Taaskord sitavärten.

Olen jälle üdini laisk olnud, vabandan. Siinjuures oleks huvitav teada, kes mu blogi vastu üldse huvi tunnevad ? Mõned huvilised on ikka teada, ja endalgi kunagi hiljem tore lugeda ja mäletada. Aga tegelikult on nii, et tihti murran pead – oeh, jälle jäi kirjutamata, aga eks homme võtab kätte. See - eks homme teeb – ecuadorlik ellusuhtumine on mulle juba päris sisse kulunud. Kuigi ei saaks väita et kohusetunne kadunud oleks. Ei, see kummitab mind ikka tihti, kui teised tundidesse ei taha minna. Vahel tunnen end kui nende kõikide ema. Ei taheta tundidesse minna, peab jälle käsutama Anu. Tahetakse jõusaalis süüa, peab jälle kurjustama Anu. On kellelgi probleem, helistatakse esimesena Anule ja halatakse kõik ette – mida ma nüüd siis teen/ kas sa võiksid mu vanematele helistada ja seletada/ kas sa saaksid uurida kuidas...plaplapaa? Ei oskagi nüüd mõelda, kas see number 19 on mulle õnnistuseks või õnnetuseks. Aga mis seal ikka, vahel on nad nii armsalt rumalada, et mul hakkab päris hea ja tark tunne :D ja täpselt sama lugu on Darwiniga. Tema on isa - kõike teadja, kõikide probleemide lahendaja, kõikide eest maksja, kõikide kantseldaja, kõikide eest hoolitseja, kõikide eest muretseja, kõikide eest vastutaja.
On juhtunud selline asi, et mu koolivormi kampsuni varrukad on mulle jumala lühikesed. Ei teagi mis ajast see niimoodi läks, ehk sellest kui hakkasin riideid pesumajja viima. Sukad ka ju..esimesed olidki ostes juba veidi ebamugavalt väiksed, teised läksid aegamisi, mõtlesin siis et olen vist paksuks läinud :D ja nüüd ostsin kolmandad, olid täiesti head ja mõnusad, aga pärast pesemist väiksed. Mina oma intelligentsuses suutsin siis lõpuks välja mõelda, et ehk on asi masinaga pesemises ja soojas vees.vau! Teretulemast käsitsi pesuseebi ja külma veega vastu kivi nühkimine.
Kui enne nägin vahel harva mõnda osa oma unenägudest hispaania keeles, siis nüüd on juba terved unenäod hispaanias. Täna öösel nägin, et meid saadeti miskipärast varem tagasi. Ma olin siis korteri ees, mängisin Piibe ja Juulaga rohusõda!? Ma ei julgenud tuppa minna, sest ma ei osanud enam eesti keelt rääkida. Piibe ja Juula ka üldse ei rääkinud, nii et nendega oli päris hea mängida :D lõpuks läksin tuppa, aga kõik hakkasid kohe kuhugi ära minema. Tahtsin küsida et kuhu minek, aga ma ju ei osanud..lõpuks hakkasin hispaania keeles pudistama. Keegi aru ei saanud, vaatasid mind imelikult ja jätsid mu üksi.
Palju palju tänusõnu kõigile, kes mind toetasid ja minu otsuse heaks kiitsid. Kõigist kõigem ja parem – minu pere! Ilma teieta ei oleks mina, igavene sitakäkerdis, sellega kunagi hakkama saanud. Nüüd on teie sitaratas muutunud. Muutunud siit ja sealt..kuigi seda, mida ma elus saavutada tahan, pole veel aru saanud. Võib-olla ma ei julge endale nii palju ette mõelda ja tahta, nagu ka ei meeldi mulle plaane pika aja peale ette ära teha, sest hiljem pettuda on halvem. Tahan elada üks päev korraga ja vaadata kuidas asjad kulgevad, mis võimalusi nad mulle toovad.
Tulles selle plakati juurde, mis te mulle tegite. Merle kirjutatud – Kaugelt paistab kõik ilusam kui lähedalt – peab osati küll paika. Kindlasti paljud on tundnud seda kibemagusat kujutelma kaugetest imelistest maadest, kus on pudrumäed ja piimajõed, kuni lähed kohale ja saad kohutava tõe osaliseks et asjad pole pooltki nii lillelised. Ja samas emme kirjutatud – Elu on lill, nii siin kui seal pool ookeani – on täiesti tõsi. Alguses on ju vaja harjuda uue keskkonna ja uute kommete ning tavadega, mis võivad tunduda veidrad ja võib-olla veidi vastuvõtmatud..saanud harjunuks, on edaspidine hämmastavalt lihtne ja hea :) Enn – Kõike asju ära nuusuta. Sõna nuusuta asendame hetkeks vaatamisega. Kui siin täiesti süütu olemisega vanainimene tuleb sinult abi paluma, et talle ette loeksite mis paberi peale pisikeste tähtedega kirjutatud on, siis parem olla ebaviisakas ja minema kõndida. See paberitükike uimasteb teid või muudab nii seniilseks, et te annate puhtsüdamlikult kogu oma raha ja muu varanduse ära. Sellisel eesmärgil kasutatakse ka mobiile, millest teile näkku midagi pritsitakse. Alar – Võib-olla on sinu õige rong Ecuadoris. Selle peale ma laulaks sulle kohe oma kanalaulu :D (saagu öeldud, et sõbrad siin on selle kaagutamsega juba vägagi hästi kursis:D). Leidsin rongi, kõigist mugavaim :) Siit võiks edasi kirjutada nii palju ilusat ja head..ja lõpuks veel ühe suure ulgumise. Que haré sin el? Que? Que? Que? Aga ma ei hakka teid veel vaevama, Eestis jõuate seda kuulata küll ja küll.