul kombel nad isegi ei küsinud kust ma tulin. Võib-olla arvasid, et läksin hommikul nii vara välja. Mami küll naeris nagu ikka kui ma „Anna juurde ööseks jään“ :D, ta sai siis siiski aru. Sõin, võtsin üle pika aja enda jaoks aega ja tegin end inimese moodi korda. Mingi aeg tulid Sylvie ja Vicky, läksime Fernando juurde filmi vaatama.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar